← Eesti

4-11-1847/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juunil
  2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-11-1847 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Jüri Pilmi väärteoasi liiklusseaduse (edaspidi LS) 7419 lg 2 järgi Taotluse esitaja Jüri Pilm elukoht: x; isikukood: 37910122715; töökoht: x Jüri Pilmile Lõuna Politseiprefektuuri 18.11.
  3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,007879 LS § 7419 lg 2 järgi karistuseks määratud rahatrahvi ning täitemenetluse kulude täitmise ajatamine Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 212, kohtunik Taotlus määras: Jätta Jüri Pilmi taotlus temale Lõuna Politseiprefektuuri 18.11.
  4. a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,007879 LS § 7419 lg 2 järgi karistuseks määratud rahatrahvi täitmise ajatamiseks rahuldamata. Jätta läbi vaatamata Jüri Pilmi taotlus täiteasjas nr 2780,09,007879 tekkinud täitekulude täitmise ajatamiseks. Kohtumääruse koopia saata Jüri Pilmile ja Tartu kohtutäitur Anne Böcklerile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 18.11.
  5. a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,007879 määrati J. Pilmile LS 7419 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 190 trahviühikut, s.o 11400 krooni (728.59 eurot). Karistusotsus jõustus edasikaebamata 05.12.
  6. a. Tartu kohtutäitur A. Böckler algatas sissenõudja Lõuna Prefektuuri täitmisavalduse alusel täitemenetluse J. Pilmilt kohtuvälise menetleja otsusega määratud 11400 krooni (728.59 euro) suuruse rahatrahvi sissenõudes (täiteasi nr 182/2010/2777). Täitemenetluse alustamisega lisandus Lõuna Prefektuuri põhinõudele kõrvalnõuetena täitemenetluse kulud. 09.05.
  7. a esitas J. Pilm Tartu Maakohtule taotluse temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi ning täiteasjas nr 182/2010/2777 välja mõistetud täitekulude täitmise ajatamiseks, kuna menetluse jätkamine senisel kujul ei ole enam võimalik. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on J. Pilmi majanduslik olukord keeruline. Ta koondati oma töökohast x 14.08.
  8. a ning ainsaks sissetulekuks on x, mis on 330 eurot kuus. Tal on eluasemelaenu lepingust tulenevad kohustused Nordea Panga ees ning laenu tagasimaksele kulub ca 190 eurot kuus. Lisaks on tema ülalpidamisel 2,5 aastane tütar. J. Pilm oleks võimeline täiteasjas nr 182/2010/2777 sissenõutavate summade katteks mitte enam kui 30-40 eurot kuus. Kohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et J. Pilmi taotlus temalt Lõuna Politseiprefektuuri 18.11.
  9. a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,007879 karistuseks määratud rahatrahvi täitmise ajatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lõuna Politseiprefektuuri 18.11.
  10. a otsus väärteoasjas nr 2780,09,007879 jõustus juba 05.12.
  11. a. Seega on otsuse jõustumisest nüüdseks ajaks möödunud enam kui poolteist aastat. Järelikult enne, kui asuda vaagima seda, kas on põhjendatud ajatada J. Pilmile otsusega määratud rahatrahvi täitmine, tuleb lahendada küsimus, kas viidatud otsuse täitmine rahatrahvi nõudes on veel täidetav, st kas see ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 202 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. J. Pilmi väärteo toimepanemise ajal, s.o 06.09.
  12. a kehtinud KarS redaktsiooni § 82 lg 1 p-st 3 tulenes, et otsust ei asuta täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud. Seejuures sätestas KarS § 82 lg 2 otsuse täitmise aegumise alused. KarS § 82 lg 2 kohaselt peatus otsuse aegumine 1) ajaks, mil isik hoidus kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2) KarS §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine oli edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega oli pikendatud; 4) ajaks, mil isik oli välisriigis ja teda ei antud välja või teda ei saanud välja anda. Kuna eelpoolt mainitult on Lõuna Politseiprefektuuri 18.11.
  13. a väärteoasjas nr 2780,09,007879 tehtud otsuse jõustumisest praeguseks ajaks möödunud enam kui kaheksateist kuud ning kohtule ei ole teada, et oleks esinenud mõni KarS § 82 lg-s 2 sätestatud aegumise peatumise alus, siis tuleb asuda seisukohale, et käsitletav otsus J. Pilmile määratud rahatrahvi nõudes on käesolevaks ajaks aegunud. Järelikult, kuivõrd aegumine on absoluutne menetluslik takistus, siis ei ole võimalik rahatrahvi J. Pilmilt enam sisse nõuda ei ühekordse maksena ega osadena. 2 Eelnevalt viidatud TMS §-st 202 lg-st 1 tuleneb, et täitemenetluse kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetab kohtutäitur. Järelikult tuleb J. Pilmil pöörduda kohtutäituri poole ning taotleda täiteasjas nr 182/2010/2777 menetluse lõpetamist temale Lõuna Politseiprefektuuri 18.11.
  14. a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,007879 määratud rahatrahvi sissenõudes. Koos rahatrahvi ajatamisega taotles J. Pilm kohtult ka täitekulude tasumise ajatamist. Tulenevalt VTMS §-st 212 lahendab kohtunik väärteomenetluses vaid kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkivaid küsimusi, seega käesoleva asja raames ainult täitemenetluse esemeks oleva põhinõude, s.o J. Pilmile Lõuna Politseiprefektuuri 18.11.
  15. a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,007879 LS 7419 lg 2 järgi karistuseks määratud rahatrahvi täitmisega tekkinud küsimusi. Nõuded, mis tulenevad täitemenetlusest, vaadatakse läbi tsiviilkohtupidamise raames tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Järelikult ei ole kohtunikul, kes vaatab asja läbi VTMS § 212 alusel, käesolevalt menetluspädevust ning J. Pilmi viimatinimetatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.