Süüdi tunnistada
2.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
xxxxx xxxxx x. xxxxxxxxxxx xx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu või töökoha muutmiseks. 2 3.
lg 1 p 1 kohaselt lisakaristusena võtta Ants Eesik´ult ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks.
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
järgi Ants Eesik´ule karistuseks 3 kuud vangistust, mida
lg.1 alusel ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ants Eesik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1sätestatud kontrollnõudeid.
3 Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil selgitas Ants Eesik, et on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõeline tahe. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kaitsja seisukoha kohaselt on kokkuleppes kirjeldatud tegu kuritegu, see on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseeritud ja selle teo eest võib mõista kokkuleppes märgitud karistuse. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu vastab
tunnustele, kokkuleppes kirjeldatud tegu on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatav ja tema kaitsja on selgitasid kohtuistungil, et süüdistatava ainus sissetulek on pension ja puude toetus, kokku summas 250 eurot. Saadud summast kulub rohtudele umbes 50 eurot kuus. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et menetluskulude väljamõistmine paneks süüdistatava raskesse majanduslikku seisu. Kohus, arvestades Ants Eesik´u varanduslikku seisundit, leiab, et osa sundrahast tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Heiki Kolk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.