Väärteoasi nr. 4-11-2705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 29.08 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituse avariiteenistuse 13.06.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,007755 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik ANDREI ANDREJEV, elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus isikukood 38607030223, KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON VTMS § 132 lg 1 alusel rahuldada jätta Andrei Andrejev kaebus rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituse avariiteenistuse 13.06.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,007755 muutmata. Täpsustada nimetatud otsust ning määrata, et KarS§ 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv summas 952 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 79,33 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 13.06.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,007755 tehtud otsusega tuvastati, et Andrei Andrejev 08.05.2011.a. kell 17:27 K. Kärberi tn 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu posti. Põhjustas sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS'le KH ja JV. Juht põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, liiklusõnnetuse tagajärjel on varaline kahju tekitatud AS'le KH ja JV'le seega Liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. Vastavalt liikluseeskirja § 123 sätestatule peab juht arvestama erinevate liiklusoludega mis võimaldavad ette näha liikluses tekkivaid ohte ning neile reageerida selliselt mis võimaldaks peatada juhitud sõiduki ohutult enne mis tahes etteaimatavat takistust. Olukorras, kus igal aastal ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu hukkub ja saab vigastada liiklusõnnetustes inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas ka ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu liiklusõnnetustes, millega seatakse reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervis, on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Liikluseeskirja § 227 paneb üheselt paika juhi kohustused olukorras kui on toimunud liiklusõnnetus. Selle kohaselt ei pea liiklusõnnetuses osalenud juht juhtunust politseile teatama, kui juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastustava isiku ja sellele alla kirjutanud. Menetlusalune isik on põhjendanud juhtunust mitteteatamist asjaoluga, et ei olnud teadlik vigastustest valgusfoori postil ning puudusid kannatanud. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt Liiklusseaduse § 74'32 lg. 1 järgi kvalifitseeritud tegu on käsitletav kui tahtlikult toime pandud õigusrikkumine milledel puuduvad õigustused ning mille eesmärgiks oli püüda varjata toimepandud süülise teo asjaolusid. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 3, määras kohtuväline menetleja Andrei Andrejev’ile Liiklusseaduse § 7417 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 113 trahviühiku ulatuses, s.o. 452.00 eurot.. Liiklusseaduse § 7431 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500.00 eurot. KAEBUSE SISU Andrei Andrejev esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituse avariiteenistuse 13.06.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,007755 osaliselt tühistada, teha uus otsus ning võimaldada trahvisumma osaline tasumine. Kaebuse esitaja ei saa nimetatud otsusega nõustuda, kuna leiab et määratud 952 euro suurune trahvisumma on liiga suur. Palub arvestada, et temal puuduvad sellise summa maksmiseks rahalised vahendid. Palub kohtul arvestada ka asjaolu, et temal on 1 aasta vanune laps, elab koos perega üürikorteris ning puuduvad vanemad, kes saaksid teda toetada. Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on õigesti määratud ja õiglane. Andrei Andrejev´a näol on tegemist isikuga, kelle tegevus on seotud kahe raskeima liiklusalase rikkumisega, nimelt liiklusõnnetuse põhjustamise ning sündmuskohalt põgenemisega. Mõlema rikkumise eest näeb sanktsioon ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on alla keskmise määra ning kohus leiab, et määratud rahatrahv on proportsioonis toimepandud väärteoga, eeltoodust tulenevalt ei näe kohus põhjust vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. 2 Kohus arvestab Andrei Andrejev´a majanduslikku olukorda ning määrab rahatrahvi tasumisele kuni 12 kuu jooksul võrdsete osade kaupa. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Piret Liivo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.