4-11-3728/3

4-11-3728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-3728 (2316,11,011815; 2316,11,012198) Kohtunik Märt Toming Tõlk Diana Smirnova Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksandr Sahharov (ik: 38706170233, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat RESOLUTSIOON
3. Aleksandr Sahharov süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
4. Aleksandr Sahharovile mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestikambris Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega nr 4-11-3729 mõistetud 5 päevase aresti ärakandmisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 23.09.
5. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.09.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1235405 selles, et samal päeval kella 12.14 ajal Mere pst 6 juures Tallinnas suunaga Inseneri tänava poole juhtis Aleksandr Sahharov mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga xxx omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatatud LS § 124 lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. 19.09.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1235409 selles, et samal päeval kella 12.15 ajal Sõle 57 juures Tallinnas suunaga Sõle 55A poole juhtis 1 Aleksandr Sahharov mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga xxx omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kehtis Maanteeameti Liiklusregistri andmetel Aleksandr Sahharovile 03.03.2009 väljastatud juhiluba kuni 03.03.
6. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 08.09.2011 ei teadnud, et ei ole õigust sõidukit juhtida, sest mais lõppes tähtaeg ja juulis sooritas uuesti õigesti. Läks märtsis ARKi, siis öeldi, et teed eksamid ja kogu lugu, juhiluba kaasas ei pea kandma alates juulist
7. Eksami tegemisest arvasin, et hakkab kehtima juhtimisõigus. 19.09.2011 sõitis kiirabisse, sest hammas valutas. Kinni peetud sama asjaga, tegi üldkasulikku tööd, käis objekte läbi. Täna oli kohus, sai 5 päeva. Tahaks rahalist karistust, üldkasulikku tööd, et kogu karistus oleks esmaspäevaks karistus kantud. Oleks vaja kolm päeva, et asju võtta. Oleks vaja tablette, hambapastat, vanemaid teavitada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isik on käinud suvel loa asju ajamas, tegi teist korda teooriaeksami, senini ei ole taotlenud uut juhiluba. Kui oleks juhtimisõiguse taastanud ilma luba toomata, ei hakka luba kehtima. Sooritades teooriaeksami, lootes, et juhtimisõigus taastus, on ekslik. On korduvalt juhtinud sõidukit, teades, et juhtimisõigust ei ole, siis karistada 12 päevase arestiga, mis tuleb ära kanda pärast eelmise karistuse ärakandmist. Rahatrahvi ei saa määrata, sest töökoht puudub. Kohus, kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Väätreoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud liiklusalase kusriteo toimepanemise eest ka lisakaristusega ning temalt võeti ära juhtimisõigus, sellele järgnevalt on teda karistatud kohtuotsuse täitmata jätmise eest, kuivõrd juhtis sõidukit ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud ning kohus leiab, et isik, kellele on välja antud juhtimisõiguse olemasolu tõendav dokument, on teadlik ka selle kehtivusajast. Seda eriti veel olukorras, kus juhiloa kehtivus oli vaid kaks aastat. Seega tegutseb isik teadlikult ja kavatsetult, juhtides sõidukit ajal, mil tema juhiluba on aegunud. Pärast väärteo toimepanemist 08.09.2011 koostati menetlusaluse isiku juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning juba 19.09.2011 peeti ta uuesti sõiduki juhtimiselt kinni. Seega jätkas isik teadlikult ja kavatsetult samalaadse süüteo toimepanemist. Väärteoasja kohtuliku arutamise ajaks on aga menetlusalust isikut karistatud juba 22.09.2011 toime pandud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega järjestikku on teda vaatamata kinnipidamisele korduvalt kinni peetud ja isik ei taha teha järeldusi. 08.09.2011 inkrimineeritud väärteo toimepanemisel juhtis menetlusalune isik sõidukit ajal, mil tema juhiluba oli aegunud, millega ta pani toime LS § 90 lg 1 p 2 sätestatud nõuete rikkumise, kuivõrd ta ei täitnud juhiloale märgitud nõudeid, so juhtis sõidukit pärast juhiloa kehtivuse lõppemist, millega juhtimisõigus ajutiselt LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatub. Seega pani ta toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle juhtimisõigus on peatunud. Väärteo toimepanemise järgselt kõrvaldati menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni ning pärast seda 19.09.2011 juhtis isik uuesti mootorsõidukit. Seega rikkus isik juba LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, kuivõrd juhtis sõidukit isikuna, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani menetlusalune isik 19.09.2011 toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, kuivõrd juhtis mootorsõidukit isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on mõlemas inkrimineeritud väärteos õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteona. 2 Vastavalt LS § 201 lg 2 sätetele on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 € või arest kuni 30 päeva. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel lähtub kohus süü suurusest, samuti asjaolust, et menetlusalust isikut on vähem kui kahe aasta jooksul, millisest ajavahemikust on tal juhtimisõigus olnud vaid poolteist aastat, toime pannud kaks liiklusalast väärtegu, millest viimane oli ohtlik väärtegu ja sellele järgnevalt on teda karistatud ka kahe liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Viimase kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse kandmise ajal on ta aga jätkanud aktiivselt liikluses osalemist ajal, mil tal selleks seaduslik alus puudub. Toimiku materjalidest nähtuvalt on tal ka varasemad trahvid tasumata ning isikul puudub legaalne sissetulek. Sellest saab järeldada, et ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust, so aresti, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole oma eesmärki saavutanud ega ole sundinud isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus isiku süü suurusest ja sellest, et menetlusalune isik ei pannud toime ühte väärtegu, mille toimepanemist võiks pidada juhuslikuks, vaid kaks väärtegu lühikese ajavahemiku jooksul. Tegemist on kavatsetult toimepandud süütegudega ning karistust kergendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule ei saa mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid karistus tuleb mõista oluliselt rangemana. Samas ei pea kohus vajalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja peab võimalikuks karistuse mõista mõningal määral kergemana. Kuivõrd isik tunnistati süüdi samalaadse väärteo toimepanemise eest ja karistati lühiahalise arestiga, siis kuulub käesoleva otsusega mõistetav karistus ärakandmisele alates eelmise mõistetud karistuse ärakandmisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 3