Kohustada Sergei PODKOVÕROVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Sergei PODKOVÕROVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemise päevast - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Sergei PODKOVÕROV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Sergei PODKOVÕROV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Podkovõrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Podkovõrov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.03.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud 12 päeva alates karistuse kandmisele ilmumise päevast. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kriminaalkorras on kinnipeetav karistatud kolmel korral ning väärteokorras seitsmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole välja kujunenud, kuid kuriteod on muutunud laiaulatuslikumaks, on saadud suuremat tulu. Kinnipeetaval on vanglas toimunud vestlused sotsiaaltöötajaga. Kinnipeetaval on pangalaen, mida tasub elukaaslane ja tasumata rahalisi kohustusi summas 5907 eurot. Päritoluperekonnast suhtleb kinnipeetav vennaga, elukaaslasega elab koos alates 2008, suheldakse kirja, telefoni ja kokkusaamiste kaudu. Kinnipeetav on kinnitanud, et tema suhtlusringkonda ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikuid, kuritegu on aga toime pandud grupis. Kinnipeetav võib olla mõjutatav teiste poolt. Toimepandud väär- ja kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetaval on hea suhtlemisoskus, agressiivset käitumist täheldatud ei ole. 2 kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, teadvustab kuritegeliku käitumisega seotud riske ja väidetavalt aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid norme. Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt, kuid ei pea seda endale vajalikuks. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest vend perega ja elukaaslane, suhted nendega on head. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Materiaalselt on kinnipeetavat toetanud ja lubanud toetada ka vabanemise korral elukaaslane. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: uue kuriteo toimepanemine katseajal; kuritegu on seotud narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemisega kasusaamise eesmärgil; riskiv elustiil; tasumata võlanõuded; kinnipeetav hoidus kõrvale viimase kohtuotsuse täitmisest. Kriminaalhooldusametnik märgib, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas; mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Podkovõrov taotles vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil maakohtu enda vabastamist istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taorlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav katseajal. Tegemist on narkokuriteoga. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ja tema karistuse tähtaeg lõpeb 3 kuu pärast. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus, uue kuriteo toimepanemine katseajal ja 1 kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. 3 Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 3 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 3 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Samuti on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kinnipeetaval on olemas elukaaslane, kes on nõus kinnipeetavat toetama. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 10%. Seda protsenti võib pidada madalaks. Viru Vangla on oma iseloomustuses toetanud kinnipeetavat vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kriminaalhooldusametnik ei ole oma seisukohta esitatud kirjalikus arvamuses väljendanud. Prokuröri abi ei põhjendanud maakohtu istungil, miks ei ole 1-aastasel katseajal määratavad kriminaalhooldusega seotud piirangud kinnipeetavale piisavad ja 3-kuulise reaalse vangistuse lõpuni ärakandmine annab paremaid tulemusi. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus muuhulgas ka kinnipeetava aktiivset tegevust. Nii nähtub asja materjalidest, et peale eelmist ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamist on kinnipeetav saanud üürikorteri asemel kindla elamispinna, samuti on ta leidnud asutuse, kes on nõus ta tööle võtma ja kinnitanud seda ka garantiikirja väljastamisega. 4 Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses väljatoodud uue kuriteo toimepanemise riskidega antud kinnipeetava puhul, kuid leiab, et neid riske on võimalik maandada kriminaalhooldusalase töö käigus. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb katseajaga 1 aasta, on ühiskond vähem ohustatud. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et viimane karistus on määratud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Lisaks sellele on kinnipeetavat korduvalt karistatud alkoholijoobes auto juhtimise eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.