1-11-9516/5

(10230103621)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kriminaalasi Gerdo Pariku süüdistuses kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav Gerdo PARIK - isikukood 39009030217; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus 6 klassi; töötas ehitusel, seoses vigastusega 11.09.2011.a. ajutiselt ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 12.07.2011.a Kaitsja advokaat määratud korras Mariann Tusti KarS § 169 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G e r d o PARIK KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G. Parik 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS § 78 p 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista Gerdo Parikult menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstavast tasust 30 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 80 eurot. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB-s või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-11-9516 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. . SÜÜDISTUS Gerdo Parikut süüdistatakse selles, et tema, olles 14.10.2008.a Harju Maakohtu määruse nr 208-58357 alusel kohustatud alates 10.09.2008 maksma igakuiselt elatist summas 159,78 eurot (2500 krooni) RV’i kasuks, oma alaealise lapse KLP´u (sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, alates 10.09.2008 kuni käesoleva ajani ei täida kuritahtlikult temale kohtu poolt pandud kohustust, s.t. pikema aja vältel on jätnud määratud elatise maksmata, mistõttu võlgnevus seisuga 05.07.2011 moodustab 5432,49 eurot. Kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani Gerdo Parik toime KarS § 169 sätestatud kuriteo. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus Gerdo Pariku süüditunnistamist KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistamist vangistusega 2 kuud, mis vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta tingimisi kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga, s.t. et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil Gerdo Parik tunnistas ennast temale inkrimineeritud süüdistuses süüdi, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning Gerdo Parik tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi. Õigusvastasust 2 või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot. Arvestades süüdimõistetu varanduslikku seisundit ning tema tervislikku olukorda käeoleval ajal, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda ning annab süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulusid osade kaupa. Kõigi menetluskulude kohene ja täielik tasumine käib talle ilmselgelt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
5. Kohtunik 3