Obsah (12)
§ 248§ 143§ 414§ 180§ 175§ 190§ 179§ 423§ 417§ 126§ 318§ 319Kriminaalasi 1-10-14860 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 17.august 2011.a, Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-14860 Kohtunik kohtueel
§ 248lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada VARMO RJABININ Kar
S § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Varmo Rjabinini eelvangistuses 08.05.2010.a viibitud 1 päev, koheselt ärakandmisele kuuluvast karistusest jääb kanda 1 aasta 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Varmo Rjabinini eelvangistuses alates 25.05.2010.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluva 1 aasta 2 kuu 29 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 25.05.2010.a. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel ei pöörata ülejäänud karistust, s.o 3 (kolme) aastat vangistust täielikult täitmisele, kui Varmo Rjabinin 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab:
- KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse – ei tarvita narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta V.Rjabinini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata. 3 4 Varmo Rjabinini suhtes 27.05.2010.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega vangistusseaduse § 102 ja
§ 143¹ alusel kohaldatud suhtlemispiirangud kaotavad kehtivuse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kar
S § 83¹ lg 1 alusel kanda Varmo Rjabininilt tema 25.mail 2010.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud rahasumma 495.- krooni, mis käesoleval ajal vastab 31.64 eurole (asub Politsei-ja Piirivalveameti tagatiste kontol – I,12-13,14; ülekanne 03.06.2010, selgituseks märgitud: „LÕUNA PREFEKTUUR KRIM ASI 102601015678 VARMO RJABININ SULARAHA ARESTIMINE“), riigituludesse ühele järgmistest kontodest: - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Varmo Rjabininilt muu tuluna kohtuasjas 1-10-14860 riigituludesse“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Varmo Rjabininilt muu tuluna kohtuasjas 1-10-14860 riigituludesse“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Varmo Rjabininilt muu tuluna kohtuasjas 1-10-14860 riigituludesse“. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsus edastada riigituludesse ülekande tegemiseks Politsei- ja Piirivalveametile koos kriminaalasja I köites lehekülgedel 12-13 asuva 03.06.2010.a määruse koopiaga ja I köites leheküljel 14 asuva 03.06.2010.a maksekorralduse koopiaga. Süüdi tunnistada KRISTJAN GRÜNVALD KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Grünvald KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kristjan Grünvaldile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 aastat vangistust Kristjan Grünvaldile 29.12.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-17087 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks Kristjan Grünvaldile mõista 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kristjan Grünvaldi eelvangistuses alates 26.05.2010.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 3 aasta 4 kuu 29 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 26.05.2010.a. Kristjan Grünvaldi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. 4 5 Kristjan Grünvaldi suhtes 27.05.2010.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega vangistusseaduse § 102 ja
§ 143
¹ alusel kohaldatud suhtlemispiirangud kaotavad kehtivuse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada YRJÖ VOMM KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Yrjö Vommi eelvangistuses 25.-27.05.2010.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka; karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 1 (üks) aasta vangistust. Ühe aasta vangistuse kandmiseks on Yrjö Vomm kohustatud ilmuma kinnipidamisasutusse hiljemalt 03.10.2011.a.
§ 414
lg 1 alusel teatab kohus Yrjö Vommile kirjaliku teatisega, millisesse vanglasse ta peab hiljemalt 03.oktoobril 2011.a ühe aasta vangistuse kandmiseks ilmuma.
§ 414
lg 2 alusel lugeda 1 aasta vangistuse kandmise alguseks Yrjö Vommi vanglasse saabumise aeg. Yrjö Vommi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Yrjö Vommi vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel ei pöörata ülejäänud karistust, s.o 2 (kahte) aastat 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Yrjö Vomm 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
- KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse – ei tarvita narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Süüdi tunnistada EDDY ROOSI KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. 5 6 KarS § 74 lg 1,2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. 2-e kuu vangistuse kandmiseks on Eddy Roosi kohustatud ilmuma kinnipidamisasutusse hiljemalt 03.10.2011.a. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Eddy Roosi eelvangistuses 30.08.2010.a viibitud üks päev karistusaja hulka; karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
§ 414
lg 1 alusel teatab kohus Eddy Roosile kirjaliku teatisega, millisesse vanglasse ta peab hiljemalt 03.oktoobril 2011.a 2 kuu vangistuse kandmiseks ilmuma.
§ 414
lg 2 alusel lugeda 2 kuu vangistuse kandmise alguseks Eddy Roosi vanglasse saabumise aeg. Eddy Roosi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Eddy Roosi vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel ei pöörata ülejäänud karistust, s.o 2 (kahte) aastat 11 (üksteist) kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Eddy Roosi 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
- KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse – ei tarvita narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Süüdi tunnistada TIMO HIIELAID KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Timo Hiielaiu eelvangistuses 26.05.2010.a viibitud üks päev karistusaja hulka; karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust. 5-e kuu vangistuse kandmiseks on Timo Hiielaid kohustatud ilmuma kinnipidamisasutusse hiljemalt 10.10.2011.a. 6 7
§ 414
lg 1 alusel teatab kohus Timo Hiielaiule kirjaliku teatisega, millisesse vanglasse ta peab hiljemalt 10.oktoobril 2011.a 5 kuu vangistuse kandmiseks ilmuma.
§ 414
lg 2 alusel lugeda 5 kuu vangistuse kandmise alguseks Timo Hiielaiu vanglasse saabumise aeg. Timo Hiielaiu suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Timo Hiielaiu vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel ei pöörata ülejäänud karistust, s.o 2 (kahte) aastat 11 (üksteist) kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Timo Hiielaid 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab:
- KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse – ei tarvita narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Süüdi tunnistada RENO LALL KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Reno Lalli eelvangistuses 26.-27.05.2010.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Reno Lall 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab:
- KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, 7 8 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse – ei tarvita narkootikume. • KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Reno Lalli suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Reno Lalli esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Süüdi tunnistada AIVAR JÄNESSOO KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aivar Jänessoo eelvangistuses 25.-26.05.2010.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Aivar Jänessoo 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab:
- KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse – ei tarvita narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Aivar Jänessoo suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Aivar Jänessoo esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Süüdi tunnistada MORTEN BERGMANN KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui Morten Bergmann 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab:
- KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 8 9 elab kohtu määratud alalises elukohas ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse – ei tarvita narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. • • Morten Bergmanni suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Morten Bergmanni esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. MENETLUSKULUD
§ 180
lg 1 alusel välja mõista Varmo Rjabininilt riigituludesse menetluskuludena: • 525 eurot 90 senti ekspertiisikulu (I,191,203;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
• • • • • § 190 p 1; 56 700 krooni + 900 krooni = 57600 krooni =3681.31 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 525.90 eurot); 120 eurot 06 senti ekspertiisikulu (I,207;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 13150 krooni = 840.44 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 120.06 eurot); 44 eurot 88 senti ekspertiisikulu (I,216;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 4916 krooni = 314.19 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 44.88 eurot); 31 eurot 91 senti ekspertiisikulu (I,221;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 3945 krooni = 223.37 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 31.91 eurot); 11 eurot 93 senti ekspertiisikulu (I,227;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 1493 krooni = 95.42 eurot, mis jagatuna 8 süüdistatava vahel = 11.93 eurot); 1457 eurot 34 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
§ 175
lg 1 p 4), • 49 eurot 19 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (IV,169;
§ 175
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
§ 175
lg 1 p 9,
§ 179
lg 1 p 1).
§ 180
lg 1 alusel välja mõista Kristjan Grünvaldilt riigituludesse menetluskuludena: • 525 eurot 90 senti ekspertiisikulu (I,191,203;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
• § 190 p 1; 56 700 krooni + 900 krooni = 57600 krooni =3681.31 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 525.90 eurot); 120 eurot 06 senti ekspertiisikulu (I,207;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 13150 krooni = 840.44 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 120.06 eurot); 9 10 • • • • 44 eurot 88 senti ekspertiisikulu (I,216;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 4916 krooni = 314.19 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 44.88 eurot); 31 eurot 91 senti ekspertiisikulu (I,221;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 3945 krooni = 223.37 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 31.91 eurot); 11 eurot 93 senti ekspertiisikulu (I,227;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 1493 krooni = 95.42 eurot, mis jagatuna 8 süüdistatava vahel = 11.93 eurot); 218 eurot 58 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,133-134,137-138; IV,180-181;
§ 175
lg 1 p 4), • 1457 eurot 34 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
§ 175
lg 1 p 4), • 49 eurot 19 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (IV,164;
§ 175
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
§ 175
lg 1 p 9,
§ 179
lg 1 p 1).
§ 180
lg 1 alusel välja mõista Yrjö Vommilt riigituludesse menetluskuludena: • 525 eurot 90 senti ekspertiisikulu (I,191,203;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
• • • • • § 190 p 1; 56 700 krooni + 900 krooni = 57600 krooni =3681.31 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 525.90 eurot); 120 eurot 06 senti ekspertiisikulu (I,207;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 13150 krooni = 840.44 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 120.06 eurot); 44 eurot 88 senti ekspertiisikulu (I,216;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 4916 krooni = 314.19 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 44.88 eurot); 31 eurot 91 senti ekspertiisikulu (I,221;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 3945 krooni = 223.37 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 31.91 eurot); 11 eurot 93 senti ekspertiisikulu (I,227;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 1493 krooni = 95.42 eurot, mis jagatuna 8 süüdistatava vahel = 11.93 eurot); 26 eurot 84 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,3637;
§ 175
lg 1 p 4), • 49 eurot 19 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (IV,170;
§ 175
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
§ 175
lg 1 p 9,
§ 179
lg 1 p 1).
§ 180
lg 1 alusel välja mõista Eddy Roosilt riigituludesse menetluskuludena: • 525 eurot 90 senti ekspertiisikulu (I,191,203;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
• • • § 190 p 1; 56 700 krooni + 900 krooni = 57600 krooni =3681.31 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 525.90 eurot); 120 eurot 06 senti ekspertiisikulu (I,207;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 13150 krooni = 840.44 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 120.06 eurot); 44 eurot 88 senti ekspertiisikulu (I,216;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 4916 krooni = 314.19 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 44.88 eurot); 31 eurot 91 senti ekspertiisikulu (I,221;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 3945 krooni = 223.37 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 31.91 eurot); 10 11 • • 11 eurot 93 senti ekspertiisikulu (I,227;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 1493 krooni = 95.42 eurot, mis jagatuna 8 süüdistatava vahel = 11.93 eurot); 187 eurot 90 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,44-45,47-48; IV,175-176;
§ 175
lg 1 p 4), • 1939 eurot 80 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
§ 175
lg 1 p 4), • 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (IV,163;
§ 175
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
§ 175
lg 1 p 9,
§ 179
lg 1 p 1).
§ 180
lg 1 alusel välja mõista Timo Hiielaiult riigituludesse menetluskuludena: • 525 eurot 90 senti ekspertiisikulu (I,191,203;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
• • • • • § 190 p 1; 56 700 krooni + 900 krooni = 57600 krooni =3681.31 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 525.90 eurot); 120 eurot 06 senti ekspertiisikulu (I,207;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 13150 krooni = 840.44 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 120.06 eurot); 44 eurot 88 senti ekspertiisikulu (I,216;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 4916 krooni = 314.19 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 44.88 eurot); 31 eurot 91 senti ekspertiisikulu (I,221;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 3945 krooni = 223.37 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 31.91 eurot); 11 eurot 93 senti ekspertiisikulu (I,227;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 1493 krooni = 95.42 eurot, mis jagatuna 8 süüdistatava vahel = 11.93 eurot); 78 eurot 61 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,100-101,104-105;
§ 175
lg 1 p 4), • 1093 eurot 01 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
§ 175
lg 1 p 4), • 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (IV,167;
§ 175
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
§ 175
lg 1 p 9,
§ 179
lg 1 p 1).
§ 180
lg 1 alusel välja mõista Reno Lallilt riigituludesse menetluskuludena: • 525 eurot 90 senti ekspertiisikulu (I,191,203;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
• • • • • § 190 p 1; 56 700 krooni + 900 krooni = 57600 krooni =3681.31 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 525.90 eurot); 120 eurot 06 senti ekspertiisikulu (I,207;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 13150 krooni = 840.44 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 120.06 eurot); 44 eurot 88 senti ekspertiisikulu (I,216;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 4916 krooni = 314.19 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 44.88 eurot); 31 eurot 91 senti ekspertiisikulu (I,221;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 3945 krooni = 223.37 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 31.91 eurot); 11 eurot 93 senti ekspertiisikulu (I,227;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 1493 krooni = 95.42 eurot, mis jagatuna 8 süüdistatava vahel = 11.93 eurot); 103 eurot 54 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,160-161,163-164; IV,183-184;
§ 175
lg 1 p 4), 11 12 • 1457 eurot 34 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
§ 175
lg 1 p 4), • 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (IV,165;
§ 175
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
§ 175
lg 1 p 9,
§ 179
lg 1 p 1).
§ 180
lg 1 alusel välja mõista Aivar Jänessoolt riigituludesse menetluskuludena: • 525 eurot 90 senti ekspertiisikulu (I,191,203;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
• • • • • § 190 p 1; 56 700 krooni + 900 krooni = 57600 krooni =3681.31 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 525.90 eurot); 120 eurot 06 senti ekspertiisikulu (I,207;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 13150 krooni = 840.44 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 120.06 eurot); 44 eurot 88 senti ekspertiisikulu (I,216;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 4916 krooni = 314.19 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 44.88 eurot); 31 eurot 91 senti ekspertiisikulu (I,221;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 3945 krooni = 223.37 eurot, mis jagatuna 7 süüdistatava vahel, s.o välja arvatud M.Bergmann = 31.91 eurot); 11 eurot 93 senti ekspertiisikulu (I,227;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 1493 krooni = 95.42 eurot, mis jagatuna 8 süüdistatava vahel = 11.93 eurot); 116 eurot 96 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,75-76,78-79; IV,187-188;
§ 175
lg 1 p 4), • 1112 eurot 18 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
§ 175
lg 1 p 4), • 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (IV,166;
§ 175
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
§ 175
lg 1 p 9,
§ 179
lg 1 p 1).
§ 180
lg 1 alusel välja mõista Morten Bergmannilt riigituludesse menetluskuludena: • 11 eurot 93 senti ekspertiisikulu (I,227;
§ 175
lg 1 p 3,
§ 180
lg 2,
§ 190
p 1; 1493 krooni = 95.42 eurot, mis jagatuna 8 süüdistatava vahel = 11.93 eurot); • 126 eurot 55 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,16-17,19-20;
§ 175
lg 1 p 4), • 1457 eurot 34 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
§ 175
lg 1 p 4), • 49 eurot 19 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (IV,168;
§ 175
lg 1 p 5), • 695 eurot 05 eurosenti sundraha (
§ 175
lg 1 p 9,
§ 179lg 1 p 1).
Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-10-14860, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-10-14860, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-10-14860, menetluskulu“. 12 13 Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
§ 423
,
§ 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
Advokaat Aivar Kello kaitsjatasutaotlus, välja mõista süüdistatav Timo Hiielaiu asenduskaitsjana riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest kokku 1093.01 eurot, rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 1093 eurot 01 senti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Aivar Kello süüdistatav Timo Hiielaidi asenduskaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,20,21,2; kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras, ettevalmistus kohtuistungiks 191.73 eurot, kaitsja osavõtt kohtuistungist, s.h kokkuleppe sõlmimine, 64 pooltunni ulatuses; koefitsient 0.75, kuna lisaks T.Hiielaidile, kellele oli A.Kello asenduskaitsjaks, oli nn põhikaitsjaks Aivar Jänessoole). Advokaat Aivar Kello kaitsjatasutaotlus, välja mõista süüdistatav Aivar Jänessoo kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest ettevalmistustasu 191.73 eurot (mis tuleb korrutada koefitsiendiga 0.75), 64 pooltunni ulatuses kohtuistungist osavõtutasu (koefitsiendiga 0.75) ja 1-e pooltunni ulatuses eelistungist osavõtutasu (koefitsiendiga 1.0, kuna eelistungil oli ainult 1 kaitsealune, s.o A.Jänessoo), rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 1112 eurot 18 senti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Aivar Kello süüdistatav Aivar Jänessoo kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,20,21,2; kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras, ettevalmistus kohtuistungiks 191.73 eurot, kaitsja osavõtt kohtuistungist, sealhulgas kokkuleppe sõlmimine, 64 pooltunni ulatuses; koefitsient 0.75 ettevalmistuse ja kohtuistungist osavõtu eest, kuna lisaks A.Jänessoole oli kaitsjaks asenduskaitsjana ka T.Hiielaidile; koefitsient eelistungist 1 pooltunni ulatuses osavõtu eest 1.0, kuna eelistungil 1 kaitsealune, s.o A.Jänessoo). Advokaat Andres Veski kaitsjatasutaotlus, välja mõista süüdistatav Varmo Rjabinini kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest kokku 1457.34 eurot, rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 1457 eurot 34 senti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Andres Veski süüdistatav Varmo Rjabinini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,20,21,2; kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras, ettevalmistus kohtuistungiks 191.73 eurot, kaitsja osavõtt kohtuistungist 63 pooltunni ulatuses ja eelistungist 1 pooltunni ulatuses, s.o istungitest kokku 64 pooltunni ulatuses). Advokaat Rainer Objarteli kaitsjatasutaotlus, välja mõista süüdistatav Kristjan Grünvaldi kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest kokku 1457.34 eurot, rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 1457 eurot 34 senti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Rainer Objarteli süüdistatav Kristjan 13 14 Grünvaldi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,20,21,2; kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras, ettevalmistus kohtuistungiks 191.73 eurot, kaitsja osavõtt kohtuistungist 63 pooltunni ulatuses ja eelistungist 1 pooltunni ulatuses, s.o istungitest kokku 64 pooltunni ulatuses). Advokaat Mare Lauri kaitsjatasutaotlus, välja mõista süüdistatav Morten Bergmanni kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest kokku 1457.34 eurot, rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Tartu I Advokaadibüroo kasuks 1457 eurot 34 senti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Mare Lauri süüdistatav Morten Bergmanni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,20,21,2; kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras, ettevalmistus kohtuistungiks 191.73 eurot, kaitsja osavõtt kohtuistungist 63 pooltunni ulatuses ja eelistungist 1 pooltunni ulatuses, s.o istungitest kokku 64 pooltunni ulatuses). Advokaat Karl Saavo kaitsjatasutaotlus, välja mõista süüdistatav Reno Lalli kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest kokku 1457.34 eurot, rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 1457 eurot 34 senti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Karl Saavo süüdistatav Reno Lalli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,20,21,2; kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras, ettevalmistus kohtuistungiks 191.73 eurot, kaitsja osavõtt kohtuistungist 63 pooltunni ulatuses ja eelistungist 1 pooltunni ulatuses, s.o istungitest kokku 64 pooltunni ulatuses). Advokaat Eduard Bulattšiku kaitsjatasutaotlus, välja mõista süüdistatav Eddy Roosi asenduskaitsjana riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest kokku 1939.80 eurot, rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Põhjaallee 12-16, KohtlaJärve linn) kasuks 1939 eurot 80 senti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Eduard Bulattšiku süüdistatav Eddy Roosi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 16,18,20,21,47 p 3, 53,54,2; kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras, ettevalmistus kohtuistungiks 10 pooltunni ulatuses kokku 159.80 eurot, kaitsja osavõtt kohtuistungist 63 pooltunni ulatuses ja eelistungist 1 pooltunni ulatuses, s.o istungitest kokku 64 pooltunni ulatuses; korra punkt 47 alusel ajatasu kokku 210.90 eurot, korra punktide 53,54 alusel sõidukulu kokku 223.08 eurot). ASITÕENDID ja esemed
§ 126
lg 5 tähenduses Kõik salvestised ja salvestistest koopiad jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde. Kohtule prokuröri poolt koos kriminaalasja toimikuga ühes suures pappkarbis asuvatest asitõenditest (asuvad kohtus): • pakendites nr 2 LOYV, 2X, 7J, 6J, 2 KPVR, 1 RALO, 5J, 8J, 4JB, 4J, 2 XB, 1 X asuvad esemed
§ 126
lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada; • pakendis nr 2 RALO asuv mobiiltelefon koos kõige telefonis olevaga
§ 126
lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada Yrjö Vommile; 14 15 • • • • • • pakendis nr 5 RALO asuv mobiiltelefon koos kõige telefonis olevaga
§ 126
lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada Varmo Rjabininile; pakendis nr 3 RALO asuv mobiiltelefon koos kõige telefonis olevaga
§ 126
lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada Varmo Rjabininile; pakendis nr 1 RL asuv mobiiltelefon koos kõige telefonis olevaga
§ 126
lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada Reno Lallile; pakendis nr 1 KPYV asuv mobiiltelefon koos kõige telefonis olevaga
§ 126
lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada Yrjö Vommile; pakendis nr KG asuv mobiiltelefon koos kõige telefonis olevaga
§ 126
lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada Kristjan Grünvaldile; pakendis nr 4 RALO asuv kõnekaart DIIL sim-kaart
§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada Varmo Rjabininile.
Ülejäänud kriminaalmenetluse käigus äravõetud esemed, s.h sularaha, mis on esemete omanikele-seaduslikele valdajatele tagastatud, jätta kohtuotsuse jõustumisest
§ 126
lg 3 p 2 ja
§ 126lg 5 alusel nende esemete omanike omandusse või seaduslike valdajate valdusse.
Kriminaalmenetluse käigus leitud ja ära võetud ning ekspertiiside järgselt ekspertiisiasutusse jäetud narkootiline aine – pakendis nr 4 JB valge pulber 3,70 grammi (sisaldab metamfetamiini; I,204-206 – ekspertiisiakt 09.07.2010 nr AN-59610/2020), pakendis nr 7J beež pulber 3,53 grammi (sisaldab amfetamiini; I,204-206 – ekspertiisiakt 09.07.2010 nr AN-596-10/2020), pakendis nr 2X kollane pulber 133,6 grammi (sisaldab amfetamiini; I,204-206 – ekspertiisiakt 09.07.2010 nr AN596-10/2020), jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel riiklikule ekspertiisiasutusele Eesti Kohtueskpertiisi Instituuti. Kohtuotsuse koopia edastada kannatanu N.S. ile (VI,1), süüdistatavatele, nende kaitsjatele, prokuratuurile ja vahistatute suhtes teadmiseks vangistusasutustele ning ekspertiisiasutusele jääva narkootilise aine osas teadmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja Politsei-ja Piirivalveametile 31.64 euro ülekandmiseks riigituludesse ning menetluskulusid ja muud tulu käsitlevas osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele. EDASIKAEBAMISE KORD
§ 318
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
§ 319
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 15 16
§ 319
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkulepetes kajastatud süüdistused ja karistused Varmo Rjabinin’it süüdistatakse selles, et tema • grupis koos Yrjö Vomm’iga omandas ebaseaduslikult seni tuvastama kohast ja viisil kokku vähemalt 114 grammi narkootilisi aineid, so amfetamiini ja metamfetamiini, mida andsid edasi teistele isikutele järgmiselt: Varmo Rjabinin andis Elva linnas 2010.a. veebruarikuus ühel korral umbes 15 grammi amfetamiini, ühel korral aprillikuus ja ühel korral aprillikuu lõpus, mõlemal korral umbes 20 grammi amfetamiini edasi Kristjan Grünvaldile ja Timo Hiielaid’ile; Varmo Rjabinin koos Yrjö Vomm´iga andis Tartu linnas Jaama tänaval 2010.a ajavahemikus märtsikuu lõpust kuni maikuu keskpaigani kokku 7 korral 1 grammi suuruste kogustena, kokku vähemalt 7 grammi amfetamiini edasi T.Z. ´ile; Varmo Rjabinin andis 2010.a. märtsikuu alguses Elva linnas XXX maja ees suures koguses narkootilisi aineid, so kokku vähemalt 20 grammi narkootilisi aineid, so amfetamiini ja metamfetamiini, 2010.a. aprillikuus Elva linnas V.Rjabinin´i ja Y.Vomm´i kasutuses olevas sõidukis 20 grammi amfetamiini edasi Aivar Jänessoo´le; Varmo Rjabinin koos Yrjö Vomm´iga andis ajavahemikus
- aasta jaanuarikuust kuni 2010.a kevadeni Tartumaal, so Elva ja Tartu linnas umbes 2 korda nädalas 1-2 grammi suuruste kogustena amfetamiini, so kokku vähemalt 12 grammi amfetamiini edasi Morten Bergmann`ile. • grupis koos Morten Bergmann’i ja Yrjö Vomm’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. kevadel maikuu alguses Ida-Virumaalt XXX vallast 200 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mille Morten Bergman vedas Tartu linna XXXX keldrisse järgmiselt: Varmo Rjabinin ja Yrjö Vomm leppisid kokku narkootilise aine omandamises, mille tulemusel Yrjö Vomm tellis Eddy Roos´ilt 200 grammi amfetamiini. Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm´i juhendamisel sõitis Morten Bergmann Ida-Virumaale XXX valda ning võttis peidukohast kaasa 200 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mille vedas Tartu linna XXXX keldrisse, kus pakendas selle V.Rjabinin´i ja Y.Vomm´i juhendamisel kolme minigrip kilekotti. Nimetatud kogusest peitis ta 100 grammi amfetamiini Tartu linna kahe raudtee vahele, 50 grammi amfetamiini peitis Põlva maanteel ühel kruusateel olevale raudtee silla alla ja 50 grammi narkootilist ainet amfetamiini hoidis enese juures, mille hiljem viskas Tartu linnas Emajõkke. • grupis koos Yrjö Vomm´i, Reno Lall´i, Timo Hiielaid´u ja Kristjan Grünvald’iga omandasid ebaseaduslikult 24.05.2010.a. ööl vastu 25.05.2010 Ida-Virumaalt XXX vallast vähemalt 137 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses ning mille vedasid Ida-Virumaalt XXX vallast Tartu maakonda järgmiselt: Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm ´i eelneval kokkuleppel Yrjö Vomm tellis Eddy Roosi´ilt vähemalt 137 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Saanud Eddy Roosilt narkootilise aine peidukoha andmed edastas Y.Vomm need V.Rjabinin´ile. V.Rjabinin´i juhendamise järgi sõitsid Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid 24.05.2010.a Ida-Virumaale XXX valda ning võtsid peidukohast kaasa suures koguses 16 17 narkootilist ainet amfetamiini, so vähemalt 137 grammi amfetamiini, mille Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid vedasid ühiselt sõidukis Mazda 626 reg.nr XXX Tartumaale. Omandatud narkootilise aine kogusest tarvitasid K.Grünvald koos T. Hiielaid´ga Elva linnas ajavahemikul 25.05.2010.a. kuni 26.05.2010.a. ühiselt ära umbes 2 grammi amfetamiini ning K.Grünvald peitis 26.05.2010.a. hommikul koos T. Hiielaid´ga 2 minigrip kilekotti amfetamiiniga, so 1 gramm narkootilist ainet amfetamiini Elva Paisjärve lähedale metsa, mida nad hiljem enam üles ei leidnud. Samuti tarvitasid R. Lall koos T. Hiilaid´i ja K.Grünvald´iga teel Ida-Virumaalt Tartumaale omandatud narkootilise aine kogusest igaüks ühe doosi amfetamiini. Omandatud 133,6 grammi amfetamiini peitis Reno Lall 25.05.2010.a enda elukohta Tartumaa Konguta vald XXX küla XXX kinnistule, kust nimetatud aine 26.05.2010.a. politsei poolt leiti ning ära võeti. 133,6 grammi amfetamiini edasi andmise eest saadava tulu pidid K.Grünvald koos T. Hiielaid´iga kokkuleppe kohaselt edastama Varmo Rjabinin´ile. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Varmo Rjabinin pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasi andmise grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Konfiskeerimisele kuuluv vara: 31.64 eurot (495 eesti krooni), mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste tulukontole (kd I, lk 12-14). KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Varmo Rjabinin’ile karistuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2010 karistusaja hulka, so 1 päev ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust ning arvestada karistuse kandmise aja alguseks 25.05.2010.a KarS § 74 alusel määrata, et 3 (kolme) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 17 18 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Varmo Rjabinin on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. KarS § 83’ alusel konfiskeerida Varmo Rjabinini raha 31.64 eurot (495 eesti krooni), mis on kantud Politsei-ja Piirivalveameti tagatiste tulukontole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kristjan Grünvald’i süüdistatakse selles, et tema • grupis koos Timo Hiielaid’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. veebruaris Elva linnas Varmo Rjabininilt vähemalt 15 grammi narkootilist ainet amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mida tarbisid ise ning jagasid teistele isikutele; • grupis koos Timo Hiielaid’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. aprillis Elva linnas Varmo Rjabininilt vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mida tarbisid ise ning jagasid teistele isikutele; • grupis koos Timo Hiielaid’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. aprillikuu lõpus Elva linnas Varmo Rjabininilt vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mida tarbisid ise ning jagasid teistele isikutele. Kristjan Grünvald´i tegu grupis seisnes selles, et tema tellis Varmo Rjabinin´ilt narkootilise aine ning omandatud narkootilist ainet tarvitasid Kristjan Grünvald koos Timo Hiielaid’iga ning vastavalt omavahelisele kokkuleppele andis Timo Hiielaid osaliselt narkootilist ainet edasi teistele isikutele. • grupis koos Varmo Rjabinin’i, Yrjö Vomm´i, Reno Lall´i ja Timo Hiielaid´iga omandasid ebaseaduslikult 24.05.2010.a. ööl vastu 25.05.2010 Ida-Virumaalt XXX vallast vähemalt 137 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses ning mille vedasid Ida-Virumaalt XXX vallast Tartu maakonda järgmiselt: Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm ´i eelneval kokkuleppel Yrjö Vomm tellis Eddy Roosi´ilt vähemalt 137 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Saanud Eddy Roosilt narkootilise aine peidukoha andmed edastas Yrjö Vomm need Varmo Rjabinin´ile. Varmo Rjabinin´i juhendamise järgi sõitsid Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid 24.05.2010.a Ida-Virumaale XXX valda ning võtsid peidukohast kaasa suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, so vähemalt 137 grammi amfetamiini, mille Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid vedasid ühiselt sõidukis Mazda 626 reg.nr XXX Tartumaale. Omandatud narkootilise aine kogusest tarvitasid K.Grünvald koos T. Hiielaid´iga Elva linnas ajavahemikul 25.05.2010.a. kuni 26.05.2010.a. ühiselt ära umbes 2 grammi amfetamiini ning K.Grünvald peitis 26.05.2010.a. 18 19 hommikul koos T. Hiielaid´iga 2 minigrip kilekotti amfetamiiniga, so 1 gramm narkootilist ainet amfetamiini Elva Paisjärve lähedale metsa, mida nad hiljem enam üles ei leidnud. Samuti tarvitasid R. Lall koos T. Hiielaid´i ja K.Grünvald´iga teel Ida-Virumaalt Tartumaale omandatud narkootilise aine kogusest igaüks ühe doosi amfetamiini. Omandatud 133,6 grammi amfetamiini peitis Reno Lall 25.05.2010.a enda elukohta Tartumaa Konguta vald XXX küla XXX kinnistule, kust nimetatud aine 26.05.2010.a. politsei poolt leiti ning ära võeti. 133,6 grammi amfetamiini edasiandmise eest saadava tulu pidid K.Grünvald koos T.Hiielaid´iga kokkuleppe kohaselt edastama Varmo Rjabinin´ile. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Kristjan Grünvald pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasi andmise grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kristjan Grünvald 26.02.2010.a. kella 23.00 paiku Tartumaal Elva linnas Kesk tänaval asuva baar Püramiid juures tekkinud konflikti käigus tõukas N.S. ’i lumele pikali ning kui kannatanu oli püsti tõusnud ja mõned meetrid eemale kõndinud, siis ründas Kristjan Grünvald’ist teda selja tagant ning lõi N.S. ’ile käega vastu pead, mille tagajärjel kukkus kannatanu lumele külili. Seejärel lõi K.Grünvald lumel lamavale N.S. ’ile ühel korral jalaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi. Sellega Kristjan Grünvald pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise ning löömise. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kristjan Grünvald’ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kristjan Grünvald’ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Kristjan Grünvald’ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 29.12.2008.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel mõistetud 4 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja alguseks 26.05.2010.a 19 20 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Yrjö Vomm´i süüdistatakse selles, et tema • grupis koos Varmo Rjabinin’iga omandas ebaseaduslikult seni tuvastama kohast ja viisil kokku vähemalt 114 grammi narkootilisi aineid, so amfetamiini ja metamfetamiini, mida andsid edasi teistele isikutele järgmiselt: Varmo Rjabinin andis Elva linnas 2010.a. veebruarikuus ühel korral umbes 15 grammi amfetamiini, ühel korral aprillikuus ja ühel korral aprillikuu lõpus, mõlemal korral umbes 20 grammi amfetamiini edasi Kristjan Grünvaldile ja Timo Hiielaid’ile; Varmo Rjabinin koos Yrjö Vomm´iga andis Tartu linnas Jaama tänaval 2010.a ajavahemikus märtsikuu lõpust kuni maikuu keskpaigani kokku 7 korral 1 grammi suuruste kogustena, kokku vähemalt 7 grammi amfetamiini edasi T.Z. ´ile; Varmo Rjabinin andis 2010.a. märtsikuu alguses Elva linnas XXX maja ees suures koguses narkootilisi aineid, so kokku vähemalt 20 grammi narkootilisi aineid, so amfetamiini ja metamfetamiini, 2010.a. aprillikuus Elva linnas V.Rjabinin´i ja Y.Vomm´i kasutuses olevas sõidukis 20 grammi amfetamiini edasi Aivar Jänessoo´le; Varmo Rjabinin koos Yrjö Vomm´iga andis ajavahemikus
- aasta jaanuarikuust kuni 2010.a kevadeni Tartumaal, so Elva ja Tartu linnas umbes 2 korda nädalas 1-2 grammi suuruste kogustena amfetamiini, so kokku vähemalt 12 grammi amfetamiini edasi Morten Bergmann`ile. • grupis koos Morten Bergmann’i ja Varmo Rjabinin’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. kevadel maikuu alguses Ida-Virumaalt XXX vallast 200 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mille Morten Bergmann vedas Tartu linna XXXX keldrisse järgmiselt: Varmo Rjabinin ja Yrjö Vomm leppisid kokku narkootilise aine omandamises, mille tulemusel Yrjö Vomm tellis Eddy Roos´ilt 200 grammi amfetamiini. Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm´i juhendamisel sõitis Morten Bergmann Ida-Virumaale XXX valda ning võttis peidukohast kaasa 200 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mille vedas Tartu linna XXXX keldrisse, kus pakendas selle V.Rjabinin´i ja Y.Vomm´i juhendamisel kolme minigrip kilekotti. Nimetatud kogusest peitis ta 100 grammi amfetamiini Tartu linna kahe raudtee vahele, 50 grammi amfetamiini peitis Põlva maanteel ühel kruusateel olevale raudtee silla alla ja 50 grammi narkootilist ainet amfetamiini hoidis enese juures, mille hiljem viskas Tartu linnas Emajõkke. • grupis koos Varmo Rjabinin’i, Reno Lall´i, Timo Hiielaid´u ja Kristjan Grünvald’iga omandasid ebaseaduslikult 24.05.2010.a. ööl vastu 25.05.2010 Ida-Virumaalt XXX vallast vähemalt 137 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses ning mille vedasid Ida-Virumaalt XXX vallast Tartu maakonda järgmiselt: Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm ´i eelneval kokkuleppel Yrjö Vomm tellis Eddy Roosi´ilt vähemalt 137 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Saanud Eddy Roosilt narkootilise aine peidukoha andmed edastas Yrjö Vomm need Varmo Rjabinin´ile. Varmo Rjabinin´i juhendamise järgi sõitsid Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid 24.05.2010.a Ida-Virumaale XXX valda ning võtsid peidukohast kaasa suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, so vähemalt 137 grammi amfetamiini, mille 20 21 Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid vedasid ühiselt sõidukis Mazda 626 reg.nr XXX Tartumaale. Omandatud narkootilise aine kogusest tarvitasid K.Grünvald koos T. Hiielaid´iga Elva linnas ajavahemikul 25.05.2010.a. kuni 26.05.2010.a. ühiselt ära umbes 2 grammi amfetamiini ning K.Grünvald peitis 26.05.2010.a. hommikul koos T. Hiielaid´uga 2 minigrip kilekotti amfetamiiniga, so 1 gramm narkootilist ainet amfetamiini Elva Paisjärve lähedale metsa, mida nad hiljem enam üles ei leidnud. Samuti tarvitasid R. Lall koos T. Hiilaid´i ja K.Grünvald´iga teel Ida-Virumaalt Tartumaale omandatud narkootilise aine kogusest igaüks ühe doosi amfetamiini. Omandatud 133,6 grammi amfetamiini peitis Reno Lall 25.05.2010.a enda elukohta Tartumaa Konguta vald XXX küla XXX kinnistule, kust nimetatud aine 26.05.2010.a. politsei poolt leiti ning ära võeti. 133,6 grammi amfetamiini edasi andmise eest saadava tulu pidid K.Grünvald koos T. Hiielaid´iga kokkuleppe kohaselt edastama Varmo Rjabinin´ile. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Yrjö Vomm pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasi andmise grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Yrjö Vomm’ile karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.05.2010.a-27.05.2010 karistusaja hulka, so 3 päeva ning lugeda kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrata 03.10.2011.a. KarS § 74 alusel määrata, et 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 21 22 KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Yrjö Vomm on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Eddy Roosi´t süüdistatakse selles, et tema • vahendas ebaseaduslikult seni tuvastamata isikult Yrjö Vomm´ile ja Varmo Rjabinin´ile 2010.a. kevadel maikuu alguses vähemalt 200 grammi amfetamiini, so suures koguses narkootilist ainet. Eddy Roosi tegu seisnes selles, et tema peale Yrjö Vomm´i eelnevat narkootilise aine tellimist toimetas 200 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, seni tuvastamata isikult 2010.a. kevadel maikuu alguses Ida-Virumaale XXX valda ja teavitas Yrjö Vomm´i narkootilise aine olemasolust ning peidukohast. olles isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, • vahendas ebaseaduslikult seni tuvastamata isikult Yrjö Vomm´ile ja Varmo Rjabinin´ile 24.05.2010.a. ööl vastu 25.05.2010.a. vähemalt 137 grammi amfetamiini, so suures koguses narkootilist ainet. Eddy Roosi tegu seisnes selles, et tema peale Yrjö Vomm´i eelnevat narkootilise aine tellimist toimetas vähemalt 137 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, seni tuvastamata isikult 24.05.2010.a. ööl vastu 25.05.2010.a. Ida-Virumaale XXX valda ja teavitas Yrjö Vomm´i narkootilise aine olemasolust ning peidukohast. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Eddy Roos pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses vahendamise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Eddy Roos’ile karistuseks 3 (kolm) aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrata 03.10.2011.a. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2010.a karistusaja hulka, so 1 päev ning lugeda kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheks) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 22 23 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Eddy Roos on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Timo Hiielaid´i süüdistatakse selles, et tema • grupis koos Kristjan Grünvald’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. veebruaris Elva linnas Varmo Rjabininilt vähemalt 15 grammi narkootilist ainet amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mida tarbisid ise ning jagasid teistele isikutele; • grupis koos Kristjan Grünvald’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. aprillis Elva linnas Varmo Rjabininilt vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mida tarbisid ise ning jagasid teistele isikutele; • grupis koos Kristjan Grünvald’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. aprillikuu lõpus Elva linnas Varmo Rjabininilt vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mida tarbisid ise ning jagasid teistele isikutele. Kristjan Grünvald´i tegu grupis seisnes selles, et tema tellis Varmo Rjabinin´ilt narkootilise aine ning omandatud narkootilist ainet tarvitasid Kristjan Grünvald koos Timo Hiielaid’iga ning vastavalt omavahelisele kokkuleppele andis Timo Hiielaid osaliselt narkootilist ainet edasi teistele isikutele. • grupis koos Varmo Rjabinin’i, Yrjö Vomm´i, Reno Lall´i ja Kristjan Grünvald’iga omandasid ebaseaduslikult 24.05.2010.a. ööl vastu 25.05.2010 Ida-Virumaalt XXX vallast vähemalt 137 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses ning mille vedasid Ida-Virumaalt XXX vallast Tartu maakonda järgmiselt: Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm ´i eelneval kokkuleppel Yrjö Vomm tellis Eddy Roosi´ilt vähemalt 137 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Saanud Eddy Roosilt narkootilise aine peidukoha andmed edastas Yrjö Vomm need Varmo Rjabinin´ile. Varmo Rjabinin´i juhendamise järgi sõitsid Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid 24.05.2010.a Ida-Virumaale XXX valda ning võtsid peidukohast kaasa suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, so vähemalt 137 grammi amfetamiini, mille Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid vedasid ühiselt sõidukis Mazda 626 reg.nr XXX Tartumaale. Omandatud narkootilise aine kogusest tarvitasid K.Grünvald koos T. Hiielaid´iga Elva linnas ajavahemikul 25.05.2010.a. kuni 26.05.2010.a. ühiselt 23 24 ära umbes 2 grammi amfetamiini ning K.Grünvald peitis 26.05.2010.a. hommikul koos T. Hiielaid´iga 2 minigrip kilekotti amfetamiiniga, so 1 gramm narkootilist ainet amfetamiini Elva Paisjärve lähedale metsa, mida nad hiljem enam üles ei leidnud. Samuti tarvitasid R. Lall koos T. Hiilaid´i ja K.Grünvald´iga teel Ida-Virumaalt Tartumaale omandatud narkootilise aine kogusest igaüks ühe doosi amfetamiini. Omandatud 133,6 grammi amfetamiini peitis Reno Lall 25.05.2010.a enda elukohta Tartumaa Konguta vald XXX küla XXX kinnistule, kust nimetatud aine 26.05.2010.a. politsei poolt leiti ning ära võeti. 133,6 grammi amfetamiini edasi andmise eest saadava tulu pidid K.Grünvald koos T.Hiielaid´iga kokkuleppe kohaselt edastama Varmo Rjabinin´ile. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Timo Hiielaid pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasi andmise grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Timo Hiielaid karistuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.05.2010.a karistusaja hulka, so 1 päev ning lugeda kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat neli (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrata 10.10.2011.a. KarS § 74 alusel määrata, et 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Timo Hiielaid on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. 24 25 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Reno Lall´i süüdistatakse selles, et tema grupis koos Varmo Rjabinin’i, Yrjö Vomm´i, Timo Hiielaid´u ja Kristjan Grünvald’iga omandasid ebaseaduslikult 24.05.2010.a. ööl vastu 25.05.2010 IdaVirumaalt XXX vallast vähemalt 137 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses ning mille vedasid Ida-Virumaalt XXX vallast Tartu maakonda järgmiselt: Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm ´i eelneval kokkuleppel Yrjö Vomm tellis Eddy Roosi´ilt vähemalt 137 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Saanud Eddy Roosilt narkootilise aine peidukoha andmed edastas Yrjö Vomm need Varmo Rjabinin´ile. Varmo Rjabinin´i juhendamise järgi sõitsid Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid 24.05.2010.a Ida-Virumaale XXX valda ning võtsid peidukohast kaasa suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, so vähemalt 137 grammi amfetamiini, mille Reno Lall, Kristjan Grünvald ja Timo Hiielaid vedasid ühiselt sõidukis Mazda 626 reg.nr XXX Tartumaale. Omandatud narkootilise aine kogusest tarvitasid K.Grünvald koos T. Hiielaid´iga Elva linnas ajavahemikul 25.05.2010.a. kuni 26.05.2010.a. ühiselt ära umbes 2 grammi amfetamiini ning K.Grünvald peitis 26.05.2010.a. hommikul koos T. Hiielaid´iga 2 minigrip kilekotti amfetamiiniga, so 1 gramm narkootilist ainet amfetamiini Elva Paisjärve lähedale metsa, mida nad hiljem enam üles ei leidnud. Samuti tarvitasid R. Lall koos T. Hiilaid´i ja K.Grünvald´iga teel Ida-Virumaalt Tartumaale omandatud narkootilise aine kogusest igaüks ühe doosi amfetamiini. Omandatud 133,6 grammi amfetamiini peitis Reno Lall 25.05.2010.a enda elukohta Tartumaa Konguta vald XXX küla XXX kinnistule, kust nimetatud aine 26.05.2010.a. politsei poolt leiti ning ära võeti. 133,6 grammi amfetamiini edasi andmise eest saadava tulu pidid K.Grünvald koos T. Hiielaid´iga kokkuleppe kohaselt edastama Varmo Rjabinin´ile. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Reno Lall pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Reno Lall karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.05.2010-27.05.2010 karistusaja hulka, so 2 päev ning lugeda kandmata karistuseks 2 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 25 26 KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Reno Lall on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Aivar Jänessoo’d süüdistatakse selles, et tema • omandas ebaseaduslikult Varmo Rjabinin´ilt ja Yrjö Vomm´ilt 2010.a. märtsikuu alguses Elva linnas XXX maja ees suures koguses narkootilisi aineid amfetamiini ja metamfetamiini, so kokku vähemalt 20 grammi narkootilisi aineid; omandas ebaseaduslikult Varmo Rjabinin´ilt ja Yrjö Vomm´ilt 2010.a. aprillikuus Elva linnas Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm´i kasutuses olevas sõidukis vähemalt 20 grammi amfetamiini, so suures koguses narkootilist ainet. Aivar Jänessoo 25.05.2010.a. kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ning võeti tema poolt omandatud narkootilise aine kogustest ära 6,19 grammi amfetamiini ning 3,70 grammi metamfetamiini. • Sellega Aivar Jänessoo pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Aivar Jänessoo karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.05.2010-26.05.2010 karistusaja hulka, so 2 päev ning lugeda kandmata karistuseks 2 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 26 27 KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Aivar Jänessoo on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Morten Bergmann’i süüdistatakse selles, et tema • grupis koos Varmo Rjabinin’i ja Yrjö Vomm’iga omandas ebaseaduslikult 2010.a. kevadel maikuu alguses Ida-Virumaalt XXX vallast 200 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mille vedas Tartu linna XXXX keldrisse järgmiselt: Morten Bergmann’i tegu seisnes selles, et tema sõitis Varmo Rjabinin´i ja Yrjö Vomm´i juhendamisel Ida-Virumaale XXX valda ning võttis peidukohast kaasa 200 grammi amfetamiini, so suures koguses narkootilist ainet, mille vedas Tartu linna XXXX keldrisse, kus pakendas selle V.Rjabinin´i ja Y.Vomm´i juhendamisel kolme minigrip kilekotti. Nimetatud kogusest peitis ta 100 grammi amfetamiini Tartu linna kahe raudtee vahele, 50 grammi amfetamiini peitis Põlva maanteel ühel kruusateel olevale raudtee silla alla ja 50 grammi narkootilist ainet amfetamiini hoidis enese juures, mille hiljem viskas Tartu linnas Emajõkke. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Morten Bergmann pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. 27 28 KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Morten Bergmann’ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Morten Bergmann on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
§ 180
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev.
§ 180
lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel riigituludesse tasuda menetluskulud: - ekspertiisikulu (
§ 175
lg 1 p 3), - määratud kaitsjale makstud tasu (
§ 175
lg 1 p 4), - kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (
§ 175
lg 1 p 5), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteos süüdimõistmisel on 695 eurot 05 senti (
§ 175
lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1).
§ 180
lõikes 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Kuna süüdistatavad on töövõimelised, töövõimetust neil ei ole, osa süüdistatavatest töötab ja omab ka kindlat sissetulekuallikat, siis pole kohtul alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu ja ohustaks nende resotsialiseerumisväljavaateid. 28 29 Kuna süüdistatavad on töövõimelised, töövõimetust neil ei ole, siis on neil olemas võimalus soovi ja võimaluse korral töötada ning saadavast sissetulekust tasuda menetluskulusid vastavalt oma võimalustele. Süüdistatavatel ei lasu kohest menetluskulude hüvitamise kohustust. Juhul kui menetluskuklusid ei ole koheselt võimalik tasuda, on seda võimalik teha vastavalt oma võimalustele täitementluse käigus (kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 5 aasta jooksul – KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ning lisaks tuleb arvestada ka otsuse täitmise aegumist peatavaid asjaolusid). Juhul kui täitementluse käigus ei ole võimalik võlgnikul kõiki menetluskulusid tasuda või neid ei ole võimalik täitemenetluse käigus täies ulatuses kinni pidada, siis otsuse täitmine aegub ning osa menetluskuludest jääb riigituludesse laekumata. Asjaolu, et süüdistatavatel koheselt kohtuotsuse kuulutamise hetkel ei pruugi olla rahalisi vahendeid menetluskulude tasumiseks, ei anna piisavalt põhjendatud alust
§ 180lg 3 alusel menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks.
Heli Sillaots kohtunik 29