Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 02.09.2010.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,10,007261 Roman Smolentsevi süüditunnistamise ja karistamise osas liiklusseaduse § 74-64 lg 2 alusel ning lõpetada väärteomenetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 30.08.2011.a. Menetlusalune isik saab vastavalt
§-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Ida Prefektuuri 02.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 2330,10,007261 karistati Roman Smolentsevi Liiklusseaduse § 74-64 lg 2 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 4200 krooni, selle kohta, et tema 06.08.2010 kell 11:10 Kreenholmi tänaval maja 38a juures Narva linnas juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ning olles varem juba karistatud sama teo eest, millega rikkus liikluseeskirja § 68 p-s 5 sätestatud nõuet. 20.09.2010 esitas Roman Smolentsev kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, taotledes selle tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Ta väidab kaebuses, et ei ole toime pannud väärtegu, milles teda süüdistatakse. 24.09.2010 saabus kohtusse Viru Maakohtu nõudmisel väärteotoimik 233010007261. 06.12.2010 kohtumäärustega võeti Roman Smolentsevi kaebus menetlusse. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Viru Maakohtu Narva kohtumajas 04.07.2011.a. toimunud istungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri ametnik leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri 02.09.2010 otsus väärteoasjas nr 2330,10,007261 muutmata. Kohus uuris kohtuistungil järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku Roman Smolentsevi ütlused, mille kohaselt kinnipidamise hetkel oli ta kinnitatud turvavööga. Teda peeti kinni, politseinik tuli autost välja, vaatas, kontrollis, katsus turvavööd ning ütles, et nägi mind kunagi, et olin kinnitamata turvavööga. Roman Smolentsev küsis, et kui politseitöötaja teda nägi, miks siis ei peatanud. Tuli teine paarimees, küsis milles asi. See teine mees kontrollis radariga kiirust, ta ei saanud seda üldse näha. J M oli paarimees. S läks segadusse, J tuli ja ütles, et kunagi Smolentsev sõitis kinnitamata turvavööga. Millal konkreetselt sõitis Smolentsev kinnitamata turvavööga politseitöötaja ei öelnud midagi, ütles, et samal päeval. Smolentsev tuli Kreenholmi sillalt alla, ja seal seisis patrull. See oli kuskil kella 10:45 paiku, ta nägi patrulli, J M mõõtis kiirust, ta keeras Kreenholmi 32 hoovi, ja siis S P seisis maja keskosas, vaatas Smolentsevi. Smolentsev sõitsin edasi kuskil 5 km, politseitöötaja teda ei peatanud. Ta sõitis ühika poole, kuskil 10 minutit seisis seal, tuli tagasi sama moodi. Vasakul pool sõitis auto, et lasta transport mööda, siis Smolentsev peatus, mitte politsei märgile. Siis S P jooksis tema juurde ja võttis rihmast kinni. Kinnipidamise hetkel kui ka kogu sõitmise ajal oli ta kinnitatud turvavööga; Tunnistaja S P ütlused, mille kohaselt oli ta oma paarimehega J. M patrullis, Kreenholmi 38A maja vastas. Seal on parkla autode jaoks. Seal on veel suured prügikastid. Parkisid tavaliselt sinna, kontrollisid turvavööde kinnitamist ja autode sõidukiirust. Minu paariline oli minust 510.m eemal, mina olin paremal pool, jälgisin turvavööde kinnitamist. Sõitis Wolksvagen, autojuhil ei olnud turvavöö kinnitatud, turvavöö rippus lihtsalt kõrval. Tunnistaja hakkas auto poole minema, kuid see auto kiirustas edasi, ja P jooksis talle järgi. Peatas ta, kuid autojuht vaidles vastu ning ütles, et turvavöö on kinnitatud. Kui auto sõitis, kiirus oli väike, ilm oli hea, oli hästi näha. Auto sõitis nende mööda 1 kord. Kui läks auto juurde, umbes 20 meetri, turvavöö 2
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väätreomenetluse erisusi arvestades. KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 7 lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Liikluseeskirja § 68 p 5 järgi juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud (vastab kehtiva Liiklusseaduse § 33 lg-le 3). Liiklusseaduse § 74-64 lg 2 sätestab karistust sõiduki juhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest. (vastab kehtiva Liiklusseaduse 239 lg-le 2). Väärteo toimepanemise asjaolude kohta on kogutud kaks otseset tõendit – menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused. Siinjuures tunnistaja väidab, et Smolentsev sõitis autoga turvavöö kinnitamata, kuid Smolentsev väidab, et temal oli turvavöö kinnitatud. Teisi tõendeid, mille abil oleks võimalus tõe tuvastada, kogutud ei ole, seega kohtul tuleb kõrvutada menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi oma vahel ning objektiivsete asjaoludega. Tunnistaja S P ja menetlusaluse isiku Roman Smolentsevi ütlustes on ka teised vastuolud, kuid samas on olemas kokkulangemisi, mille alusel loeb kohus tuvastatuks, et Roman Smolentsev sõitis autoga politseiniku mööda, nii politseitöötaja kui ka Roman Smolentsev nägid teine teist, politseitöötaja ei peatanud autot, samuti ei andnud märke peatamiseks – selle asemel, ta hakkas kutsuma oma paarimeest, autojuht ise peatas auto ristmiku ees, et anda teed peateel liikuvatele autodele, seisis seal mõne aja, kui auto seisis ristmiku eest, tuli juurde politseitöötaja, kes kontrollis turvavöö, võttes rihmast kinni, ning selgus, et autojuht oli korralikult turvavööga kinnitatud. Kohus on seisukohal, et tunnistaja S P puudub alus Roman Smolentsevi laimamiseks ega tahtlikult kohut eksitusse viimiseks, kohus ei kahtle noore politseitöötaja aususes, kuid arvab, et tuleb arvestada nn „inimlikku faktorit“, sest iga inimene, isegi kui ta on politseitöötaja, võib eksida. Nimelt sellega, kohtu arvamusel, põhjendatakse tema tegevusi: ise ei peatanud autot ega andnud märke peatamiseks, lähenedes autojuhi juurde ise katsus turvavöö, võttes rihmas kinni – S P ise ei olnud lõpuni kindel, kas autojuht oli turvavööga kinnitatud või mitte. Tunnistaja 3
p 3 alusel, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab
Kohus juhindub otsuse tegemisel
§-st 120 132, 134, 135. Larissa Prokopenko Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.