Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 05.09.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-3674 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Vaike HANNI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali ZELENINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vitali ZELENIN sünd. 13.08.1981, isikukood 38108133711, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, xxx Karistuse kandmise algus 22.03.2002 ja lõpp 22.03.2014 Jätta Vitali ZELENIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 30.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vitali Zelenini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitali Zelenin on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §101 p.1, 7 ja §141 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud liitkaristusega 12 aastat vabadusekaotust alates 22.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 10 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on osalenud vanglas majandustöödel. Kinnipeetav on osalenud vabanemiseelses sotsiaalprogrammis. Kinnipeetaval puudub riigikeele oskus. Isik on lõpetanud erivajadustega laste koolis 9 klassi - on kirjaoskamatu, oskab dokumentidele anda allkirja ja kirjutada kuupäeva. Puudub kutseharidus. Kinnipeetava 1 lähivõrgustiku moodustavad ema ja vend. Enne vangistust oli kinnipeetaval riskeeriv elustiil, kohtuotsusest nähtub, et isik on kergesti mõjutatav kriminaalse taustaga isikute poolt. Kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne mõtteviis. Verbaalsel ja mitteverbaalsel suhtlemisel kasutab sageli vangla subkultuurile omaseid sõnu ja žeste. Isik õigustab osaliselt oma kuritegelikku käitumist, motivatsiooni sellest loobumiseks võib pidada madalaks, kuna on vanglas korduvalt rikkunud sisekorda. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, tal on kõrgendatud enesehinnang, iseloomult egotsentriline, kergesti ärrituv. Kinnipeetav on impulsiivse iseloomuga, võib kasutada vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks, kriisisituatsioonides võib kaotada enesekontrolli. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on kohtumistest kinnipeetava ema ja noorema vennaga järeldanud, et vend kinnipeetavaga suhelda ei soovi, võttes arvesse viimase halba mõju noorema venna varasemasse elukäiku. Ema leiab, et poeg peaks teenitud karistuse ära kandma vanglas. Pereliikmed ei usu kinnipeetava võimaliku ennetähtaegse vanglast vabastamise otstarbekusse, arvates, et isik ei ei peaks nõudmistele ja tingimustele vastu. Kinnipeetav on vabanemisjärgseks elukohaks määratlenud xxx. Nimetatud aadressil elavad kinnipeetava ema, noorem vend ja kinnipeetava õe kaks alaealist last. Korter on 2-toaline ja läbikäidav ning ilmselgelt ülerahvastatud. Kinnipeetava ainsaks reaalseks võimaluseks oleks taotleda sotsiaalkorterit, tegelda oma terviseprobleemidega, töövõimetusastme vormistamine ning vajadusel Töötukassas enda töötuna registreerimine. Kinnipeetava perekonna üldist majanduslikku seisundit silmas pidades võib eeldada olukorda, kus perekonnal võivad tekkida toimetulekuprobleemid, mille lahendamiseks on kinnipeetaval reaalne võimalus seadust rikkuma hakata. Suure tõenäosusega mõjutab tema edasist käitumist vabaduses kriminaalse taustaga suhtlusringkond, mistõttu risk uute kuritegude toimepanemiseks suur. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid. Ainus sissetulekuallikas on töötamine vanglas. Maakohtu istung Kinnipeetav Vitali Zelenin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et tahab hakata ema aitama. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. 2 Vangistuses on kinnipeetavale määratud 10 distsiplinaarkaristust, millest käesoleval ajal on kehtivaid 2, mõlemad saadud
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda elama xxx. Nimetatud elukohaks on 2-toaline läbikäidavate tubadega korter, kus hetkel elavad kinnipeetava ema, vend ja õe lapsed. Arvestades elukoha suurust ja olemust, samuti seal elavaid alaealisi lapsi, ei pea maakohus võimalikuks, et kahe raske kuriteo eest süüdimõistetud kinnipeetav asub ennetähtaegse vabanemise korral elama nimetatud elamispinnale. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka legaalne ja regulaarne püsiv sissetulek. Seoses kinnipeetava vabanemisega ilma püsiva sissetulekuta võivad lähedastel tekkida materiaalsed raskused, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riske. Kinnipeetav soovib vangistusest vabaneda selleks, et hakata aitama oma ema. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava emal puudub kinnipeetavasse igasugune usk ja ema on seisukohal, et kinnipeetav peab kogu oma karistuse vangistuses ära kandma. Kinnipeetava ema ja vend ei usu, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemise korral katseaja läbida nõuetekohaselt ja kõiki nõudeid täita. Maakohus peab lähisugulaste seisukohti antud juhul märkimist väärivateks. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 22.03.
- Seega on tal veel võimalusi tegeleda oma ennetähtaegse vabanemise küsimusega aktiivselt (mh. otsida endale sotsiaalelamispind, töökoht, läbida kriminaalhooldusametniku poolt soovitatud sotsiaalprogramme jne.). Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 27.09.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3