← Eesti

4-11-3851/2

Obsah (5)§ 63§ 66§ 68§ 39§ 56

Väärteoasi nr.4-11-3851 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.oktoobril 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3851 Kohtukoosseis

§ 63

lg 1 alusel arest 8 (kaheksa) päeva.

§ 66lg 1 alusel määrata karistuse, s.o.

aresti kandmine ositi. Korraga ärakantava aresti suuruseks määrata 2 päeva. Kohustada Risto Saviir ´i ilmuma karistuse, s.o. aresti kandmiseks Põhja Prefektuuri Arestimajja aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 nädalavahetustel. Arest kanda ära hiljemalt 28.12.2011.a. Risto Saviir mitteilmumisel karistuse kandmisele, kohaldada Risto Saviir suhtes sundtoomist karistuse kandmisele arestimajja.

§ 68

lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka tema väärteomenetluses kinnipidamisel viibitud aeg, s.o. 02.10.2011.a. kell 18.05 kuni 03.10.2011.a. 16.

  1. Vabastada Risto Saviir kohtusaalist. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna poolt on 02.10.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1220279 selle kohta, et Risto Saviir 02.10.2011 18:05 Tule tn 51, Saue linn, Harju maakond liikus Vana- Keila mnt suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 19.07.2011 kuni 18.10.
  2. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h võrra, sõites kiirusega 71 ± 3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h). Risto Saviir rikkus LS § 90 lg 1 p 1, § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 227 lg 1 järgi ettenähtud väärteod. Kohus selgitas 03.10.2011.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja ja kaitsja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Risto Saviir kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Tema ei teadnud, et kehtib juhtimisõiguse keeld, kuna usaldas kriminaalhooldajalt, kes luges temaga koos otsust arvutist ning otsuse lõppu ei lugenud. Tema sai otsuse ka kätte ning on ka varem temalt juhtimisõigus võetud ära. Tegemist oli arusaamatusega, kuna ei vaadanud seda hoolsalt, ei teinud seda rikkumist tahtlikult. Kahetseb väga. Rahatrahvid on tasumata, kuna pole jõudnud ja pigem tasub töötajatele palka, kui tasub trahve. Samuti viibib seoses tööga Rootsis ning peab igal esmaspäeva olema koosolekul, ka on ülalpidamisel laps, kes elab oma emaga ja keda toetab. Palub karistuse kandmine määrata ositi, kuna tema töötab ja töötajad sõltuvad temast. On igal nädalavahetusel Eestis. Kaitsja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud. Leidis, et tegemist võis olla

§ 39sättega, s.t.

kaaluda kas tegemist võib olla eksimusega teo keelatusest. Tavainimesele ei pruugi olla mõistetav otsuse jõustumine ja karistuse algused. Palub seda arvestada karistuse mõistmisel. Kvalifikatsioon on õige ja õieti märgitud protokollis. Tema kaitsealune tunnistab end süüdi, ei ole vajalik karistada arestiga. Leiab, et isikut saaks karistada ka rahatrahviga. Samuti juhul kui kohus karistab arestiga, siis palun karistada leebema karistusega kui seda palus kohtuvälise menetleja esindaja ja kindlasti määrata karistuse kandmine ositi. On olema kindel elukoht, töökoht, perekond ja tema kaitsealune kahetseb. Samuti palub kaitsja arvestada rikkumise asjaolusid. On kindlasti teinud vastavad järeldused toimunust ja tegemist ei ole isikuga, kes rikub süstemaatiliselt korda. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Risto Saviir ´i tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 227 lg 1 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist.. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist

§ 39kohaldamisega antud asjas ning seega nimetatud säte kohaldamisele ei kuulu.

Menetlusaluse enda sõnade kohaselt sai kätte otsuse väärteoasjas isiklikult, seega oli teda otsuse sisu ja jõustumise. Ka on menetlusalust isikut korduvalt karistatud väärteokorras ning ilmselgelt on isik teadlik karistuse kandmise algusest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.6); kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ( t lk.1, 1 pöördel); otsusega väärteoasjas nr 2316,11,008308 ( t lk.09-11); juhiloa andmetega ( t lk.8); teatisega ( t lk.13-24) ning toimiku teiste materjalidega. 2 Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Risto Saviir ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Risto Saviir ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, Risto Saviir ´i ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Risto Saviir ´i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Risto Saviir ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Risto Saviir ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Risto Saviir ´i on varem karistatud samasuguste väärtegude eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Risto Saviir ´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt. Samuti leiab kohus, et Risto Saviir suhtes esineb

§ 66lg 1 toodud alused karistuse kandmiseks ositi.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.