(4)Viru Vangla esitas 16.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Ivanov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.12.2007 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4,5,7,9, § 117 lg 1, § 214 lg 2 p 1,4 § 121 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64, § 65 lg 2 kohaldamisega 8 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 08.02.2007 ja lõpp 08.10.

1. Sergei Ivanov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 115). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.06.
2. Kinnipidamisasutusest Sergei Ivanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuses olnud tööga hõivatud alates 21.06.2010 Eesti Vanglatööstuse AS metallitsehhis ja puidutsehhis. Isik on kolmel korral osalenud psühholoogilises nõustamises ja läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Vabanemisel asub kinnipeetav elama aadressile xxx koos ema ja õega. Isikul on 9.klassi haridust. Ametlikult on töötanud xxx vabrikus. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Tasumata hagisid summas 3102,68 eurot. Vabanemisfondis 361,86 eurot. Kuriteod on enamuses toime pandud alkoholijoobes, millega on kaasnenud ka vägivaldne käitumine. Isik pani katseajal toime uued kuriteod, mis näitab hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse. Vangla toetab S.Ivanovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Sergei Ivanovil toetav võrgustik, mis koosneb emast. Kinnipeetava ema on nõus vajaduse korral Sergei Ivanovile materiaalset toetust osutama. Vabanemise korral kavatseb Sergei Ivanov elada aadressil xxx kahetoalises korteris koos emaga. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Sergei Ivanovi käitumist vabaduses võivad mõjutada: kriminaalne tegevus isik on alates 1996 aastast 4 korda kohtu poolt karistatud kriminaalkorras ja 1 kord väärteokorras (AS § 70). Eelmiste kriminaalhoolduste andmetel Sergei Ivanov ei allunud seadusega ettenähtud normidele eelmiste katseaegade jooksul ja sooritas uue kuriteo katseaja kestel. See näitab, et tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja ka uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Sergei Ivanov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitselaust ja palus vabastada enne tähtaega. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, töötab vanglas. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 4 korda kriminaalkorras karistatud sealhulgas I astme vara – ja isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, uued kuriteod pani toime katseajal. Isikul puudub vabanemisel töökoht. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Sergei Ivanov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. 2

(4)Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varguse, omavoli ja röövimise eest. Sergei Ivanovi on varem karistatud 2 korral tingimusliku karistusega, ühel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab Sergei Ivanov pikaajalist vanglakaristust katseajal toime pandud varguse, röövimise, surma põhjustamise ettevaatamatusest, väljapressimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lähtudes asjaolust, et varasemalt toime pandud varavastastes kuritegudes on kasvanud vägivalduse raskusaste ning antud kuriteoga on isik põhjustanud ettevaatamatusest teise isiku surma. Kriminaalse käitumise mustrist kajastub, et kuritegude toimepanemise peamine põhjus on alkohol ja majandusliku kasu saamine. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Sergei Ivanovi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Sergei Ivanovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuses olnud tööga hõivatud alates 21.06.2010 Eesti Vanglatööstuse AS metallitsehhis ja puidutsehhis. Samuti seda, et kolmel korral on osalenud psühholoogilises nõustamises ja läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 21.07.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx koos ema ja õega. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Valentina Ivanova ja õde Veera Aleinkova on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 119 ja 119 pöördel). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 120) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes ei ole Sergei Ivanovil kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samuti puudub tal keskharidus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema on nõus vajaduse korral Sergei Ivanovi toetama materiaalselt. Kinnipeetava ema on pensionär, saab töövõimetutoetust. Arvestades Sergei Ivanovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod sealhulgas 2 viimast röövimise eest, muuhulgas viimane karistus ka väljapressimise eest) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles, on kohus seisukohal, et Sergei Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud 2 korral kriminaalhooldusele, viimasel katseajal suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued rasked kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta Sergei Ivanovile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded (3102,68 eurot) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 4 aasta, mis on väga pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3

(4)kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,