lg 1 järgi elukoht: XXXX; isikukood: 49201202714; Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras ja väärteokorras varem karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Roman Levin RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Saidra Sillard
MS § 202 lg 6 alusel lugeda kantud karistuseks Saidra Sillardi poolt riigituludesse tasutud summa 80 eurot, so
lg 2 kohaselt 25 päevamäära, mis
lg 2 alusel ümberarvestatuna on 9 päeva vangistust, Saidra Sillardi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Saidra Sillard ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu.
Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Saidra Sillardilt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 47 (nelikümmend seitse) eurot ja 93 senti S.A. (a/a XXX Swedbank) kasuks ning 103 (ükssada kolm) eurot ja 54 senti L.L. (a/a XXX SEB Pank) kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Advocatus kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti, advokaat Roman Levini poolt Saidra Sillardile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Saidra Sillardilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 200 (kakssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 217,03 eurot välja mõistmata ja riigi õigusabi kulud 38,36 eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude summas 200 eurot tasumine ositi 10 (kümme) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Saidra Sillard kohustatud tasuma igakuiselt 20 (kakskümmend) eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Saidra Sillardit süüdistatakse selles, et tema 17.06.2010.a ajavahemikul kella 00.15-02.45 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Narva mnt. 27A asuvas ööklubis „Tallinn“: • S.A. kuuluva käekoti väärtusega 300 krooni, milles oli sees mobiiltelefon Nokia 2330c (IMEI 358249032412604) väärtusega 450 krooni, kus oli sim kaart numbriga XXX taastamisväärtuseta, rahakott väärtusega 100 krooni, kus oli sees sularaha 500 krooni, id kaart taastamisväärtusega 250 krooni, Swedbank deebetkaart taastamisväärtusega 30 krooni; • L.L. kuuluva käekoti väärtusega 199 krooni, kus oli sees mobiiltelefon Samsung-B300 (IMEI 355249028679706) väärtusega 500 krooni, kus oli sees sim kaart 58026967 väärtusega 100 krooni, mobiiltelefon Nokia 6610i (IMEI 356667006489443) väärtusega 400 krooni, koos sim kaardiga XXX taastamisväärtusega 100 krooni, pass L.L. nimele taastamisväärtusega 450 krooni, kaarditasku väärtusega 60 krooni, kus oli sees erinevaid kaarte väärtuseta, 6 erinevat võtit taastamisväärtusega 500 krooni, kosmeetikat koguväärtuses 200 krooni, seelik väärtusega 50 krooni, hambahari väärtusega 15 krooni, kamm väärtusega 60 krooni, pleier Sansa väärtusega 800 krooni, kõrvaklapid väärtusega 90 krooni, pipragaas väärtusega 80 krooni, taskulamp väärtusega 60 krooni; • D.R. kuuluva käekoti väärtusega 400 krooni, mille sees oli mobiiltelefon Samsung SGH-E250 (IMEI 358296012906865) väärtusega 800 krooni, kus oli sim kaart numbriga XXX taastamisväärtuseta, sularaha 50 krooni, id kaart taastamisväärtusega 250 krooni, Swedbank deebetkaart taastamisväärtusega 30 krooni, erinevat kosmeetikat koguväärtuses 200 krooni, 3 võtit koguväärtusega 150 krooni. Sellega pani Saidra Sillard toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tsiviilhagi on esitatud kanntanu S.A. poolt summas 47,93 eurot ja kannatanu L.L. poolt summas 103,54 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Saidra Sillardile karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 202 lg 6,
lg 2 ja
lg 2 alusel lugeda kantud karistuseks Saidra Sillardi poolt riigituludesse tasutud summa 80 eurot (s.o 25 päevamäära, mis ümberarvestatuna teeb 9 vangistuspäeva) ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 21 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Saidra Sillardi on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Saidra Sillardi süüdi tunnistada
Kannatanud S.A. ja L.L. on esitanud Saidra Sillardi vastu tsiviilhagi vastavalt summas 47,93 eurot (endises vääringus 750 krooni) ja L.L. poolt summas 103,54 eurot (endises vääringus 1620 krooni). Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Saidra Sillardi poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 5 ja 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19,18 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Saidra Sillard on 1 aasta ja 4 kuu vanuse lapsega kodus. Pere sissetulekuteks on järgmisest kuust alates, millal lõppeb emapalga maksmine, ainuüksi elukaaslase töötasu 350 eurot kuus. Saidra Sillard soovib jätkata õpinguid kutsehariduskeskus, seega ei suurene tema sissetulekud ka lähiajal. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Saidra Sillardile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib Saidra Sillardile samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.