lg 2 vastuolus olevaks EV põhiseadusega ja jätta see kohaldamata, kuivõrd see piirab kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebuses palutakse trahviteadete tühistamist ning menetluste lõpetamist. Kaebuses on leitud, et
alusel hoiatamismenetluses kaebuse esitamise võimaldamisel üksnes kohtuvälisele menetlejale, on küsitav vaide esitamise erapooletus. Niisamuti on leitud, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on oluliselt rikkunud seadusest tulenevaid volituste piire, viies läbi liiklusjärelevalvet ning rikkunud ka demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, sisuliselt omandades omavoliliselt õigusi, mida seaduste või põhiseadusega ei ole nende pädevusse antud. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud kaebusega ja sellele lisatud materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus viitab, et
lg 1 p 7 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend
-s sätestatud korras.
lg 2 näeb ette, et maakohtusse ei saa esitada kaebust
kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või
kohaselt tehtud trahviteate peale.
kohaselt on hoiatustrahvi saanud isikul õigus vaidlustada trahviteatega mittenõustumisel trahviteade 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest, kaebus tuleb esitada trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal saab järeldada, et
ei näe ette trahviteate vaidlustamist kohtus. Kohus leiab, et viidatud menetluskord ja
Hoiatamismenetlus kujutab endast lihtsustatud menetlust, milles tuvastatakse väärteo toimepanemise fakt enne trahviteate saatmist. Kohus juhib tähelepanu sellele, et vastavalt
lg-le 3 ei kujuta mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratud hoiatustrahv endast süüteo eest kohaldatavat karistust, seda ei kanta karistusregistrisse ja see ei too endaga kaasa karistusõiguslikku tagajärge.
Hoiatamismenetluses lasub kohtuvälisel menetlejal kohustus veenduda selles, et enne trahviteate väljastamist on kindlaks tehtud väärteo olemasolu, selleks tuleb
lg 1 p 1, 2 kohaselt fikseerida andmed mootorsõiduki registreerimismärgi ja rikkumise aja ja koha kohta. Kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et T. Tromp’i poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vaided on jäetud kohtuvälise menetleja poolt rahuldamata. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on juba kasutanud võimalust vaidlustada trahviteated kohtuvälise menetleja juures. Kohus viitab asjaolule, et tulenevalt
ettenähtud korrast, eksisteerib menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul võimalus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt
lg 2 kohaselt tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, tekib isikul õigus esitada kaebus kohtule
lg 1 alusel.
lg 1 alusel kaebuse esitamise võimalus tähistab seda, et kohtuvälise menetleja tegevus, mis rikub isiku õigusi ja vabadusi, on vaidlustatav viimase instantsina ka kohtus. Seega asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et rikutakse tema õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, on ekslik. Antud juhul, kuna
-st ei tulene võimalust hoiatamismenetluses koostatud trahviteate vaidlustamiseks kohtus, pole kohtul võimalus sellist kaebust ka menetleda. Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada
Merle Parts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.