4-11-3283/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tartu kohtumaja kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-3283 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Maren Saarnaki kaebus Lõuna Prefektuuri
3. juuni
4. a otsusele väärteoasjas nr 2780,11,001976 Kaebuse esitaja Maren Saarnak (IK: 38009170314, viibimiskoht: X) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 119 ja § 29 lg 1 p 2, kohus määras: Tühistada Lõuna Prefektuuri
5. juuni
6. a otsus väärteoasjas nr 2780,11,001976 ja lõpetada väärteoasja menetlus VtMS § 29 lg 1 p 2 alusel. Määrus saata Lõuna Prefektuuri ja Maren Saarnakile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla
7. märtsi
8. a käskkirjaga nr 1-4/803 määrati kinnipeetav Maran Saarnakile distsiplinaarkaristus 5 ööpäevaks kartserisse paigutamise näol. Käskkirja kohaselt lõhkus Maren Saarnak
9. veebruaril
10. a kella 14.45 ja 14.58 vahel kambris nr 1029 kambris paikneva riiuli lüües lahti riiuli alumise plaadi ning ei allunud vanglateenistuse ametnike korduvatele korraldustele lõpetada töö segamine ning tulla kambris sisemise trellitatud ukse juurde käeraudade paigaldamiseks. Sellega rikkus Maren Saarnak vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning punkti 4, mille kohaselt on 1 kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Käskkirja koopia on Maren Saarnakile kätte toimetatud
11. märtsil
12. a. Lõuna Prefektuuri
13. juuni
14. a otsusega väärteoasjas nr 2780,11,001976 karistati Maren Saarnaki karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Väärteootsuse kohaselt pani Maren Saarnak KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toime sellega, et lõhkus
15. veebruaril
16. a kell 14.45 Tartu Vangla kambris nr 1029 ära riiuli plaadi ja tekitas sellega Tartu Vanglale varalist kahju 4,475 eurot.
17. augustil
18. a saabus Tartu Maakohtusse Maren Saarnaki kaebus Lõuna Prefektuuri
19. juuni
20. a väärteootsuse nr 2780,11,001976 tühistamiseks, kuna kaebuse esitaja ei nõustu sama teo eest nii väärteo- kui ka distsiplinaarkorras karistamisega. Kohtuniku seisukoht ja põhjendused Esmalt peab kohtunik vajalikuks märkida, et Maren Saarnakil oli õigus Lõuna Prefektuuri
21. juuni
22. a väärteootsust nr 2780,11,001976 vaidlustada kuni
23. juulini
24. a. Kuigi Tartu Maakohtusse saabus kaebus alles
25. augustil
26. a, siis nähtub sellelt, et esmalt on see saadetud Tartu Halduskohtusse, kus see registreeriti
27. juulil
28. a. Kuna halduskohtul puudus pädevus kaebuse läbivaatamiseks, siis on see kaebajale tagastatud ning seejärel kaebaja poolt Tartu Maakohtusse saadetud. Seega tuleb teha järelduse, et kaebaja on soovinud väärteootsust siiski õigeaegselt vaidlustada, kuid ekslikult on esialgu pöördunud valesse kohtusse. Eeltoodust tulenevalt on kohtunik seisukohal, et Maren Saarnaki kaebus tuleb siiski läbi vaadata, hoolimata sellest, et Tartu Maakohtusse on see saabunud peale kaebuse esitamise tähtaega. Kaebuse sisusse puutuvalt leiab kohtunik, et see tuleb rahuldada, Lõuna Prefektuuri
29. juuni
30. a otsus väärteoasjas nr 2780,11,001976 tühistada ja väärteomenetlus VtMS § 29 lg 2 p 1 alusel lõpetada. VtMS § 29 lg 1 p 2 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis. Põhiseaduse (PS) § 23 kohaselt ei või kedagi anda teist korda kohtu alla ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Kohtule esitatud kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et Maren Saarnaki on
31. veebruaril
32. a kell 14.45 Tartu Vangla kambris nr 1029 toimepandud tegude eest distsiplinaarkorras karistatud muuhulgas selle eest, et ta lõhkus ära vangla riiuli, millega rikkus VangS § 67 p 4 sätestatud kohustust suhtuda heaperemehelikult temale usaldatud varasse. Samuti on teda karistatud
33. veebruaril
34. a kell 14.45 Tartu Vangla kambris nr 1029 riiuli lõhkumise eest väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu. Seega on Maren Saarnaki karistatud sisuliselt ühe teoga kahe erineva süüteokoosseisu (distsiplinaarsüüteo ja väärteo) toimepanemise eest kahe erineva karistusega (kartserisse paigutamise ja rahatrahviga). Kuna põhiseadusega on ette nähtud isiku topeltkaristamise keeld ning Riigikohus on korduvalt oma praktikas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuseid asjades nr 3-1-2-4-06, 3-1-1-21-06, 3-1-3-6-03) rõhutanud, et topeltkaristamise keelu kaitseala võib hõlmata ka distsiplinaarrikkumisi, siis tuleb järgnevalt vaadata, kas käesoleval juhul võib olla tegemist isiku topeltkaristamise keelu rikkumisega. Kohtunik leiab, et ei ole alust kahelda selles, et käesoleval juhul on tegemist faktiliselt ühe teoga, s.o Maren Saarnaki poolt riiuli lõhkumisega. Samas aga ei välista Maren Saarnaki teo faktiliselt üheks teoks lugemine seda, et juriidiliselt ei võiks olla tegemist kahele erinevale 2 süüteokoosseisule vastava teoga. Selle tuvastamiseks on vajalik vaadata nii seda, kuidas pidanuks nn tavalise elukogemusega objektiivne kõrvaltvaataja nimetatud tegusid tajuma kui ka seda, kas vastavad koosseisud on omavahel juriidilise sisu poolest kattuvad. Kohtunik on seisukohal, et Maren Saarnaki poolt riiuli lõhkumist ja sellega temale usaldatud varasse heaperemehelikult suhtumise kohustuse rikkumist tuleb käsitleda ka juriidiliselt ühe teona. Esiteks tuleb nentida, et nii VangS § 67 p 4 kui ka KarS § 218 lg 1 omavad sama kaitseeesmärki, milleks on vara kahjustamise või hävimise ärahoidmine. Oma teoga põhjustaski Maren Saarnak mõlemat koosseisu hõlmava ühtse tagajärje, milleks oli riiuli purunemine ehk vara kahjustumine. Seega on nimetatud koosseisud selles osas kattuvad. Teiseks leiab kohtunik, et Maren Saarnaki tegu oli hõlmatud ka ühtse tahtlusega. Nn tavalise elukogemusega inimese vaatenurgast ei saa eeldada, et ta mõistaks sellise tegevuse juures, et oma käitumisega täidab ta kahe erineva süüteokoosseisu tunnused, mis võivad talle kaasa tuua karistuse nii varavastase väärteo eest kui ka distsiplinaarsüüteo eest, mis oma olemuselt on samuti suunatud vara kaitsmise tagamisele. Seega leiab kohus, et karistades Maren Saarnaki tema tegevuse eest riiuli lõhkumisel nii väärteo- kui ka distsiplinaarkorras, ei ole järgitud PS §-s 23 sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõtet. Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et Maren Saarnaki on
35. veebruaril
36. a kell 14.45 toimepandud teo eest esmalt karistatud distsiplinaarkorras, mis ei ole enam kaevatav, leiab kohtunik, et Lõuna Prefektuuri väärteootsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus VtMS § 29 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 3