← Eesti

1-11-9669/4

Obsah (8)§ 207§ 121§ 275§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-11-9669 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 02.september 2011.a Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja a

§ 207lg 2, § 121 ja § 275 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus S.V. d süüdistatakse selles, et tema: • helistas alates 18.02.2011 kella 19:59-st kuni 20.02.2011 kella 11:32-ni oma elukohas, Viljandis XXX telefoninumbrilt XXX üle 303 korra operatiivnumbrile 110, millega häiris ja takistas politsei arvutisüsteemi toimimist, segas politseil avaliku hädaabiteenuse osutamist neile, kes seda antud hetkel vajasid ning segas hädaabi õnnetusteadete menetlemise toimimist; • 20.02.2011 kella 16:59-st kuni 22.02.2011 kella 10:15-ni helistas oma elukohas, Viljandis XXX telefoninumbrilt XXX 336 korral operatiivnumbrile 112, millega häiris ja takistas politsei arvutisüsteemi toimimist, segas politseil avaliku hädaabiteenuse osutamist neile, kes seda antud hetkel vajasid ning segas hädaabi õnnetusteadete menetlemise toimimist. Hädaabi õnnetusteadete menetlemise toimimine, päästetöö toimimine ja avaliku korra tagamise toimimine on vastavalt Hädaolukorra seaduse §-le 34 lg 3 p 1, 2 ja 3 elutähtsad teenused. Sellega pani S.V. toime arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise ja takistamise andmete edastamise teel, kui sellega takistatakse elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi tööd ja avalike teenuste osutamist, s.o

§ 207lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse S.V. d selles, et tema: • 18.05.2011 ajavahemikul kella 15.00-16.00 paiku lõi Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis koolimaja teise korruse õpilaskodu ruumis käte ja jalgadega Kaagvere Erikooli järelvalvespetsialistile V.A. erinevasse kehapiirkondadesse, millega tekitas V.A. füüsilist valu; • 22.05.2011 kella 21.30 paiku lõi Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis koolimaja teise korruse B – osakonna rühmaruumis ühel korral tooliga Kaagvere Erikooli sotsiaalpedagoogile M.V. pea piirkonda ning tiris kannatanut juustest, millega tekitas M.V. füüsilist valu; • 23.05.2011 kella 17.30 paiku lõi Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis D.G. toas mitmel korral kingaga kaasõpilasele D.K. pea piirkonda, millega tekitas D.G. füüsilist valu; • 26.05.2011 kella 09.00 paiku lõi Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis koolimaja A-osakonna rühmaruumis ühel korral lahtise käega Kaagvere Erikooli järelvalvespetsialistile K.K. vasaku põse piirkonda, millega tekitas K.K. füüsilist valu; • 26.05.2011 kella 22.00 paiku lõi Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis koolimaja A-osakonnas ühel korral jalaga Kaagvere Erikooli järelvalvespetsialistile A.K. sääremarja lihase piirkonda ning haaras küüntega kinni A.K. paremast küünarvarrest, millega tekitas A.K. füüsilist valu; • 27.05.2011 kella 09.15 paiku lõi Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis koolimaja fuajees ühel korral lahtise labakäega Kaagvere Erikooli järelvalvespetsialistile K.K. vasaku põse piirkonda, millega tekitas K.K. füüsilist valu; • 27.05.2011 ajavahemikul kella 11.00-11.50 paiku lõi Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas asuvas Kaagvere Erikoolis koolimaja fuajees ühel korral lahtise käega Kaagvere Erikooli õpetajale K.S. parema põse piirkonda, millega tekitas K.S. füüsilist valu. Sellega pani S.V. toime löömise, peksmise ja valu tekitanud muu väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse S.V. d selles, et tema: • 14.06.2011 kella 20:35 paiku kasutas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoones E4 osakonna kambris nr 2265 ametikohustusi täitvate neljanda üksuse valvurite A.P. ja S.N. suhtes solvavaid väljendeid: „imege võmpa, kuradi kitsed“ ja „minge vittu, kuradi kitsed“, millega solvas vanglaametnikke; • 20.06.2011 kella 17:30 paiku kasutas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoones E4 osakonna kambris nr 2272 ametikohustusi täitva neljanda üksuse valvuri A.K. suhtes solvavaid sõnu „lehm“, „värdjas“ ja „idioot“, millega solvas vanglaametnikku; • 20.06.2011 kella 20:50 paiku viskas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E4 osakonna kambris nr 2272 ametikohustusi täitvat neljanda • • • • • • • • üksuse vanemvalvurit S.N. veega ning ütles: „Paras, kits, said mis tahtsid“, millega solvas vanglaametnikku; 21.06.2011 kella 17:40 paiku viskas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E4 osakonna kambris nr 2272 ametikohustusi täitvat neljanda üksuse valvurit A.N. veega, millega solvas vanglaametnikku; 21.06.2011 kella 18:50 paiku kasutas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E4 osakonna kambris nr 2272 ametikohustusi täitva neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku H.E. ja vanemvalvur S.N. suhtes solvavaid sõnu: „värdjad, käige minema“, „putsi te siin tõmblete“ ja „kuradi lits, tõmba nahhui“ ning sülitas kaks korda inspektor-kontaktisik H.E. peale. Esimesel korral tabas sülg kontaktisiku vormipluusi vasaku rinnatasku piirkonda ning teisel korral tabas sülg kontaktisiku vasakut põsesarna. Sellega solvas S.V. vanglaametnikke; 22.06.2011 kella 08:35 paiku viskas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E4 osakonna kambris nr 2272 ametikohustusi täitvat neljanda üksuse inspektor-kontaktisikut H.E. veega ning ütles: „said lits, ma veel näitan sulle“, millega solvas vanglaametnikku; 22.06.2011 kella 14:25 paiku kasutas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E4 osakonna kambris nr 2272 ametikohustusi täitva neljanda üksuse valvur A.K. ja kolmanda üksuse valvur A.P. suhtes solvavaid sõnu: „mine vittu, vana mõrd“, „litsid“ ja „värdjad“, millega solvas vanglaametnikke; 22.06.2011 kella 14:30 paiku sülitas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E5 osakonna kambris nr 2312 ametikohustusi täitva neljanda üksuse vanemvalvur S.N. peale. Sülg tabas vanemvalvuri vasakut silma. Sellega solvas S.V. vanglaametnikku; 12.08.2011 kella 08:40 paiku viskas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E5 osakonna kambris nr 2312 veega ametikohustusi täitvat neljanda üksuse valvur J.S. , millega solvas vanglaametnikku; 23.08.2011 kella 20:15 paiku kasutas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E5 osakonna kambris nr 2312 ametikohustusi täitva neljanda üksuse valvur M.P. suhtes solvavat väljendit „käi vittu“ ja sülitas tema peale, millega solvas vanglaametnikku; 25.08.2011 kella 16:00 ajal viskas Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla eelvangistushoone E5 osakonna kambris nr 2312 keefiriga ametikohustusi täitvat neljanda üksuse vanemvalvur A.P., millega solvas vanglaametnikku. Sellega pani S.V. toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 207

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 275

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista S.V. le karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 68alusel arvestatakse karistusaja hulka 5 päeva (st ajavahemik 23.

- 25.veebruarini ning 03.-04.märtsini 2011.a), mille vältel S.V. oli kahtlustatavana kinni peetud ning vahi all viibitud aeg 3 kuud ja 7 päeva (ajavahemikus 27.mai-02.september 2011.a), mistõttu lõplikuks karistuseks S.V. le jääb 11 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.V. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 4, 5 ning lg 4 alusel määrata, et S.V.

on käitumiskontrolli ajal kohustatud: jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; mitte lahkuma õppeperioodil Kaagvere Erikoolist ilma Kaagvere Erikooli direktori loata. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör ja süüdistatava seaduslik esindaja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.V. tuleb süüdi tunnistada

§ 207lg 2, § 121 ja § 275 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub S.V. lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ning kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsjate tasu. Kohtunik leiab, et S.V. puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on õpilasega, kelle sissetuleku moodustab invaliidsuspension 64 eurot, mis tema õppimise ajal erikoolis kantakse ema arvele ning võimalusel vanemate rahaline toetus. Kuna tegemist on alaealisega, siis jääks menetluskulude tasumine ilmselt tema vanemate kanda. Arvestades aga S.V. perekonda, kus peres kasvab kokku 6 alaealist last ja pere ülalpidajaks on praktiliselt ainsana isa, siis on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks neile ilmselgelt üle jõu, mistõttu leiab kohus, et on põhjendatud jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.V.

§ 207lg 2 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.V.

§ 121järgi ja mõista karistuseks kaheksa

(8)kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.V.

§ 275järgi ja mõista karistuseks neli

(4)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel moodustada S.V. le mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus ning mõista S.V. le karistuseks üks

(1)aasta ja kolm
(3)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata mõistetud karistusaja hulka S.V. kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 23.-25.veebruar 2011.a ja 03.-04.märts 2011.a, s.o viis

(5)päeva ning vahi all viibitud aeg 27.mai-02.september 2011.a, s.o kolm
(3)kuud seitse
(7)päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista S.V. le üksteist
(11)kuud kaheksateist
(18)päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.V. ei pane ühe

(1)aasta ja kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 4, 5 alusel määrata, et S.V.

on käitumiskontrolli ajal kohustatud:

  1. jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks;
  2. alluma arsti poolt ettenähtud ravile.

§ 75lg 4 alusel kinnitada S.V.

le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte lahkuda õppeperioodil Kaagvere Erikoolist ilma Kaagvere Erikooli direktori loata.

§ 78p 1 alusel hakata S.V.

katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata S.V. katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. S.V. suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 alusel välja mõista S.V. lt, või temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L.V. (IK XXX), riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha sada

(100)eurot ja kaitsjatasu kakskümmend
(20)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.