järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jevgeni Kirejev
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 30 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
MS § 175, § 179 alusel välja mõista Jevgeni Kirejev’ilt riigituludesse: − sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot; − joobeseisundi tuvastamise kulud summas 26 eurot; − kaitsjale makstud tasu 95,88 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-3641, Jevgeni Kirejev ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 23.05.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUSE SISU Jevgeni Kirejev’it süüdistatakse selles, et tema 18.02.2011.a. kella 23.20 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Sõle tn 25b juures mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr. 319T kohaselt uuritaval Jevgeni Kirejev ´l on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,91 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus Jevgeni Kirejev liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või 2 muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega Jevgeni Kirejev pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas süüdistatav Jevgeni Kirejev, et on süüdistusest aru saanud. Süüdistatav tunnistas end kohtus
järgi inkrimineeritavas teos täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta lisas, et sissetulekut tal pole, tal on kohustused panga ees. Palus võimalusel kohaldada tingimuslikku karistust. Enda sõnul on tal mitu tööpakkumist, mis eeldavad juhtimisõiguse olemasolu, samuti peab ta lapsi autoga kooli viima, kuna marsruuttakso pilet on kallis, mistõttu palus ta juhtimisõigust temalt mitte ära võtta. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Jevgeni Kirejev’i karistamist vangistusega 3 kuud, millist 1/3 võrra vähendada, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör palus
50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta Jevgeni Kirejev’ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1 kuuks, kuid palus seda mitte rakendada. Ka palus prokurör kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid kriminaalmenetluse kulude vähendamiseks. Jevgeni Kirejev’i kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja leidis, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja viitas, et süüdistatav on oma tegu kahetsenud, väärteokorras on isikut karistatud 1-l korral, varasemalt ei ole teda seoses joobeseisundis sõiduki juhtimisega karistatud. Isik ja tema abikaasa on töötud, ühiskondlik transport kallis. Kaitsja karistuse määrale vastu ei vaielnud ning leidis, et isiku suhtes pole vajalik kontrollnõudeid rakendada. Palus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ning anda sundraha tasumiseks mõistlik tähtaeg. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et Jevgeni Kirejev’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Jevgeni Kirejev’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Jevgeni Kirejev’i süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, toimepanemises tõendamist leidnud. Jevgeni Kirejev’ süüd tõendavad: − Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll /tl 2/, millest nähtuvalt 18.02.2011.a. püüti Jevgeni Kirejev’il tõendusliku alkomeetriga alkoholijoovet kontrollida, usaldusväärseid tulemusi ei saadud. − Joobeseisundi tuvastamise saatekiri /tl 6/, mille kohaselt tuvastati Jevgeni Kirejev’ilt 19.02.2011.a. kell 00:10 võetud vereproovist alkoholisisaldus 1,91±0,06 mg/g. − Tunnistaja SO’i ülekuulamise protokoll /tl 8/, mille kohaselt peatati 18.02.2011.a. kella 23.20 paiku sõiduk Audi 100 reg nr XXX, mida juhtis Jevgeni Kirejev. Indikaatorvahend näitas tal joovet. Tõendusliku alkomeetriga joobe kontrollimine ebaõnnestus, isik oli nõus meditsiinilise ekspertiisiga. − Kahtlustatava Jevgeni Kirejev’i ülekuulamise protokoll /tl 11-13/, mille kohaselt tunnistab ta, et 18.02.2011.a. kella 23.20 ajal juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et 3 samal päeval kella 10-12 ajal jõi 2 liitrit õlut. Tema sõnul ei kavatsenud ta autoga kuhugi sõita, vaid käivitas autot. Hiljem kuulis raadiost, et auto soojeneb sõites paremini ja otsustas seepeale ringi sõita. Ta on nõustunud ekspertiisiakti tulemusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus Jevgeni Kirejev’i puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. Kuivõrd isik on kinnitanud, et oli samal päeval joonud 2 liitrit õlut, samuti seda, et otsustas õhtul sõidukit juhtima asuda, tuleb asuda seisukohale, et Jevgeni Kirejev pani teo toime otsesest tahtlusest. Jevgeni Kirejev’i poolt toime pandud kuritegu omab suurt ühiskonnaohtlikkust oma laadilt, selle käigus rikkus isik liiklusseadust ning see pandi toime 18.02.2011.a. Karistatuse õiendist nähtuvalt (tl 23) rikkus isik liiklusseadust ka 31.05.2010.a., seega on isik vähem kui ühe aasta jooksul toime pannud juba mitmenda liiklusalase süüteo, seega on tal probleeme liiklusalase seaduskuulekusega. Isik on töötu, sissetulekuta, kinnitab, et omab laene ja on rahalistes raskustes, seega ei täidaks rahaline karistus karistuse eesmärke. Kohus ei pea vajalikuks karistuse eesmärkide saavutamiseks isikut reaalselt ühiskonnast isoleerida, kuna varem on isik kriminaalkorras karistamata, kohus peab otstarbekaks tingimuslikult vangistust mitte kohaldada ning arvestades asjaolu, et isik on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud vaid ühel korral, peab kohus võimalikuks kohaldada minimaalset vangistusmäära. Küll aga peab kohus vajalikuks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist, arvestades kuriteo ohtlikku laadi, ka seda, et liiklusseadust on isik rikkunud korduvalt. Samuti võtab kohus lisakaristuse kohaldamisel arvesse asjaolu, et isik on kriminaalkorras karistamata ja väärteokorras karistatud vaid ühel korral ning seega peab kohus ka siin võimalikuks rakendada minimaalmäärale lähedast karistusmäära. Kohus leiab, et süüdistatava põhjendused selle kohta, et lisakaristust ei saa kohaldada, kuna ta vajab sõidukit laste kooli toimetamiseks ning rahapuuduse tõttu ei saa lapsed ühistransporti kasutada, on kohatud. Esmalt tuleb märkida, et süüdistatav ei ole esitanud antud väite kinnituseks ühtegi tõendit. Teisalt, vastupidiselt süüdistatava poolt kohtuistungil väidetule, ei ole ühistransporditeenuse kasutamise kulukam, kui isikliku sõiduki ülalpidamiseks vajalike kulutuste (kütus, hooldus, kindlustus jmt) maksumus kokku. Kohus märgib, et kuna KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad Jevgeni Kirejev’ilt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti ekspertiisikulu ja kaitsjatasu. Kohus leiab, et antud juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks Jevgeni Kirejev’ilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tegemist on töövõimelise, füüsiliselt terve isikuga. Kohtu hinnangul võib Jevgeni Kirejev menetluskulusid tasuda ka realiseeritava vara arvelt, ka ei ole alla riigi keskmise palga jääv menetluskulude kogusumma selline, mis piiraks tema resotsialiseerumisväljavaateid. Merle Parts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.