) § 79 lg 3 p 2, 3 alusel rahuldada LL kaebus ja tühistada Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas S poolt 07.09.2011.a. tehtud määrus hoiatamismenetluses (trahviteatele nr 019519). Lugeda trahviteade nr 019519 mittejõustunuks ja kohtutäiturile sundtäitmiseks saatmine ebaseaduslikuks. Lugeda LL poolt trahviteate kättesaamise kuupäevaks 26.08.2011.a ning võtta nimetatud kuupäev aluseks trahviteatele kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel. LL poolt trahviteatele kaebuse esitamise tähtaeg lugeda peatunuks kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamise ajaks 01.09.2011.a kuni 26.09.2011.a. Vastavalt
Kohtumäärus jõustub 26.09.2011.a. Edasikaebamise kord Vastavalt
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 06.aprillil 2011.a. fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti parkimiskontrolli osakonna inspektor Hillar S , et mootorsõiduk Mazda registreerimismärgiga XXXoli pargitud Tallinnas, Vana – Kalamaja 9a juures täielikult kõnniteel, kus liikluskorraldusvahenditega ei olnud parkimine lubatud, rikkudes nii LE § 143 p 3 ja § 152 p 1 sätestatud nõudeid.
Trahviteate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded polnud õigustatud, kuna ei esinenud
Seega ei olnud trahviteade jõustunud ning seda ei olnud võimalik täitmisele pöörata. Kaebuse esitaja sai trahviteate kätte esmakordselt 26.08.2011.a., mil pöördus isiklikult Tallinna Munitsipaalpolitsei ametniku poole. LL märgib, et vastavalt
sätestatule on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; teada menetlustoimingu eesmärki; tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. 07.09.2011.a. määrusega jättis Tallinna Linnavalitusese linnasekretär Toomas S LL poolt 01.09.2011.a. esitatud kaebuse rahuldamata, põhjusel, et kohtuväline menetleja edastas trahviteate
Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldas kohtuväline menetleja trahviteate alles peale seda kui AS Eesti Post oli tähtkirja hoiutähtaja möödumise tõttu tagastanud. Seega on kohtuväline menetleja õigesti kohaldanud väärteomenetluse seadustiku trahviteate kättetoimetamist käsitlevaid sätteid. Ka avalduses pole esitatud ühtegi asjaolu, mille kohaselt oleks kohtuväline menetleja tegutsenud õigusvastasel. Tulenevalt
lg 1 oli kaebuse esitajal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest ehk alates 02. juulist 2011.a (
lg 3 kohaselt loetakse trahviteade kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval) trahviteade vaidlustada. Kaebuse esitaja antud võimalust ei kasutanud ja trahviteade jõustus (otsus märgitud 2 jõustunuks
korras esitatud kaebuses väljendatud seisukohtade juurde ning täiendab neid alljärgnevalt. Trahviteate adressaat on seisukohal, et trahviteate jõustamine tagaselja oli õigusvastane. Kohtuväline menetleja ei olnud trahviteadet adressaadile nõuetekohaselt kätte toimetanud, millega jättis trahviteate adressaati ilma kaebeõigusest ja ka võimalusest trahviteate vabatahtlikuks täitmiseks.
kohaselt saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. Kaebaja märgib, et nimetatud sättest nähtuvalt allub see
kutse kättetoimetamise korrale. Erandi nimetatud korrast sätestab
Nimetatud erandit kohtuväline menetleja ka õigusvastaselt kasutas, jättes ebapädevusest või tahtlikult tähel nuta selle kohaldamise eeldused: - kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning -trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Käesolevas juhtumis elab kaebaja rahvastikuregistrisse kantud aadressil ning teda on võimalik kätte saada ka muul viisil, näiteks l ida telefoni teel kokku trahviteate üleandmiseks. Seega puudub kahtlus, et käesolevas asjas olid kõnesoleva sätte eeldused täitmata ning kohtuväline menetleja oleks pidanud tegutsema
Seega on kohtuvälise menetleja poolt avalikes teadaannetes trahviteate avaldamine ning sellele avaldamisele kättetoimetamise mõju omistamine (ja sellest johtuvalt ka trahviteate jõustunuks ja täitmisele pööratavaks lugemine) ilmselgelt õigusvastane. Kaebaja ei pea kohtule selgitama, milliseid õigusi selline kohtuvälise menetleja tegevus kaebajal rikkus, nimetades vaid märksõnaliselt põhiseaduse § 13, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste konventsiooni artiklit 6 ja
§-i 19. 3 Lisaks märgib kaebaja, et kohtuväline menetleja on oma õigusvastase ja põhjendamatu tegevusega loonud olukorra, kus kaebajal ka käesoleva kaebuse positiivse lahenduse korral kohtu poolt ei jää aega selleks, et vaidlustada trahviteade aja jooksul, mis möödub trahviteate tegelikust kättesaamisest (s.o. 26.08.2011)
Kaebajal on põhjendatud kartus lähtuvalt kohtuvälise menetleja senisest ilmselgest pahatahtlikkusest, et kohtuväline menetleja kavatseb mitte ennistada trahviteate vaidlustamistähtaega KrMS § 172 alusel (lg 2 p 2, milline on käesolevas asjas ilmselgelt kohalduv) ning seeläbi saavutada trahviteate jõustumise ilma sisulise menetluseta. Seega palub kaebaja kohtul kohustada kohtuvälist menetlejat ennistama trahviteate peale kaebuse esitamise tähtaja selliselt, et kohtu määruse tegemise järgselt on kaebajal vähemalt 5 päeva kaebuse esitamiseks
Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele..
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks, kas kaebaja õigusi on rikutud trahviteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kui vastus nimetatud küsimusele on jaatav, siis missugused on selle rikkumise tagajärjed.
lg 1 kohaselt saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt.
lg 2 kohaselt juhul kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolu, et kohtuväline menetleja oleks tuvastanud, et kaebuse esitaja ei ela registrisse kantud aadressil. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest, milliseid toiminguid on kohtuväline menetleja peale tähtkirja tagastamist teinud selleks, et toimetada isikule trahviteade kätte muul viisil. Asjaolu, et postiasutus tagastab tähtkirja hoiutähtaja möödumisel, ei anna kohtuvälisele menetlejale alust arvata, et isik ei ela registrisse kantud aadressil. Samuti ei nähtu tagastatud kirjalt, millistel kellaaegadel on üritatud isikule tähtkirja üle anda. Samuti ei ole kohtuväline menetleja üritanud välja selgitada isiku viibimiskohta. Kohus on seisukohal, et trahviteate avaldamine Ametlikes Teadaannetes on kohtuvälisele menetlejale võimaldatud äärmine abinõu, mille kohaldamine tuleks kõne alla siis, kui kohtuväline menetleja on ammendavalt kasutanud kõik abinõud trahviteate edastamiseks muul viisil või jõudnud kindlale veendumusele, et isik ei ela registrisse kantud aadressil. 4 Menetlusdokumendi avalikku kätteandmist on käsitlenud korduvalt ka Riigikohus ning oma 26.10.2010.a. lahendis 3-2 -2-4-10 on Riigikohus märkinud järgmist: „Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9; 6. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06; 16. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06; 15. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08 ja 3. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09).“ Kuigi viidatud lahendis on juttu kohtudokumentide kättetoimetamisest tsiviilasjas, siis kohtu hinnangul tuleks kõnealusest seisukohast juhinduda kohtuvälisel menetlejal dokumentide kättetoimetamisel. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei veendunud piisavalt
lg 2 asjaolude esinemises ning ei kasutanud ära muid vahendeid isikule trahviteate kättetoimetamiseks, mistõttu antud juhul puudus alus trahviteate avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda ka trahviteate jõustumise ajaks 05.08.2011 ning seega ei ole õiguspärane trahviteate edastamine sundtäitmiseks kohtutäiturile, mistõttu ka sundtäitmisega kaasnevate kulude Ludmilla Losseva kanda jätmine ei ole põhjendatud. Väärteomaterjalide juures olevast trahviteate nr. 019519 koopiast nähtub, et Munitsipaalpolitseiameti parkimiskontrolli osakonna juhataja Tanel Osspov on tõendanud oma allkirjaga, et koopia trahviteatest ning fotod rikkumisest on märgitud LLle 26. augustil 2011.a. Nimetatud info põhjal on reaalselt tuvastatav, et LLsai trahviteate kätte eelnimetatud kuupäeval ning alates sellest ajast tuleb arvestada ka trahviteatele kaebuse esitamise tähtaega. Kuna LLvaidlustas kohtuvälise menetleja tegevuse esitades 01.09.2011.a kaebuse menetlejale, siis kuni käeoleva lahendi jõustumiseni on trahviteatele kaebuse esitamise tähtaeg peatunud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus LLkaebuse, tühistab tema poolt vaidlustatud kohtuvälise menetleja 07.09.2011.a määruse. Kohus juhindub
Aulike Salo Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.