← Eesti

1-11-7412/4

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2011.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 11 – 7412 (11230107048) Kohtunik Aulike Sa

§ 424järgi.

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vladimir Sõtnik

§ 424

järgi ning karistada teda 9 (üheksa) kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.05.2011 – 28.05.2011 s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Vladimir Sõtnik ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vladimir Sõtnik allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Vladimir Sõtnikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. LS § 127 alusel on Vladimir Sõtnik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Vladimir Sõtniku suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Vladimir Sõtnikult riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 417.03 eurot - tasu õigusabi osutamise eest 76.71 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Vladimir Sõtnik 1 – 11 – 7412, kriminaalmenetluse kulud“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 2 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Vladimir Sõtnikut süüdistatakse selles, et tema juhtis 27.05.2011.a kella 20:15 ajal Tallinnas Suur – Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Keskuse parklas mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Sellise käitumisega rikkus Vladimir Sõtnik liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid. Selle sätte kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Vladimir Sõtnik juhtis mootorsõiduki joobeseisundis, pannes sellega toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Vladimir Sõtniku karistamist vangistusega 9 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 27.05.2011.a. – 28.05.2011.a, s.o kaks päeva, mõistes Vladimir Sõtnikule lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 p 1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena süüdistatavalt Vladimir Sõtnikult juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 417.03 eurot ning kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Vladimir Sõtnik nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Vladimir Sõtniku selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Vladimir Sõtnik on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Vladimir Sõtnik temale esitatud süüdistuses

§ 424järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistus vastab Vladimir Sõtniku süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vladimir Sõtnikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Vladimir Sõtnikult tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.