Obsah (8)

§ 199§ 209§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75§ 87

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 22. september 2011 nr 1-11-7800 (kohtueelses menetluses nr 10260106409) riik versus Arved Janisoo ja K. M. kokkuleppe

§ 199

lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi advokaat Raul Tosmann Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Seaduslik esindaja - tsiviilkostja alaealine K.M. (isikukood 49603291518; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx õpilane; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 209lg 2 p 3 järgi Aili M.

(elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx ) Kaitsja advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Arved Janisoo süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 kuud ning tunnistada Arved Janisoo süüdi

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta 3 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Arved Janisoole liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 27.-28.06.2011, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Arved Janisoole mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17. novembri 2010 otsusega Arved Janisoole mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva võrra ning mõista Arved Janisoole liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 8 (kaheksa) päeva;

§ 69

alusel asendada Arved Janisoole mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud 8 päeva üldkasuliku tööga 1 096 (üks tuhat üheksakümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. oktoober 2013; üldkasuliku töö tegemisel allutada Arved Janisoo

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada Arved Janisoole tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada alaealine K.M. süüdi

§ 209

lg 2 p 3 järgi ja vabastada karistusest ning kohaldada

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks; määrata K.m.le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena jätkata põhihariduse omandamist; määrata K.M.le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; tühistada K.M.le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Viljandi KEK OÜ tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Arved Janisoolt ja K.M.lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 115 (ükssada viisteist) € 05 senti Viljandi KEK OÜ kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Elsa K. tsiviilhagi ning välja mõista Arved Janisoolt 290 (kakssada üheksakümmend) € Elsa K. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Arved Janisoolt sundraha riigi õigusabi tasu 191 (ükssada üheksakümmend üks) € 76 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 194,46 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 16,20 € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 K.M.lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € 71 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 79,41 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 6,6 € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel jätta asitõend CD kriminaaltoimiku juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 19 (üheksateist) € 18 senti ning Vello Sikutile 19 (üheksateist) € 18 senti. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 2 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-7800“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus 1.
4. Süüdistusest nähtuvalt on Arved Janisoo toime pannud kuritegudena: 1) varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 järgi, mis seisnesid: 1) 18.

märtsil 2011 kell 13.15 süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, püüdis Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvast Ülemiste Rimi Hypermarketist varastada röstitud metsapähkleid väärtusega 10.71 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 2) 14. juunil 2011 kella 18.15 paiku süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas Järvamaal xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx x asuva Elsa Kulla maja köögist riiulilt Elsa K.le kuuluva rahakoti. Pärast seda läks ta WC-sse, kus võttis rahakotist välja 3 50-eurost kupüüri ja 7 20-eurost kupüüri ning rahakoti koos dokumentidega peitis maja esikusse riiete alla. Antud vargusega tekitas Arved Janisoo Elsa K.le kahju 290 €; 2) kelmuse ehk varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupiga ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse

§ 209lg 2 p 1,3 järgi, mis seisnes selles, et tema, 25.

detsembril 2010 varem varguse toimepannud isikuna, võttis isikute grupis koos K.M.ga Viljandi linnas Riia mnt 52D asuvas Viljandi KEK-ile kuuluvas Männimäe Külalistemajas kolmeks ööks toa koos hommikusöögiga lubades maksta arve 28.12.2010, samas teades, et neil ei ole raha, et pakutud teenuse eest tasuda. K.M. ja Arved Janisoo lahkusid 28.12.2010 külalistemajast teenuse eest tasumata, põhjustades sellega Viljandi KEK-ile varalist kahju 1800 krooni ehk 115.05 €; 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on K.M. toime pannud kuriteona kelmuse ehk varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupi poolt

§ 209lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema 25.

detsembril 2010 isikute grupis koos Arved Janisooga võttis Viljandi linnas Riia mnt 52D asuvas Viljandi KEK-ile kuuluvas Männimäe Külalistemajas kolmeks ööks toa koos hommikusöögiga lubades maksta arve 28.12.2010, samas teades, et neil ei ole raha, et pakutud teenuse eest tasuda. K.M. ja Arved Janisoo lahkusid 28.12.2010 külalistemajast teenuse eest tasumata, põhjustades sellega Viljandi KEK-ile varalist kahju 1800 krooni ehk 115,05 €. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 3 1) Arved Janisoo

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud;

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ja karistamiseks 1 aasta 3 kuud;

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.-28.06.2011, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva;

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.11.2010 mõistetud karistuse - 3 kuud 10 päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 8 päeva vangistust;

§ 69

alusel asendada karistus 1 aasta 6 kuud 8 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 1 096 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada Arved Janisoo

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; 2) K.M.

§ 209

lg 2 p 3 järgi ja vabastada karistusest ning kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada K.M.

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks alalise elukohaga xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; määrata K.M.le katseajaks

§ 75lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena jätkata põhihariduse omandamist.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 209lg 2 p 1, 3 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistuse4ga.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaealisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. 4 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Viljandi KEK OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 115,05 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt Arved Janisoolt ja K.M.lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 115 (ükssada viisteist) € 05 senti Viljandi KEK OÜ kasuks. Elsa K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 290 € krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel täielikult rahuldada ning välja mõista Arved Janisoolt 290 (kakssada üheksakümmend) € Elsa K.kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava Arved Janisoo kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 172,58 €. Süüdistatava Arved Janisoo kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €. Süüdistatava K.M. kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,53 €. Süüdistatava K.M. kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 €. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 €. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas 5 mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolusid, et süüdistatav Kerli M. on alaealine ja süüdistatav Arved Janisoo 80% töövõimetu tuleb süüdistatavatelt jätta sundraha välja mõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Arved Janisoolt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 191,76 (172,58 + 19,18) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; 2) K.M.lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 76,71 (57,53 + 19,18) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid CD tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Arved Janisoo on kahtlustatavana kinni peetud 27.-28.06.2011.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arved Janisoo eelvangistuses oldud aeg 2 päeva tuleb arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Arved Janisool käesoleva kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuseks 2 kuud ja 28 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 6