lg 2 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata, kuivõrd see piirab kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebuses palutakse trahviteade tühistada ning menetlus asjas lõpetada. Kaebuses on leitud, et
alusel hoiatamismenetluses kaebuse esitamise võimaldamisel üksnes kohtuvälisele menetlejale, on küsitav vaide esitamise erapooletus. Niisamuti on leitud, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on oluliselt rikkunud seadusest tulenevaid volituste piire, viies läbi liiklusjärelevalvet ning rikkunud ka demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, sisuliselt omandades omavoliliselt õigusi, mida seaduste põhiseadusega ei ole nende pädevusse antud. või Määruse motiivid: Kohus, tutvunud kaebusega ja sellele lisatud materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 1 p 7 näeb ette, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend väärteomenetluse seadustiku sätestatud korras.
lg 2 kohaselt ei saa esitada maakohtusse kaebust sama seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või sama seadustiku § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale.
kohaselt on hoiatustrahvi saanud isikul õigus vaidlustada trahviteatega mittenõustumisel trahviteade 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest, kaebus tuleb esitada trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Eeltoodust võib järeldada, et
ei näe hoiatamismenetluses ette võimalust vaidlustada trahviteadet kohtus. Kohus leiab, et nimetatud menetluskord ja
Hoiatamismenetluse näol on tegemist lihtsustatud menetlusega, milles tuvastatakse väärteo toimepanemise fakt enne trahviteate saatmist. Hoiatustrahv ei kujuta endast süüteo eest kohaldatavat karistust, seda ei kanta karistusregistrisse ja see ei too endaga kaasa karistusõiguslikku tagajärge ning kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse (
Hoiatamismenetluses on pandud kohtuvälisele menetlejale kohustus veenduda selles, et enne trahviteate väljastamist on kindlaks tehtud väärteo olemasolu. Kuivõrd kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et kaebaja poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vaie jäeti rahuldamata, on kaebuse esitaja juba kasutanud oma võimalust trahviteate vaidlustamiseks kohtuvälise menetleja juures. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et kohtuvälise menetleja poolt 13.07.2011.a. koostatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses on viidatud ka asjaolule, et kaebuse esitajal on õigus nimetatud määrust vaidlustada
Juhul, kui kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt
lg 2 kohaselt tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, tekib isikul õigus esitada kaebus kohtule
Kohus leiab, et võimalus esitada kohtule kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebus
lg 1 alusel märgib seda, et kohtuvälise menetleja tegevus, mis rikub isiku õigusi ja vabadusi, on vaidlustatav viimase instantsina ka kohtus. Seega on ekslik kaebuse esitaja väide selle kohta, et rikutakse tema õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Käesoleval juhul, kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei näe ette hoiatamismenetluses koostatud trahviteate vaidlustamist maakohtus, puudub maakohtul ka võimalus sellise kaebuse menetlemiseks. Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada
Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.