Kriminaalasi nr 1-10-17075 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-17075
(10260104725)Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Taigi Raidvere süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav TAIGI RAIDVERE (endine ROHTMETS) Kaitsja Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 48403112751, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, Jõgeva Majandusühistu- töötaja, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 15.11.2006.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 422 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 a katseajaga 18 k ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, väärteokorras karistamata (tl 33, 34 - 36), tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Õigeks mõista Taigi Raidvere KarS § 199 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Menetluskulud, milleks on kaitsetasu 909,21 eurot, paljunduskulu 2,79 eurot ja postikulu 10,47 eurot, tuleb KrMS § 181 alusel jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 15. septembrist 2011.a. 1
(3)Süüdistus Taigi Raidvere (endine Rohtmets) süüdistatakse KarS § 199 lg 1 järgi selles, et tema ööl vastu 05.09.2010. a ebaseadusliku omastamise eesmärgil Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkorterist kaasavõetud xxxxxxxxxxxxxx rahakotist võttis ära võõra vallasasja – 1500 krooni xxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvat raha. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kogu menetlus on läbi viidud süüdistatava suhtes nimega Taigi Rohtmets. Kohtuistungi lõpus selgus, et Taigi Rohtmets on 03.11.2011.a abiellunud ja uueks perenimeks on Raidvere. Edasiselt, kohtuotsuses, kohus kasutab süüdistatava suhtes tema hetkel kehtivat perenime Raidvere. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde. Prokurör leidis, et süüdistatava ütlused ei ole usalduseväärsed, mistõttu tuleb need kõrvale jätta. Prokurör luges usaldusväärseks tunnistajate ütlused ja leidis, et kuigi otseseid tõendeid ei ole, siis kasutades välistamismeetodit, oli just süüdistatav see, kes ühisest joomaseltskonnas olles sai võtta süüdistuses märgitud rahasumma ja selle omastada. Prokurör palus Taigi Raidvere süüdi tunnistada ja karistada teda minimaalmäära lähedal rahalise karistusega. Taigi Raidvere ennast süüdi ei tunnistanud, selgitades, et ei ole kannatanu raha võtnud. Samuti väitis ta, et tema käes ei ole kannatanu rahakott üldse olnud. Kaitsja leidis, et kohtuistungil ei ole uuritud tõendeid, mis arvestades isikute hulka, kes korteris viibisid, kinnitaks Taigi Raidvere süüd. Raha, kui see üldse varastati, võis võtta igaüks korteris viibinutest. Et selleks oli just Taigi Raidvere, selle kohta tõendid puuduvad. Lisaks märkis kaitsja, et ei ole selge, palju oli raha, mis kaduma jäi – kas varastatu kogus ületab KarS § 218 lg 2 sätestatud määra, mis süüdistuses märgitud ajal oli 1000 krooni. Eeltoodud asjaoludel palus kaitsja Taigi Raidvere õigeks mõista. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud, et reedel, s.o 03.09.2010.a, tuli kannatanu xxxxxxxxxxxxl õhtul Tallinnast Jõgevale xxxxxxxxxxxxxxe külla ja tal oli kaasas suurem summa raha. Samal õhtul hakati xxxxxxxxxxxxx juures suurema seltskonnaga koos alkoholi tarvitama. Seltskonnas olnud inimesed vahetusid ja kes konkreetselt kohal käisid, päris täpselt ei osanud istungil üle kuulatud isikutest keegi öelda. Alkoholi osteti xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx raha eest. Põhiliselt maksis xxxxxxxxxxxxx. 04.09.2010.a päeval alkoholi tarvitamine jätkus. Alkoholi käidi korduvalt juurde toomas ja jälle toimus see kannatanu raha eest. 04.09.2010.a õhtuks oli kogunenud xxxxxxxxxxxxx korterisse peale korteriomaniku ja kannatanu veel xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx. Peale nende inimeste käis korteris õhtu jooksul veel inimesi, kuid konkreetselt, kes, ei olnud võimalik tuvastada (näiteks on juttu olnud xxxxxx nimelisest tütarlapsest). Mingil ajal kutsuti kohale ka süüdistatav. Süüdistatav koos kannatanu ja tunnistaja xxxxxx käisid Nurga poes, kus maksis jälle kannatanu. Kui poest tagasi tuldi, liitus ka süüdistatav ülejäänud seltskonda. Kannatanu oli purjus ja jäi magama. Mõne aja viibis süüdistatav eelpool nimetatud seltskonnas, kuid siis tekkis sõnavahetus ja Taigi Raidvere lahkus. Samal ajal tuli korterisse tagasi tunnistaja xxxxxxxxxxxxx, kellel oli kaasas kannatanu rahakoti ja väitis, et olevat selle saanud Taigi Raidvere käest. Järgmisel päeval, s.o 05.09.2010.a, peale seda, kui kannatanule öeldi, et tema rahakott olevat olnud Taigi Raidvere käes, vaatas ta olemasoleva raha üle ja arvutas, et on osa raha kadunud. Palju seda täpselt oli, kannatanu ei teadnud, kuid tema arvestuste kohaselt võis kadunud olla ca 1500 kr +/- 1000 kr. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõendite põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt väita, kui palju raha ja kas üldse kannatanul kaduma jäi. Kõigepealt puuduvad vaieldamatud tõendid selle kohta, palju kannatanul üldse raha oli. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi selle kohta, et tal olevat kaasas olnud ligi 10 000 krooni, kuid ta võib selle summaga eksida, täpset summat ei tea. Raha olevat tal olnud nii palju seetõttu, et ta olevat saanud just koondamishüvitise. Samas muid tõendeid peale kannatanu ütluste nimetatud asjaolu kontrollimiseks kohtule esitatud ei ole, kuigi seda oleks saanud 2
(3)kontrollida kasvõi näiteks pangakonto väljavõttega, kuna kannatanu ütluste kohaselt olevat ta vahetult enne toimunut raha pangakontolt sularahas välja võtnud. Puuduvad ka tõendid selle kohta, palju tal raha alles oli, kui ta avastas raha kadumise. Kohtuistungil ütlusi andes ka kannatanu ei osanud seda summat nimetada. Kannatanu andis ütlusi, et ta avastas 05.09.2010.a päeval, s.o peale seda, kui suurema seltskonnaga oli ühiselt tarvitatud alkoholi kaks päeva ja kaks ööd, et osa raha on puudu. Puuduva raha hulga oli kannatanu tuvastanud selle järgi, mida mäletas ennast ostnud olevat ja palju tema arvestuste järgi oleks pidanud peale alkoholi ostmist alles olema. Samas nähtus kohtus uuritud tõenditest, et kannatanu mäletas vaid ühes kaupluses (Piiri pood) ja öist „burgeriputkas“ (Nurga pood) käimist, tunnistaja xxxxxxxxxxxxx lisaks teises kaupluses (Säästumarket) ja tunnistaja xxxxxxxxxx ka kolmandas kaupluses (Maxima) käimist. Kannatanu lisas ütlusi andes ka, et on võimalik, et õhtul toodi alkoholi veel lisaks. Seega ei mäletanud kannatanu kõiki kordi, kust ja palju alkoholi osteti. Kuna kannatanu kõike täpselt ei mäletanud, siis oli ta oletanud, et kadunud võib olla ligi 1500 krooni. Täpsustavate küsimuste peale vastas kannatanu, et puuduolev summa võis olla 1500 krooni pluss/miinus 1000 krooni – seega võis tema hinnangul puudu olla 500 kuni 2500 krooni. Kõik teised tunnistajad on puuduoleva raha summat, mis oli väidetavalt 1500 krooni, teadnud vaid kannatanu ütluste järgi. Arvestades asjaolu, et seltskonnas viibis korraga vähemalt 10 inimest (süüdistuses märgitud ajal tuvastatud isikute hulk) ja lisaks seltskond vahetus kahe ööpäeva jooksul, millal tarvitati ühiselt põhiliselt just kannatanu raha eest ostetut, ja kohal olnud isikutest mitmed hindasid enda joovet raskeks (kannatanu: „olin täis“, tunnistaja xxxxxxxx: “olin suht koomas, ma olin ise väga purjus“) ning mõned magasid, kuna olid nii purjus (xxxxxxxxxxxx), ei ole välistatud ka võimalus, et kannatanu poolt rahakotis puuduolevaks hinnatud raha tarvitati ühise joomingu käigus lihtsalt ära. Kohtus uuritud tõendite põhjal tõusetus küll kahtlus, et xxxxxxxxxxxxxxx võis olla rahakotist teatud hulk raha kadunud, kuid puuduvad tõendid, mille põhjal saaks kindlalt väita, et raha kindlasti oli puudu ja kui oli, siis, et see summa oleks ületanud KarS § 218 lg 2 sätestatud määra, mis süüdistuses märgitud ajal oli 1000 krooni. KrMS § 7 lg 3 sätestab aga, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega, kohtuistungil uuritud tõendite põhjal ei ole võimalik kindlalt tuvastada, et täidetud oleks süüteokoosseisu objektiivse külje tunnused - puuduvad tõendid selle kohta, kas toimus tegu, s.o kas kannatanult raha varastati. Ja kui ka asuda seisukohale, et kannatanul oli raha varastatud, ei ole kohtus uuritud tõendite põhjal võimalik tuvastada, kas puuduoleva väärtus oleks ületanud KarS § 218 lg 2 sätestatud määra. Kuna kohus on asunud seisukohale, et tegu karistusõiguslikus mõttes pole kohtus uuritud tõenditega tuvastamist leidnud, puudub vajaduse edasiseks tõendite analüüsiks. Tulenevalt KrMS § 309 lg 2 tuleb Taigi Raidvere esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi õigeks mõista. Käesolevas asjas on menetluskuludeks kaitsetasu 909,21 eurot, paljunduskulu 2,79 eurot ja postikulu 10,47 eurot. KrMS § 181 alusel hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kohtunik 3
(3)