4-11-2490/11

Ärakiri KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.08.2011 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-11-2490 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Ingrid KODDO Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 02.08.2011 Väärteoasi Vadim IVANOVI väärteoasi Liiklusseaduse §74-22 lg.2 järgi Vadim IVANOV sünd. 18.07.1962, isikukood 36207182220, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx juhatuse liige Marko TIIRIK Kaebuse esitaja Kaitsja Meelis KAEV Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 25.05.2011 otsus väärteoasjas nr.2440,11,003189 Vadim IVANOVI karistamise osas Liiklusseaduse §74-22 lg.2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega tähtajaga 4 (neli) kuud – tühistada karistuse suuruse osas. Mõista Vadim IVANOVILE Liiklusseaduse §74-22 lg.2 alusel karistuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) kuud. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 24.08.

1. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Jevgeni Malahhov koostas 08.05.2011 väärteoprotokolli nr. AB 1151339 Vadim Ivanovi kohta selles, et viimane juhtis 08.05.2011 kell 11.31 xxx juures mootorsõidukit kiirusega 81 +/- 3 km/h, kusjuures lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Sellega rikkus Vadim Ivanov Liikluseeskirja §124 p.1 ja pani toime Liiklusseaduse §74-22 lg.2 sätestatud väärteo. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 25.05.2011 otsusega väärteoasjas nr.2440,11,003189 määrati Vadim Ivanovile Liiklusseaduse §74-22 lg.2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Vadim Ivanov esitas 20.06.2011 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus muuta prefektuuri otsust ja määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu. Kaebuse kohaselt tunnistab selle esitaja toimepandud väärtegu ja palub karistuse mõistmisel arvestada järgmisi asjaolusid: menetlusaluse isiku elukoht on xxx, kuid töökoht asub xxx; menetlusalune isik on xxx liige; menetlusalune isik tegeleb ettevõtte juhtimisega, millega seoses on vajalik korraldada turunduslikke küsimusi, sõlmida lepinguid klientidega; menetlusalune isik on xxx, mille koosolekud toimuvad xxx; menetlusaluse isiku emal on tervislikud probleemid ja kuna ta elab xxx külas, peab menetlusalune isik teda varustama toiduainete ja ravimitega ning viima arsti juurde. Juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud tekitab menetlusalusele isikule tõsiseid probleeme seoses töökorralduse muutmisega. Menetlusalune isik leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu on piisav karistuse eesmärgil. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik Vadim Ivanov oma kaebuse väidete ja selles toodud taotluse juurde. Kaitsja Marko Tiirik palus kaebus selles toodud põhjendustel rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev palus maakohtu istungil jätta esitatud kaebus rahuldamata ja prefektuuri otsus muutmata. 2 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Vadim Ivanovi kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Vadim Ivanovile on karistus määratud Liiklusseaduse §74-22 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §74-22 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas Vadim Ivanov rikkus Liikluseeskirja nõudeid ja ületas kiirust ning kui palju. Nagu nähtub 08.05.2011 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1151339 ja vaidlustatavast 25.05.2011 otsusest väärteoasjas nr.2440,11,003189, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §124 p.1 nõudeid. Liikluseeskirja §124 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitaja poolt 20.06.2011 esitatud kaebusest (t.l.1-2), tema ütlustest maakohtu istungil ja tema omakäelisest seletusest 08.05.2011 väärteoprotokollis (t.l.6) nähtub, et kaebuse esitaja on oma süüd sõidukiiruse ületamise osas tunnistanud. Seega oli väärtegu Vadim Ivanovi poolt toime pandud ja lisaks tema enda seletustele on kaebuse esitaja süü tõendatud ka asja materjalides asuva kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise 08.05.2011 protokollist (t.l.10) nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr.AS004170, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr. TTRSS-10/00074, seadme töökorras olekut testiti 08.05.2011 kell 10.
2. Kiirust mõõdeti asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta ja kuiva kattega eraldusribaga ühe sõidureaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel seisis patrullauto parklas ja sõiduki sõidukiirust mõõdeti paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel pärisuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost ja liikus üksinda. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 5 sekundi jooksul. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 81 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h, seega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 28 km/h. Mõõtmise ajal oli seadme helisignaal ühtlaselt tõusev ja juhile tutvustati näitu allkirja vastu. 3 Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Vadim Ivanovi oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-22 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liikluseeskirja §124 p.
3. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem, kui 28 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus karistuse määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorras kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-22 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks eriõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Otsuse kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. Kuna kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana, siis nähtub asja materjalidest, et kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Vadim Ivanovi süü Liiklusseaduse §74-22 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Samas ei nõustu maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 17 korda ja neist 7 on seotud kiiruse ületamisega. Senised karistused kiiruse ületamise eest olid kaebuse esitajale määratud summades 3000 krooni, 900 krooni, 720 krooni ja 280 eurot. Seega on kohtuväline menetleja käesoleva rikkumise eest määranud menetlusalusele isikule rahatrahvi korduvalt ja erinevates summades. Maakohus peab siinjuures oluliseks märkida, et 2010 on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega kiiruse ületamise eest kolmel korral. 2011 sai ta taas karistada kiiruse ületamise eest, mis oli toime pandud 30.03.2011, seega natuke rohkem, kui kuu aega enne 4 käesolevat väärtegu. Kõik rahatrahvid peale ühe on menetlusaluse isiku poolt tasutud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et seega ei avalda rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule piisavat mõju ja ei takista teda taaskord uusi samalaadseid väärtegusid toime panemast. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja kasutanud õigust ja määranud Vadim Ivanovile põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 4 kuud. Maakohus leiab, et sellise põhikaristuse kohaldamine antud asjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude arvu, kui ka seda, et enamus varasematest rikkumistest on samalaadilised, mille eest karistuseks määratud rahatrahvid ei hoia menetlusalust isikut tagasi uute, s.h. samalaadiliste, väärtegude toimepanemisest. Samas leiab maakohus, et põhjendatud ei ole karistuse kohaldamise tähtaeg – 4 kuud. Tegemist on tähtajaga, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Arvestades sanktsiooni keskmist määra, menetlusalust isikut, tema varasemat käitumist ning maakohtule esitatud kaebuse põhjendusi, leiab maakohus, et Vadim Ivanovile on põhjendatud mõista karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Menetlusaluse isiku kaebuses nimetatud minimaalse tähtaja kohaldamine ei ole seoses varasemate rikkumistega põhjendatud. Prefektuuri otsuse kohaselt on karistuse määramisel süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt arvestatud, selle teistkordne arvestamine kohtu poolt ei ole põhjendatud. Maakohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusalusele isikule tekitada tõsiseid probleeme. Samas peab maakohus vajalikuks rõhutada, et karistus peabki olema sellise iseloomuga, mille rakendumisel tunneb menetlusalune isik selle toimet ja võimalikke piiranguid. Ainult sel juhul on võimalik väita, et karistus on täitnud oma eesmärgi konkreetse väärteo puhul ning et sellel on ka preventiivne eesmärk. Ülaltoodu alusel rahuldab maakohus menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 24.09.2011 Nooremreferent Liivi Õun 5