Väärteoasi nr.4-11-2970 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 05.09.2011.a. Kohus Kohtunik Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB LMT 30.06.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,008989 Dmitri Sapožnikovi karistamises LS § 7419 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) DMITRI SAPOŽNIKOV, isikukood 37601300320, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Menetluse liik Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta Dmitri Sapožnikovi kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 30.06.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,008989 muutmata. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral algab juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg otsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel Dmitri Sapožnikovil loovutada juhiluba viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest alates Maanteeameti Kohaliku Asutuse Liiklusregistri Büroole. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Dmitri Sapožnikovi LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühikut ehk 840 eurot ja lisakaristusena kohaldati LS § 7419 lg 3 p. 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks selle eest, tema 10.06.2011.a. kell 22:55 Tallinnas Narva mnt.100 juures juhtis mootorsõidukit VW Transporter reg. märgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,60+-0,05 mg. Taotlus Menetlusalune isik taotles temale kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristuse tühistamist põhjusel, et juhtimisõigus on talle vajalik töötamiseks ning tal on kolm väikest last, kellest üks on raske puudega ja lapsi on vaja viia autoga lasteaeda ja arsti juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on enamohtliku väärteoga, mille puhul karmi karistuse kohaldamine on põhjendatud. Teades, et mootorsõiduki juhtimise õigust vajatakse töötamiseks ja oma pereliikmete sõidutamiseks, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist. Kui isik peab oma töökoha säilimist oluliseks ja töökohasäilimine sõltub juhtimisõiguse olemasolust, peab isik igapäevases elus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra ja töökoha säilimise. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kohtu seisukoht Dmitri Sapožnikov ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Kuna ka kohtuväline menetleja ei taotlenud kaebuse arutamist kohtuistungil, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. Dmitri Sapožnikovi poolt 10.juunil 2011.a. kella 22:55 ajal Tallinnas Narva maanteel mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis, kus tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l kohta, on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik väärteo toimepanemist ei vaidlustanud. Seega pani Dmitri Sapožnikov toime Liiklusseaduse §-s 7419 lg 2 sätestatud väärteo. Menetlusalune isik vaidlustas lisakaristuse kohaldamist. Tal olevat juhtimisõigust vaja tööülesannete täitmiseks ja kolme alaealise lapse sõidutamiseks arsti juurde ja lasteaeda. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja esmajoones tuleb karistuse mõistmisel lähtuda toimepandud teost. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka teo toimepannud isikut Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Dmitri Sapožnikov pani toime enamohtliku väärteo, mille eest tuleb rangelt karistada. Alkoholisisaldus tema poolt väljahingatud õhus ei olnud sugugi väike, mistõttu seadis ta sellises seisundis autot juhtides ohtu nii enda kui teiste liiklejate tervise ja elu. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikule on korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistusi määratud ja need karistused on kehtivad. Alates 05.01.2009.a. toimepandud rikkumisest on kõik talle määratud rahatrahvid tasumata. Rikkumiste arv iseloomustab Dmitri Sapožnikovi kui negatiivselt liiklusalasesse õiguskorda suhtuvat isikut. Kuna ta trahve ei maksa, siis järelikult tema karistamiseks ainuüksi trahvidest ei piisa, sest need talle mingisugust mõju ei avalda ja eripreventiivse eesmärgi saavutamine ainuüksi trahviga ei ole tema suhtes võimalik. Seega on põhjendatud lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse kohaldamine. Asjaolud, et isikul tööülesannete täitmine nõuab juhtimisõiguse olemasolu ja lapsi on vaja sõidutada arsti juurde ja lasteaeda, ei ole lisakaristust välistavad. Isik teadis juhtimisõiguse vajalikkusest ka keelatud seisundis sõidukiga sõitma asudes. Juhina liiklusseadust tundes, oli ta teadlik, et politsei poolt kinnipidamisel võidakse karistusena ka juhtimisõigus ära võtta. Eeltoodu alusel peab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust, sealhulgas ka lisakaristust -juhtimisõiguse äravõtmise näol viieks kuuks – õiglaseks ja põhjendatuks. Lisakaristus on määratud alla sanktsiooni keskmist. Eeltoodu alusel jätab kohus Dmitri Sapožnikovi kaebuse rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p. 1. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.