4-11-2206/5

4-11-2206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Väärteoasiasi Kohtuväline menetleja Esindaja Menetlusalune isik Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1. septembril 2011 Tallinnas 4-11-2206 Kohtunik Velmar Brett Marili Lämmergas OÜ KVH kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 13.05.2011 otsusele väärteoasjas nr 2-8/11-0259 Tehnilise Järelevalve Amet (registrikood 70006754) XXX esindaja: KTK XXX OÜ KVH (registrikood XXX) XXX Tarko T XXX Juhindudes VTMS § 132 p. 3 ja § 29 lg 1 p. 1 kohus otsustas:
2. Tühistada Tehnilise Järelevalve Ameti
3. mai 2011 otsus väärteoasjas nr 2-8/110259 ja lõpetada väärteoasi.
4. Jätta menetluskulud poolte kanda Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD Kohtuväline menetleja alustas väärteomenetluse 11.01.2011.a. TV3 saates „Kaua Võib“ edastatud väidete suhtes, mille kohaselt KVH kasutab nõuetele mittevastavaid veearvesteid. Menetlusalune isik tellis
5. aprillil 2010.a. PTOÜ käest asjaomase veearvesti ekspertiisi. 4-11-2206 19.04.2010.a. koostatud kirja järgi tuvastas PTOÜ, et veearvesti sisendil asuv välissõel on ummistunud tume-oranži värvi saastaga koos sültjas olluse tükiga, mis ei võimaldanud asetada veearvestit mõõtestendistendi peale ning tuvastada tegelikku mõõtehälvet. Peale saasta eemaldamist leidis PTOÜ, et veearvesti SPX nr 69016154 mõõtehälve kõikides kontrollitud kulupunktides ei ületa lubatud piirväärtusi ja veearvesti on korras. Kohtuväline menetleja koostas 12.01.2011.a. väärteoasjas nr 2-8/11-0259 väärteoprotokolli, mille kohaselt leidis, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 411 lõike 2 koosseisule vastavaks süüteoks. Põhjendades oma seisukohta järgmiselt: Mõõteseaduse § 10 lg 3 kohaselt peab taatluskohustuse kandja tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites või eeskirjades esitatud nõuetes. Mõõteseaduse § 10 lõike 2 punkti 2 kohaselt on taatluskohustuse kandjaks mõõtevahendi kasutamisel selle valdaja või selle kasutaja, kelleks antud juhul on KVH OÜ. Vastavalt veearvesti SPX nr 69016154 tüübikinnitustunnistuses ( nr SA 3-4/3.35.98 ) toodud nõuetele peab sirge torulõigu pikkus ennem veearvestit olema vähemalt 5 x DN. Seega kasutades DN 25 veearvestit ei tohtinud veearvesti ees 125 mm ulatuses olla torude üleminekuid erinevale sisemisele läbimõõdule, põlvi ega muid voolu dünaamikat muutvaid tegureid, milleks võõrkeha (krussis traat koos bioloogilise massiga) oli. Kuna kasutuses olnud veearvesti seest tuvastati võõrkeha, siis sellega ei olnud tagatud 125 mm sirglõik veearvesti ees. KVH OÜ kasutades mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse nõuetele mitte vastavalt veearvestit rikkus mõõteseaduse § 10 lg 3 sätestatut, mille kohaselt peab taatluskohustuse kandja tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites või eeskirjades esitatud nõuetes. Nimetatud teoga pani KVH OÜ toime mõõteseaduse § 411 lg 2 sätestatud väärteo, mille kohaselt on ette nähtud juriidilisele isikule karistus metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendi ülesseadmise, ühendamise, käsitsemise, hooldamise, hoiutingimuste ning metroloogilise kontrolli täitmise nõuete rikkumise eest kuni 2000 eurot. Menetlusalune isik leidis, et ta ei ole rikkumist toime pannud ja esitas protokollile järgmised vastuväited:
6. protokollist ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kohtuväline menetleja on sellisele järeldusele jõudnud.
7. Veearvesti ees oli tagatud 125mm pikkune sirge torulõik, millel puuduvad mistahes põlved ja üleminekud erinevatele sisemistele läbimõõtudele.
8. Kohtuväline menetleja tugines 19.04.2010.a PTOÜ ekspertiisiaktile, kuid tegelikult on olemas 3 erinevat ekspertiisiakti, mis kõik on koostatud ühe ja sama veearvesti kohta ning koostatud ühe ja sama ekspertiisi teostaja poolt. 2 4-11-2206
9. Koostatud protokolli kohaselt on tuvastamata asjaolu kui suur oli bioloogilise massi osakaal sõelal ja millisel määral see sõela ummistas. Niisamuti on ekspertiisiaktides märgitud, et võõrkeha võib mõjuda mõõtehälbele. Kohtuväline menetleja tegi
10. mail 2011 väärteoasjas nr 2-8/11-0259 menetlusaluse isiku suhtes otsuse, milles karistas KVH OÜ-d mõõteseaduse § 411 lg 2 järgi rahatrahviga 100 eurot. Kohtuväline menetleja motiveeris otsust järgmiselt: KVH OÜ rikkus mõõteseaduse § 10 lõikes 3 toodud nõudeid kasutades 11.01.2011 a. aadressil Lasteaia
11. v, Harjumaal veearvestit SPX nr 69016154, mille sisendavas oli korrektset mõõtmist segav võõrkeha (bioloogilise massiga traat). Vastulauses toodud väited ei lükka ümber mõõtmist segava võõrkeha olemasolu veearvesti sisendis, mida käsitletakse nõutud 125 mm sirge lõigu osana. Vastulauses on PTOÜ poolt erinevatel aegadel välja antud kirjalikke selgitusi käsitletud erinevate ekspertiisiaktidena. Ekspertiisiakt on koostatud 19.04.2010.a., hilisemad selgitused on antud selle ekspertiisiakti kohta olles informatiivse või selgitava sisuga, mitte ei ole tegemist iga kord uue aktiga. Kohtuväline menetleja on oma otsuses tuginenud protokollis viidatud tõenditele ja tunnistajate ütlustele. KAEBUS Menetlusalune isik esitas otsusele
12. mail 2011 kaebuse, milles palus otsus väärteoasjas nr 28/11-0259 tühistada, välja mõista kõik menetlusaluse isiku poolt asjas kantud menetluskulud. Menetlusalune isik põhjendas oma kaebust järgmiselt:
13. MõõteS § 10 lg 3 on rakendatav selgelt vaid mõõteseade paigaldamise ja kasutamise kohta. Kusjuures kasutamise all tuleb siinkohal mõista sellist mõõteseade kasutamist, mis ei tohi olla tahtlikult taatluskohustuse kandja poolt mistahes vormis mõjutatud. Käesoleval juhul puuduvad faktilised ja tõendatud asjaolud, millele tuginedes saab väita, et menetlusalune isik kui taatluskohustuse täita oleks paigaldanud veemõõtja valesti või paigaldanud selle selliselt, et seeläbi on mõjutatud veemõõtja kasutamine, siis ei ole õiguslikult pädev väärteo kvalifitseerimine MõõteS § 10 lg 3 järgi.
14. väärteoprotokollist ega ka väärteootsusest ei nähtu, millistele faktilistele asjaoludele või tõenditele selline kohtuväline menetleja otsus tugineb. Niisamuti ei ole märgitud õiguslikku alust, millest tulenevalt eksisteerib menetlusalusel isikul kohustus vastutada selle eest, et veemõõtja sõelal ei tohi eksisteerida sodi.
15. Sõela paigaldamise eesmärk veemõõtjas on võimaliku vees leiduda võiva mistahes kõrvalosade kinni pidamine, et need ei satuks kraanist tuleva tarbevee hulka ning ei rikuks veemõõtja mehhaanikat. Asjaolu, et veemõõtjasse paigaldatavale sõelala satub kõrvalosasid on paratamatu.
16. Protokollist või otsusest ega ka ekspertiisiaktist ei selgu, kui ulatuslik oli veemõõtja sõela ummistus selles tuvastatud kõrvalosadest sõltuvalt ning millisel määral ja kas üldse võis tuvastatud kõrvalosade mass mõjutada veemõõtja kasutamist. Niisamuti ei selgu, et millistele 3 4-11-2206 asjaoludele tuginedes kohtuväline menetleja on leidnud, et nn bioloogiline mass kui ka krussi traadivihk on sõelale sattunud veemõõtja paigaldamisel menetlusaluse isiku tegevuse läbi. KOHTU SEISUKOHT Kohtuväline menetleja on tuginenud otsuse tegemisel PTOÜ 19.04.2010, 19.10.2010 ja 15.11.2011 kirjades väljendatud seisukohtadele, pidades neid ekspertiisi tulemusteks. Vastavalt VTMS § 24 kohaldatakse eksperdile väärteomenetluses vastavaid KrMS sätteid. KrMS § 105 sätestab, et ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Kaesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja niisugust määrust koostanud. KrMS § 95 lg 3 sätestab, et juhul kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse käesoleva seadustiku §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja. Tulenevalt KrMS mõttest saab ekspert olla füüsiline isik, käesoleval on käsitletud ekspertiisi läbiviijana PTOÜ-d, kusjuures konkreetne protseduuri läbiviija jääb selgusetuks. Kohtuväline menetleja ei ole selgitanud välja kas ekspert on selles väärteoasjas erapooletu samuti ei ole kohtuväline menetleja tutvustanud eksperdile tema õigusi ja kohustusi ega ole hoiatanud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmisega kaasnevast vastutusest. Lähtudes eeltoodust ei ole PTOP 19.04.2010, 19.10.2010 ja 15.11.2011 kirjad kasutatavad ekspertiisi akti(de)na ja viidatud kirju ei saa kasutada eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamisel. Samuti leiab kohus, et vastavalt KarS § 15 lg 3 on väärteokorras karistatav tahtlik või ettevaatamatu tegu, KarS § 12 lg 2 alusel võib tegu seisneda tegevuses või tegevusetuses ja seaduses sätestatud juhtudel on süüteokoosseisu olemasoluks nõutav teoga põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 13 lg 1 järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Käesoleval juhul heidab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette tegevusetust (ei taganud, et veearvesti ees ei oleks 125 mm ulatuses torude üleminekuid erinevale sisemisele läbimõõdule, põlvi ega muid voolu dünaamikat muutvaid tegureid). Tagajärjeks tuleb lugeda võõrkeha (bioloogilise massiga krussis traadi) sattumist veearvestisse vett juhtivasse veetorusse veearvesti ette. Kohtuväline menetleja ei ole viidanud ei protokollis ega otsuses normile, kust tuleneb võõrkeha veearvesti sõelale sattumise keeld. Hindamaks, kas tegu on karistatav, tuleb muuhulgas hinnata ka kas tegu (mis käesoleval juhu seisnes tegevusetuses) oli toime pandud tahtlikult või ettevaatamatult. Nimetatud asjaolule ei ole kohtuväline menetleja hinnangut andnud. Kohus leiab, et hinnates teo asjaolusid, ei ole alust arvata, et tegemist on tahtliku teoga, selle ei ole viidanud ka kohtuväline menetleja. 4 4-11-2206 Vastavalt KarS § 18 jaguneb ettevaatamatus 2 liigiks: kergemeelsuseks ja hooletuseks. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et on loogiline, et krussis traat sai sattuda veearvesti vooluava ette veevoolust kantuna. Menetlusalusele isikule ei ole käesolevas menetluses etteheidetud halba vee kvaliteeti või võõrkehade olemasolu vees. Vastava etteheite on kohtuväline menetleja esitanud küll 14.06.2011 kirjalikus seisukohas, kuid nimetatud asjaolu väljub käesoleva väärteoasja piiridest. Krussis traadi sattumist veearvesti vooluava ette sattumist ei saanud menetlusalune isik mõistlikul viisil ette näha seda ka eriliselt tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral. Seega ei ole käesoleval juhul tegevusega isegi kergeima ettevaatamatuse vormiga - hooletusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteootsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud kohtule menetluskulusid, jätab kohus taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Velmar Brett Kohtunik /allkiri/ 5