4-09-23265/8

4-09-23265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-23265 (2330,09,003164) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Väärteoasi Madis Piirla kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 02.10.2009.a otsusele LS §7464 lg 1 tunnustel otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Madis Piirla (ik: 38402280250, ajutine elukoht: xxx; töökoht: K , õigusosakonna jurist) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuur (alates 01.01.2010.a Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuur, asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Istungi toimumise aeg 17.08 ja 30.08.2010.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - Madis Piirla Kohtuvälise menetleja – Põhja prefektuuri esindaja Helen Kommussar RESOLUTSIOON Madis Piirla kaebus jätta rahuldamata ja Põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 02.10.2009.a. otsus muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 2 kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast kassatsiooniteate saamist ja on kättesaadav kohtu kantseleis 15.päeval pärast teate esitamist. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Kairi Palitsa 02.10.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2330,09,003164 karistati Madis Piirlat LS § 7464 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 900 krooni. Otsuse kohaselt juhtis M. Piirla 10.09.
3. kell 11.21 Tallinnas Kopli tn 25 juures mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Rikkus seega LE § 68 p 5 nõudeid.
4. Kaebuse esitaja märkis kaebuses, et: - talle ei ole süüdistust esitatud LE § 68 p 5 nõuete rikkumises. Väärteoprotokolli põhiosast ei selgu isik, kes on juhtinud mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. - lubatud tõenditeks ei saa pidada tunnistaja ütlusi ja KLJV protokolli
5. Tunnistaja ülekuulamine algas hiljem kui toimus väärteoprotokolli kätteandmine menetlusalusele isikule. VTMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul väärteoprotokolli kättesaamise hetkest õigus tutvuda väärteotoimikuga. Tunnistaja ütlusi ei saa tõendina kasutada, sest selle kogumisel ei ole järgitud seaduses sätestatud korda. KLJV protokoll on lubamatu väärtegu tõendava tõendina, sest selle dokumendi järgi teostati liiklusjärelevalvet, mis olemuselt on puhas haldusmenetlus. - väärteootsuses puudub põhistus ja tõendid, mille alusel kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteo toimepanija on kaebuse esitaja. Kohtuistungil jäi M. Piirla oma kaebuse juurde, palus tühistada 02.10.2009.a. otsuse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetada ning välja mõista tema kasuks õigusabikulud summas 15 600 krooni.
6. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. M.Piirlale süüks arvatud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, mida kontrolliti ka kohtuistungil ning määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne. Tunnistaja J. Juksi ütlused kohtuistungil ja lisatud fotod, samuti kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll kinnitavad kaebaja süüd. Menetlusaluse isiku õigusi ei ole millegagi rikutud. Menetlusalune isik ei soovinud menetlejale ütlusi anda, ta ei esitanud ka vastulauset, ei soovinud tutvuda väärteoasja materjalidega ning kohtuistungil ei soovinud vastata küsimusele, kas ta sõidukit juhtides oli kinnitanud turvavöö või mitte.
7. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. - Madis Piirla suhtes on 10.09.2009.a. koostatud väärteoprotokoll (tl 1), mille kohaselt 10.09.
8. kell 11:21 Tallinnas Kopli tn 25, Standardi bussipeatuses, liikudes Kaera tn suunas, juhtis ta mootorsõidukit, juhil ei olnud kinnitatud turvavöö. Rikkus sellega LS § 68 p 5, väärteo kvalifikatsioon: LS § 7464 lg 1; 3 Kohtu arvates on protokollist üheselt mõistetav, et sõidukit Mitsubishi L200 registreerimismärgiga xxxjuhtis M. Piirla ning tal oli turvavöö kinnitamata. Kohtule on arusaamatu kaebaja väide, et protokollist ei selgu isik, kes seda sõidukit juhtis. Lahtris „menetlusalune isik“ on trükitud nii ees- kui perekonnanimi: Madis Piirla, lisaks on märgitud tema isikukood, kodakondsus, elukoht, töökoht kui ka juhiloa number. Samuti on kohtu arvates piisava täpsusega kirjeldatud süüks arvatud väärteo sisu – juhil oli turvavöö kinnitamata, protokollis on kirjas ka väärteo toimepanemise täpne aeg ja koht. Liikluseeskirja (LE) § 68 p 5 kohustab juhti olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kuigi protokollis on LE (liikluseeskirja) asemel trükitud LS (liiklusseadus), leiab kohus, et trükiviga ühe tähe osas ei muuda väärteo sisu ning rikkumise sisu on ka menetlusalusele isikule üheselt mõistetav. Väärteole antud kvalifikatsioon LS (liiklusseaduse) § 7464 lg 1 järgi on õige. Antud norm sätestab, et sõiduki juhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kui 50 trahviühikut. Protokolli kohaselt on menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selle kohta on ta andnud ka oma allkirja. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et rikutud on menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei ole tuvastanud siin menetlusnormide olulist rikkumist. Kohus ei nõustu ka kaebaja väidetega selle kohta, et puuduvad väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid või et tõendite kogumisel on oluliselt rikutud menetlusõigust. - Menetlusaluse isikuna ei ole M. Piirla soovinud väärteo kohta kohtuvälisele menetlejale oma ütlusi anda, kuigi tõendiks on ka menetlusaluse isiku enda ütlused (tl 2); ta ei ole soovinud tutvuda asja materjalidega enne otsuse tegemist ega esitanud ka vastulauset. Ta ei ole ka oma kaebuses väitnud, et 10.09.2009.a. Tallinnas kella 11.21 ajal mootorsõidukit juhtides oli tal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuistungil 17.08.10.a. M. Piirla väitis, et kinnipidamisel oli ta turvavööga kinnitatud, kuid teda peatanud politseinik väitis, et mingi hetk varem ei olnud tal turvavöö kinnitatud. Istungil 30.08.10.a. M. Piirla väitis, et ta ei soovi ütlusi anda selle kohta, kas tal oli turvavöö kinnitatud või mitte. -Tunnistaja Janar J ütluste kohaselt teostati 10.09.09.a. politseioperatsiooni käigus Tallinnas Ristiku tn kombineeritud liiklusjärelevalvet, mille käigus kontrolliti nõuetekohast turvavöö kasutamist. Tema oli koos politseiametniku I. Tibariga. Viimane seisis Standardi bussipeatuse juures ja andis raadio teel edasi info, kui märkas, et juhil või kaassõitjal oli turvavöö kinnitamata. J. J seisis ise ca 50 meetrit eemal ja kui rikkuja temani jõudis ning ta ise fikseeris samuti rikkumise, siis ta püüdis seda fotografeerida, nii et fotole jääks rikkuja auto number ja rikkuja ise. Fotod kogutakse andmebaasi, vajadusel lisatakse ka väärteomaterjalide juurde. Temast veel 50 meetrit edasi olid politseiametnikud, kes raadiosaatja teel edastatud info alusel rikkujad peatasid ja menetlejale üle andsid. Eraldi autos olev protokollija pani kirja raadio teel edastatud rikkumise kellaaja, sõiduki registreerimisnumbri ja rikkumise sisu. Andmed, mis ta edastas raadio teel, märkis tunnistaja ka endale üles ja menetleja kuulas ta üle tunnistajana. Kuna väärteoasja materjalide juures rikkujast tehtud fotosid ei olnud, esitas tunnistaja politsei andmebaasist võetud fotod, mis oid tema poolt tehtud 10.09.09.a. kombineeritud liiklusjärelevalve kaigus (kohtutoimiku lk.22, 23). Fotodelt, mille kohus võttis kohtutoimikusse, on selgelt näha sõiduki registreerimisnumber, et juht on turvavööga kinnitamata ning juhina autos istuv isik on kohtu arvates välimuselt sarnana M. Piirlaga. 4 -Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollis nr. 20090910496801 (tl.4) on 10.09.09.a. ajavahemiku kell 10.30 -13.00 fikseeritud 26 rikkumist. Kande all nr. 8 on märgitud Mitsubishi L200; rohelist värvi; reg. nr. xxx; kell 11.21, „juht lahi“ ehk turvavööga kinnitamata. Tunnistajana on protokollile alla kirjutanud J. Juks. Protokolli on märgitud, et tehnikavahenditest kasutati Canon EOS 400D. Liiklusjärelevalve teostamise korras on ühe meetodina ette nähtud ka kombineeritud järelevalve ning selle meetodi kasutamine ning selle tulemi fikseerimine protokollis ning selle protokolli kasutamine tõendina väärteomenetluses on kohtu arvates lubatav tõend ning kohus ei näe siin menetlusõiguse olulist rikkumist. Kaebajale esitatud väärteoprotokollis on märgitud tõenditena nii tunnistaja ülekuulamise protokoll kui KLJV (kombineeritud liiklusjärelevalve) protokoll ning menetlusalusel isikul oli õigus esitada menetlejale vastulause, omapoolsed tõendid ning tutvuda menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. M. Piirla materjalidega tutvuda ei soovinud. Asjaolu, et tunnistaja J. Juksi ütlused protokolliti ning KLJV protokoll allkirjastati samal päeval pärast kombineeritud liiklusjärelevalve lõppemist, ei ole kohtu arvates menetlusõiguse oluline rikkumine. Menetlejale oli protokolli koostades teada raadiosaatja teel edastatud suulise informatsiooni alusel, et M. Piirla poolt toime pandud väärtegu saab tõendada nii tunnistaja ütlustega kui koostamisel oleva KLJV protokolliga ning selliste tõendite olemasolu ei varjanud ta ka menetlusaluse isiku eest. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja selgitused, tunnistaja ütlused ning tutvunud esitatud kirjalike materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. M. Piirla süü talle etteheidetava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning kohus ei ole tuvastanud selle asja menetlemisel väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. M. Piirlale mõistetud karistus vastab tema süü suurusele, on vajalik isiku mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Õigesti on otsuses märgitud, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud antud asjas puuduva. M. Piirla kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
9. Kohtunik