järgi käskmenetluses Süüdistatav Ülle Lassiniit Elukoht: XXX; isikukood: 47503022753; XXX Varasem karistatus puudub Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Aivar Hint juhindudes KrMS § 253 p 1 ja § 254 Süüdi tunnistada ÜlleLassiniit
järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära s.o. 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot.
- 22.08.2011. a, s.o. 2 (kaks) päeva, mis vastab
lg 2 kohaselt rahalise karistuse 6 (kuuele) päevamäärale ja mõista Ülle Lassiniidu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 144 (ükssada nelikümmend neli) päevamäära, s.o. 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) eurot ja 60 senti.
lg 1 ja 3 alusel määrata Ülle Lassiniidule rahalise karistuse tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega 12 (kaheteistkümnes) võrdses osas igakuiselt 100 (ükssada) eurot ja 80 senti. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 4100065035. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral asendatakse mõistetud karistuse tasumata osa
alusel vangistuse või üldkasuliku tööga.
lg 1 p 1 alusel mõista Ülle Lassiniidul lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ülle Lassiniidult 459 (nelisada viiskümmend üheksa) eurot ja 46 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number 1-11-9289 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 417 lg. 1 järgi kriminaalmenetluse kulude tasumine on võimalik täita vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. 21.08.2011.a kella 19.24 paiku märkasid Lõuna Prefektuuri patrullteenistuse ametnikud, et Tartus Narva mnt Peetri ja Jaama tänavate vahel suunaga Jaama tänava poole sõidab mootorsõiduk Ford Escort registreerimismärrgiga XXX, mille kohta oli politseile eelnevalt laekunud informatsioon, et selle mootorsõiduki sõidustiil on ebakindel. Nimetatud sõidukile andis politseipatrull peatumismärguande, millele juht ka reageeris. Politseiametnik tegi sõidukit juhtinud isiku poolt esitatud juhiloa alusel kindlaks, et sõidukijuhiks on Ülle Lassiniit. Kuna väliste tunnuste järgi esines kahtlus, et Ülle Lassiniit võib olla alkoholijoobe seisundis, siis kontrolliti indikaatorvahendiga Lion 500 abil tema võimaliku joovet. Pärast Ülle Lassiniidu poolt indikaatorvahendisse puhumist ilmus selle tabloole näiduks 1,28 mg/l kohta, mis tähendas, et Ülle Lassiniit oli alkoholijoobes, s.h mootorsõiduki juhtimise ajal. Ülle Lassiniit nõustus sellisel viisil alkoholijoobe tuvastamisega ega nõudnud joobe meditsiinilist tuvastamist. Ülle Lassiniit on ka ülekuulamise käigus tunnistanud nimetatud teo, s.t alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, toimepanemist. Ülle Lassiniitu süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.08.2011a. kella 19.28 paiku Tartumaal Tartu linnas Narva mnt tänaval mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Ülle Lassiniit toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. - - 2 Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör taotleb kohtult tunnistada Ülle Lassiniit süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (üks päevamäär on 8,40 eurot) s.o kokku 1 260 eurot.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21.08.2011 - 22.08.2011.a, so 2 päeva, karistusaja hulka, mis vastab
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kuuele päevamäärale, s.o 50,40 eurole ja Ülle Lassiniidule lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 144 päevamäära, s.o 1 209,60 eurot. Vastavalt
määrata, et rahalist karistust 144 päevamäära, so 1209.60 eurot riigituludesse, tasub Ülle Lassiniit 12 võrdses osas, s.o 100,80 euro kaupa 12 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
Süüdistatavatele mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (
) § 424 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
lg 1 p 1 järgi mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.
lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud
§-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Ülle Lassiniit tegu kahetsenud. Kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust
Karistusregistri andmetel on Ülle Lassiniit varem karistamata isik. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Ülle Lassiniit töötab ja tal on sissetulek töötasust. - - 3 Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtudes on Ülle Lassiniidu keskmise päevasissetulek suurus 8,40 eurot. Seega võtab kohus rahalise karistuse mõistmisel aluseks keskmise päevasissetuleku
8,40 eurot. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab
Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi.. Asitõendid puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 417,03 eurot. Kohtueelses menetluses on kaitsjale makstud tasu 38,36 eurot. KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 1,69 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti kättetoimetamise kulud on 2,38 eurot. Menetluskulude summa on 459,46 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 417 lg. 1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik - - 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.