1-11-1212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.aprillil 2011 a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1212 (10250100861) Kohtukoosseis Kohtunik Teet

§ 306, § 309, § 310, § 311-313, § 314, § 315, kohus otsustas: Õigeks mõista Harles Särg Kar

S § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Süüdi tunnistada Harles Särg KarS § 213 lg 1 järgi ning karistada teda (1 a 6

1. k)ühe aasta ja kuue kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel kohaldada Harles Särg’ile liitkaristust 2 1-11-1212 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu ja 09.10.2008 a. Harju Maakohtu otsustega mõistetud karistustega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista karistuseks (4 a 4
2. k)neli aastat ja neli kuud vangistust. Mõistetud karistusest lugeda seoses katseaja möödumisega kantuks 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu otsusega kohaldatud karistus (3
3. a)kolm aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata ülejäänud karistuse osast 1 aasta ja 4 kuulisest vangistusest karistusaja hulka Harles Särg’i poolt ajavahemikus 11.05.2010 a. kuni 14.04.2011 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 11 kuud ja 4 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (4 k 26
4. p)neli kuud ja kakskümmend kuus päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates 14.04.2011 a. s.o. alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Õigeks mõista Rain Gustavson KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Süüdi tunnistada Rain Gustavson KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistada teda (3
5. a)kolme aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Rain Gustavsonile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.02.2010 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 a 11 k 1
6. p)kahe aasta üheteist kuu ja 1 päevase vangistuse võrra ning mõista liitkaristusena (5 a 11 k 1
7. p)viis aastat üksteist kuud ja üks päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Rain Gustavsonil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda tal karistuse kandmise algust alates 11.05.2010 a., s.o. alates tema kinnipidamisest. Tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Välja mõista VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 ning TsKMS § 440 lg 1 alusel Harles Särg’ilt tsiviilhagid – (300.38) kolmsada eurot ja 38 senti OÜ SMS Laen (a/a nr. X SEB pangas või a/a nr. X Swedbank pangas), (166.17) ükssada kuuskümmend kuus eurot ja 17 senti Placet Group OÜ (a/ a nr. X Swedbank pangas või a/a nr. X SEB pangas või a/a nr. X Sampo pangas), (151.79) ükssada viiskümmend üks eurot ja 79 senti Raha 24 OÜ (a/a nr. X Swedbank pangas või a/a nr. X SEB pangas või a/a nr. X Sampo pangas või a/a nr. X Nordea pangas), (123.35) ükssada kakskümmend kolm eurot ja 35 senti Monetti AS (a/a nr. X Nordea pangas või a/a nr. X Sampo pangas või a/a nr. X SEB pangas või a/a nr. X Swedbank pangas), (127.82) ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti AR Partnerid OÜ (reg. kood X, a/a nr. X Swedbank pangas), (187.84) ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja 84 senti Ferratum Estonia OÜ (a/a nr. X Swedbank pangas või a/a nr. X SEB pangas või a/a nr. X Sampo pangas või a/a nr. X Nordea pangas) ning (307.06) kolmsada seitse eurot ja 06 senti Mobile Credit Estonia OÜ (a/a nr. X Swedbank pangas) kasuks.

§ 313

lg 1 p 11 kohaselt asitõendid, millised asuvad kriminaalasja juures – mobiiltelefon Sony Ericsson, tagastada selle omanikule Rain Gustavsonile, poolik majapidamispaberirull, minigrip kilekotid ja süstal hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Eesti Advokatuuril hüvitada Harles Särg’i kaitsjale Eve Jundasele riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas summas (716.93) seitsesada kuusteist eurot ja 93 senti ning Rain Gustavsoni kaitsjale Natalia Suvorovale (716.93) seitsesada kuusteist eurot ja 16 senti. Välja mõista

§ 180

lg 1 alusel süüdimõistetutelt riigi tuludesse järgmised menetluskulud –

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja menetluses – Harles Särg’ilt (912.50) üheksasada kaksteist eurot ja 50 senti vandeadvokaat Eve Jundase ja Rain Gustavsonilt (870.32) kaheksasada seitsekümmend eurot ja 32 senti vandeadvokaat Natalia Suvorova osalemise eest. -

§ 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate paljundamise kulud Harles Särg’ilt (7.19) seitse eurot ja 19 senti ja Rain Gustavsonilt (7.19) seitse eurot ja 19 senti. -

§ 175

lg 1 p 3 alusel Rain Gustavsonilt ekspertiisitasud – (252.13) kakssada viiskümmend 3 1-11-1212 kaks eurot ja 13 senti narkootilise aine ekspertiisi, (95.42) üheksakümmend viis eurot ja 42 senti arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi ja (460.16) nelisada kuuskümmend eurot ja 16 senti DNA ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas. -

§ 175lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel Harles Särg’ilt sõidukulud

§ 179

lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega (417.03) nelisada seitseteist eurot ja 03 senti ja Rain Gustavsonilt

§ 179

lg 1 p 1 alusel seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega (695.05) kuussada üheksakümmend viis eurot ja 05 senti - riigi tuludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitused „Harles Särg või Rain Gustavson, 1-11-1212, menetluskulud või sundraha“. Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud Süüdistatavatele RAIN GUSTAVSONILE ja HARLES SÄRG’ile oli esitatud süüdistus alljärgnevas – Rain Gustavson, olles 09.02.2010 a. karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 alusel ning Harles Särg, olles 09.04.2008 a. karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 alusel, olles seega mõlemad varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Neile oli esitatud süüdistus selles, et nemad koos ja isikute grupis 11.05.2010 a. käitlesid ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet tegutsedes selleks alljärgnevalt – Harles Särg korraldas ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine omandamise ja vedamise, mis seisnes selles, et ta helistas 11.05.2010 a. Rain Gustavsonile ning saavutas temaga kokkuleppe, et Rain Gustavson hangib 2000 krooni suuruse vahendustasu eest tablette, narkootilist ainet ja muretseb sõiduauto, millega toimetada narkootiline aine edasimüümise eesmärgil Tallinnast Pärnusse. Rain Gustavson nõustus Harles Särg’i poolt pakutava 2000 krooni suuruse vahendustasu eest narkootilist ainet hankima ja selle Tallinnast Pärnusse toimetamiseks muretsema sõiduauto. Seejärel, vastavalt omavahelisele kokkuleppele, omandas Rain Gustavson 11.05.2010 a. lõuna paiku Tallinnas, eeluurimisega täpselt kindlaks tegemata isikult 90 tabletti narkootilist ainet kogukaaluga 21,60 grammi, milles metüleendioksümetamfetamiini sisaldus oli 0,35 grammi ja klorofenüülpiperasiini sisaldus oli 2,05 grammi. Pärast seda küsis Rain Gustavson oma tuttavalt kasutamiseks sõiduauto X, reg. nr. X ja võttis kella 15.00 paiku Tallinnas Järvevana teel auto peale ka Harles Särg’i, kellega ta seal kohtus ning kelle juhendamisel asus ta narkootilise aine edasimüümise eesmärgil sõitma Pärnu suunas. Seejärel vedasid Rain Gustavson ja Harles Särg koos narkootilise aine tablette kuni Rapla maakonna Märjamaa valla Tallinn – Pärnu – Ikla maantee 63 kilomeetrini, kus politsei nad kell 15.55 kinni pidas ja 90 narkootilise aine tabletti sõiduautost vaatluse käigus ära võttis. Vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005 a. määrusele nr. 73 kuuluvad metüleendioksümetamfetamiin (ecstasy) ja klorofenüülpiperasiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse 4 1-11-1212 (NPALS) § 3 lg 1 alusel keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Süüdistus Rain Gustavsonile on esitatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Harles Särg’ile on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ebaseaduslikus suures koguses isikute grupis narkootilise aine omandamise ja veo korraldamises isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Veel on Harles Särg’ile esitatud süüdistus selles, et tema, omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes 05.07.2007 a. kella 11.01 ajal ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna sisestades V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema nimel IP aadressil X e-posti aadressil X telefoninumbril X osaühingust SMS Laen laenu summas 3000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 05.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 05.07.2007 a. laenusumma A. H. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalist kasu. -Samuti selles, et tema, omamata kavatsust lepingutingimusi täita, 05.07.2007 a. kella 12.07 ajal sisenes ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnuse, parooli ja salasõna sisestamise teel V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema nimel IP aadressil X e-posti aadressil X telefoninumbril X osaühingust Mobile Credit Estonia laenu summas 3000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 05.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 05.07.2007 a. laenusumma A. H. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalist kasu. -Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 06.07.2007 a. kell 4.40 ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnuse, parooli ja salasõna sisestamise teel V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema nimel IP aadressil X ja X. e-posti aadressil X telefoni numbril X osaühingust Raha24 laenu summas 2000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 06.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 06.07.2007 a. laenusumma A. H. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalist kasu. -Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 06.07.2007 a. kella 13.30 ajal ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna sisestades V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata telefoni numbril X osaühingust Ferratum Estonia laenu summas 2000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 06.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli 5 1-11-1212 sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 06.07.2007 a. laenusumma A. H. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalist kasu. Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 09.07.2007 a. kella 10.17 ajal ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna sisestades V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga internetipanga salasõna parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema nimel IP aadressil X e-posti aadressil X telefoni numbril X osaühingust Placet Group laenu summas 2000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 09.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis laenusumma 09.07.2007 a. R. T. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamisega varalist kasu. -Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 10.07.2007 a. V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnuse, parooli ja salasõna sisestamisega V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata ja tema nimel IP aadressil X e-posti aadressil X. telefoni numbril X aktsiaseltsist Monetti laenu summas 1600 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 09.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 10.07.2007 a. laenusumma R. T. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamisega varalist kasu. -Samuti selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, sisenes Harles Särg 26.07.2007 a. kella 3.03 ajal ebaseaduslikult V. M. nimele väljastatud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna sisestades V. M. Hansapanga internetipanga maksekeskkonda ning kasutades V. M. Hansapanga internetipanga parooli ja salasõna, võttis viimase teadmata tema nimel telefoni numbril X osaühingust AR Partnerid laenu summas 1000 krooni. Taotletud laenu laekumisel V. M. arvelduskontole nr. X Hansapangas, sisenes Harles Särg varalise kasu saamise eesmärgil 26.07.2007 a. uuesti ebaseaduslikult V. M. Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, salasõna ja parooli sisestades V. M. internetipanga maksekeskkonda ning kandis 26.07.2007 a. laenusumma R. V. arveldusarvele, saades seega internetipanka andmete ebaseadusliku sisestamisega varalist kasu. Süüdistus Harles Särg’ile on esitatud KarS § 213 lg 1 järgi ebaseaduslikus, varalise kasu saamise eesmärgil andmetöötlusprotsessi sekkumises andmete korduva ebaseadusliku sisestamisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav Rain Gustavson end süüdi selles, et toimetas 11.05.2010 a. sõiduautoga narkootilist ainet, ecstasy tablette sõiduautoga X Tallinnast Pärnu eesmärgiga aine Pärnus maha müüa, kuid sõiduk peeti teel Tallinnast Pärnu Märjamaa lähistel politseitöötajate poolt kinni ning narkootilise aine tabletid, millised asusid Rain Gustavsoni nahkjope taskus, võeti politseitöötajate poolt ära. Koos Rain Gustavsoniga viibis samas sõiduautos veel ka Harles Särg, kuid R.Gustavsoni ütluste kohaselt ei olnud H.Särg narkootilisest ainest teadlik ega osalenud selle veos. Samuti ei ole H.Särg R.Gustavsonilt narkootilise aine muretsemist ja selle müügi eesmärgil vedu Pärnusse tellinud. R.Gustavson tunnistas, et ta tarvitab narkootikume, millest tulenevalt oli tal sõidukis süstal koos narkootilise aine vedelikuga. Süüdistatav Harles Särg end kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 süüdi ei tunnistanud kinnitades, et ta ei ole seda kuritegu toime pannud. Süüdistatava ütluste kohaselt kutsus R.Gustavson teda 11.05.2010 a. Pärnusse kaasa, millega H.Särg ka nõustus. Teel Tallinnast Pärnusse pidasid politseitöötajad nende sõiduki kinni. H.Särg kinnitas, et ta ei olnud teadlik, et 6 1-11-1212 R.Gustavson toimetab Pärnusse narkootilist ainet, samuti ei ole ta narkootilise aine vedu ja realiseerimist korraldanud. Kuriteo toimepanemises KarS § 213 lg 1 järgi tunnistas Harles Särg end süüdi osaliselt seletades, et võttis küll Viktor Mere nimel ning tema pangaandmeid kasutades kiirlaene, kuid seda V. M. teadmisel ja nõusolekul, viibides ka 05.

1. ja 06.07.2007 a. toimunud laenude võtmise juures, 08.07.2007 a. sõitis V. M. aga ära Inglismaale. Süüdistatava ütluste kohaselt sai V. M. võetud laenudest endale 5000 krooni ning tal oli V. M. kokkulepe võtta V. M. nimelt laenu summas 10000 krooni. H.Särg tunnistas, et laenu võtmisel ei olnud tal kavatsust saadud laene tagasi maksta, soovides laenudega saada rahalist kasu. Laenuandjate tsiviilhaginõuetele H.Särg vastu ei vaielnud ning leidis, et ta peab tekitatud kahjud hüvitama. Prokurör leidis, et mõlema süüdistatava süü neile süükspandud kuritegude toimepanemises on tõendatud ning ta palus Rain Gustavsoni süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning tema karistamist liitkaristusena 5 aasta 11 kuu ja 1 päevase vangistusega, samuti Harles Särg’i süüdi tunnistamist nii KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 213 lg 1 järgi ning tema karistamist liitkaristusena 6 aasta 10 kuu ja 6 päevase vangistusega. Rain Gustavsoni kaitsja leidis, et tema kaitsealuse süü narkootilise aine käitlemises on leidnud tõendamist, kuid kuna ei ole tõendatud süüdistatava Harles Särg’i süü koos R.Gustavsoniga kuriteo toimepanemises, siis tuleb Rain Gustavsoni süüdistus ümber kvalfitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Harles Särg’i kaitsja leidis, et H.Särgi süü kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ei ole tõendamist leidnud ning süüdistatav kuulub selles õigeks mõistmisele. Samuti, kuna V. M. on nõustunud, et H.Särg võtab tema nimelt laenu 10000 krooni ulatuses, siis selles osas ei kuulu H.Särg süüdi mõistmisele. Samas selles osas, mis ületab 1000 krooni suurust laenusummat, kuulub H.Särg süüdi tunnistamisele kuriteo toimepanemises. Kaitsja palus süüdistuse mahu vähenemist arvestada karistuse mõistmisel ning tsiviilhagisumma nõuete lahendamisel. Kohtu seisukoht Esmalt analüüsib kohus süüdistatavate süüd kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, s.o. narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kohus leidis, et nimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud süüdistatava Rain Gustavsoni süü, kuid ei ole tõendamist leidnud Harles Särg’i süü. Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav Rain Gustavson end süüdi ja kinnitas, et toimetas 11.05.2010 a. sõiduautoga X Tallinnast Pärnusse narkootilist ainet, ecstasy tablette. Süüdistatava ütluste kohaselt pidi ta Pärnusse toimetama 200 tabletti ning need Mai Selveri juures üle andma. Tabletid olevat ta saanud Tallinnas S. nimelise isiku käest, samuti oli sõiduautos temale kuuluv süstal amfetamiiniga R.Gustavsoni enda tarbeks. Rain Gustavsoni kinnitusel ei olnud H.Särg narkootilise aine veost teadlik, samuti ei ole ta nimetatud vedu tellinud. Asjaolu, et Rain Gustavson 31.05.2010 a. toimunud ülekuulamisel on kinnitanud Harles Särg’i osalemist narkootilise aine veol (R.Gustavson on kinnitanud, et H.Särg soovis R.Gustavsoni kaudu hankida nn. „rattaid“, s.o. narkootilist ainet, et see Pärnus maha müüa I kd. t.l. 81-83) põhjendas R.Gustavson sellega, et nimetatud ütlused andis ta ilma kaitsja juuresolekuta ning uurija lubas tühistada R.Gustavsonile kohaldatud kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piirangud, kui R.Gustavson annab ütlusi H.Särg’i vastu. 02.06.2010 a. tühistati prokuröri määrusega R.Gustavsoni suhtes rakendatud piirangud (I kd. t.l. 42), 01.10.2010 a. toimunud ülekuulamisel on R.Gustavson andnud juba teistsuguseid, asja kohtuliku uurimise ütlustega sarnaseid ütlusi, kinnitades, et H.Särg ei ole narkootilise aine vedu tellinud ega selle veos osalenud (I kd. t.l. 88-90). R.Gustavsoni ütlused kinnitavad tema poolt narkootilise aine edasiandmise eesmärgil toimepandud 7 1-11-1212 vedu Tallinnast Pärnusse, s.o. selle käitlemist, kuid ei tõenda ega kinnita H.Särg’i süüd nimetatud kuriteo toimepanemises. Süüdistatav Harles Särg on nii kriminaalasja kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses kinnitanud, et ta küll sõitis R.Gustavsoniga 11.05.2010 a. Tallinnast Pärnusse kaasa, kuid ta ei olnud teadlik ega osalenud narkootilise aine veos. Samuti ei ole ta narkootilise aine vedu tellinud ega korraldanud. H.Särg seletas, et sõites koos R.Gustavsoniga Pärnusse, soovis ta Pärnus kohtuda oma naise ja tuttavatega, kellele ta ka helistas ning leppis kokku kohtumise. Hindamaks süüdistatavate süüd nimetatud kuriteo toimepanemises, tuleb kohtul hinnata, kas ja millisel määral tõendavad süüdistatavate süüd kuriteo toimepanemises lisaks süüdistatavate ütlustele veel muud kriminaalasja menetluses kogutud tõendid. -Sõiduauto X, riiklik reg. nr. X vaatlusprotokollist, läbiotsimisprotokollist ja fototabelitest (I kd. t.l. 2, 4-5, 6-8) nähtub, et pärast sõiduki kinnipidamist ning selle läbiotsimist politseitöötajate poolt avastati selle tagaistmelt nahkjope, mille põuetaskust leiti tsellofaankile sisse mässitud pabernutsak. Kile ja selle sees olnud majapidamispaberi avamisel leiti minigrip kilekott roosakat värvi tablettidega. Samuti leiti sõiduautost süstal, mis sisaldas hägust vedelikku. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nahkjope, mille taskus olid tabletid, kuulus R.Gustavsonile. Narkootilise aine ekspertiisiga (I kd. t.l. 64-65) on kindlaks tehtud, et sõiduautost leitud 90 roosat värvi tabletti sisaldasid narkootilist ainet MDMA (ecstasy) ning süstlast leitud hägune vedelik sisaldas samuti narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud asjaolud kinnitavad ja tõendavad seda, et nimetatud sõidukiga veeti narkootilist ainet. Kuna tabletid leiti R.Gustavsoni jope taskust, kinnitab nimetatud asjaolu tema kokkupuudet narkootilise aine omandamises ja veos. Samas ei kinnita aga nimetatud tõendid H.Särg’i süüd ning tema osalemist narkootilise aine käitlemises. Kile, majapidamispaber, minigrip kilekott koos roosakat värvi tablettidega ning süstal on asitõenditena vaadeldud ning liidetud kriminaalasja juurde. Samuti on vaadeldud sõidukist leitud neljast võtmest koosnevat võtmekimpu ja kahte Nokia tüüpi mobiiltelefoni (I kd. t.l. 9-19). Lisaks eelnimetatule on asitõendina vaadeldud veel Rain Gustavsonile kuulunud mobiiltelefoni Sony Ericsson ning selles salvestatud sõnumeid (I kd. t.l. 20-23). Mobiiltelefoni Sony Ericsson vaatlusega on tuvastatud sellelt R. P. nimelisele abonendile 11.05.2010 a. kell 10.51 saadetud sõnum „Ära nussi ütle kas läheb kaubaks või ei“ (I kd. t.l. 20, 22, 23). Samuti on vaatlusega kindlaks tehtud, et R. P. nimelise abonendi numbriks on X. H.Särg’i ütluste kohaselt on R. P. nimeliseks abonendiks tema sõber R. B., kes oli H.Särg’i korterikaaslaseks ja kelle mobiiltelefoni H.Särg ka kasutas. H.Särg kinnitas, et eelnimetatud sõnum ei olnud seotud narkootikumidega. Samas ta kinnitas, et suhtles 11.05.2010 a. hommikul R.Gustavsoniga, kuna leppis viimasega kokku kus ja millal Pärnusse sõiduks kokku saada. Kohtu hinnangul ei tõenda eelnimetatud sõnum H.Särg’i osalemist narkootilise aine käitlemises. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas R.Gustavson, et saatis taolise sõnumi, kuid selle mõtteks oli küsida H.Särg’ilt kas viimane tuleb Pärnusse kaasa. Kohtu hinnangul on antud sõnumi seostamine H.Särg’i poolt narkootilise aine käitlemisega oletuslik, kuivõrd antud sisuga sõnum võib tähendada mida tahes, sealhulgas ka seda, kas H.Särg on nõus kaasa sõitma. Samas kui ka eeldada, et sõnumi sisuks on mingi kaup, ei kinnita sõnumi sisu millist konkreetset kaupa silmas peetakse ning millist konkreetset tegevust „kaubaks minemise“ all mõeldakse. -Kriminaalasja kohtueelses menetluses läbiviidud läbiotsimisega Harles Särg’i elukohas Tallinnas Võistluse 3-1, ei ole leitud asitõendeid, mis kinnitaksid H.Särg’i süüd talle süüks pandud kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (I kd. t.l. 53-54). -DNA ekspertiisiaktis sisalduva eksperdi arvamusega (I kd. t.l. 75-80) on kindlaks tehtud, et 8 1-11-1212 sõiduautost leitud kahelt tsellofaankilelt, ja tualettpaberilt tuvastati DNA segaprofiilid, millised langevad kokku R.Gustavsoni DNA profiiliga, kuid ei lange kokku H.Särg’i DNA profiiliga. Samuti ei saa välistada R.Gustavsoni bioloogilise materjali esinemist minigrip kilekotilt ja majapidamispaberilt. Samas ei ole Harles Särg’i DNA profiili tuvastatud ei tsellofaankiledelt, tualettpaberi, minigrip kilekoti ega majapidamispaberi proovidelt. Eeltoodu tõendab süüdistatava R.Gustavsoni kokkupuuteid narkootilise aine pakenditega, kuid ei tõenda H.Särg’i kokkupuudet nendega. Kohtu hinnangul kinnitavad DNA ekspertiisiga tuvastatud asjaolud R.Gustavsoni ütlusi selle kohta, et narkootilise aine omandas ja võttis edasitoimetamiseks kaasa tema, kuid ei tõenda, et seda oleks teinud H.Särg. -Jälitustoimingu, mobiiltelefonide kõnedeeristuste jälitusprotokollist (I kd. t.l. 84-87) nähtuvad järgmised asjaolud – Süüdistatav H.Särg on 11.05.2010 a. enda kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbrilt helistanud kolmel korral R.Gustavsonile ning viiel korral Pärnus asunud, kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud abonentnumbri X kasutajale. R.Gustavson on H.Särg’i mobiiltelefoni abonendile helistanud samuti kolmel korral ning saatnud talle ka ühel korral kella 10.51 ajal sõnumi, millele kohus on juba eelpool, asitõendi vaatlusprotokollis osundanud. Lisaks sellele on omavahel telefoni teel, kokku viiel korral suhelnud R.Gustavson ning S. nimeline telefoniabonent. Kohtu hinnangul nähtub kõnedeeristustest, et süüdistatavad H.Särg ja R.Gustavson on 11.05.2010 a. alates kella 6.30 kuni 12.31 mitmel korral omavahel telefoni teel suhelnud. Samas ei ole kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud nende omavaheliste kõnede sisu. Asja kohtulikul uurimisel avaldasid süüdistatavad, et telefoni teel suhtlemise sisuks oli kokku leppida, kas H.Särg sõidab R.Gustavsoniga Pärnusse kaasa ning see, kus ja millal kohtuda. Samas eitasid süüdistatavad seda, et kõnede sisuks oleks olnud kokku leppida narkootilise aine muretsemine ning selle edasitoimetamine. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate eeltoodud ütlused asja kohtulikul uurimisel ümber lükatud ning eeldus, et lepiti kokku narkootilise aine käitlemises, on oletuslik ja tõendamata. Samuti ei ole kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, kellele kuulus mobiiltelefoni abonent X, mille kasutaja asus Pärnus ning millisele helistas korduvalt H.Särg. Asja kohtulikul uurimisel avaldas H.Särg, et ta helistas oma Pärnu tuttavatele, et nendega kohtuda, kuid seda niisama, mitte narkootilise aine pakkumisega seoses. Kohtu hinnangul ei ole ka need süüdistatava poolt antud ütlused asja kohtuliku uurimisega ümber lükatud ja ei ole tõendatud, et H.Särg eeltoodud telefoninumbrile helistades oleks kokku leppinud narkootilise aine toomises ja müügis. Suhtlemise osas telefoni teel S. nimelise isikuga avaldas R.Gustavson, et sai narkootilise aine tabletid eelmisel õhtul S., kes Pärnusse sõidu ajal sõitis enda autoga R.Gustavsoni ja H.Särg’i autol ees. R.Gustavsoni ütlustel jäi osa tablette S. kätte ning teine osa tablette oli tema käes. Samuti leppis ta S. Laagri bensiinijaamas kokku, kus nad hiljem Pärnus kohtuvad. Kuna S. osales aktiivselt narkootilise aine edasitoimetamises ning pidi ka hiljem Pärnus selle müügis osalema, pidi R.Gustavson temaga 11.05.2010 a. olema telefoni teel pidevalt kontaktis. Kohus leidis, et R.Gustavsoni antud ütlused ei ole kohtuliku uurimisega ümber lükatud. Samas ei ole kohtueelse menetlusega välja selgitatud S. isik ega ka tema võimalik osalemine narkootilise aine käitlemises. Samuti ei kinnita ega tõenda R.Gustavsoni ja S. kõnede toimumine H.Särg’i süüd narkootilise aine käitlemises, kuid tõendab R.Gustavsoni süüd selles. -Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis sisalduva eksperdi arvamusega (I kd. t.l. 69-71) on tõendatud, et narkootilise aine MDMA puhul piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele kogusest 0,75 kuni 2 grammi ning klorofenüülpiperasiini puhul kogusest 0,175 kuni 0,525 grammi. Kuna narkootilise aine ekspertiisiga tuvastati, et sõiduautost leitud tabletid sisaldasid 2,05 g klorofenüülpiperasiini ja 0,35 g MDMA-d, siis võimaldas äravõetud narkootilise aine kogus tekitada narkojoovet rohkem kui kümnele inimesele, milline on suureks koguseks KarS § 184 mõttes. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud H.Särg’i süü talle süüks 9 1-11-1212 pandud kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, s.o. narkootilise aine suures koguses käitlemises. Samas on leidnud tõendamist, et süüdistatav R.Gustavson omandas S. nimelise isiku käest 90 tabletti, s.o. suures koguses narkootilist ainet ning toimetas seda 11.05.2010 a. sõiduautoga X realiseerimise eesmärgil Tallinnast Pärnu. Eelnimetatud tegevusega on R.Gustavsoni poolt täidetud KarS § 184 ettenähtud objektiivne koosseis, kuivõrd ta omandas ja vedas suures koguses narkootilist ainet sisaldavaid tablette (sisaldasid MDMA-d ja klorofenüülpiperasiini). Kuna R.Gustavsoni puhul on tegemist isikuga, keda oli 09.02.2010 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud kuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, siis oli tema puhul tegemist KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isikuga. Samas, kuna kohtuliku uurimisega ei ole tõendamist leidnud kuriteo toimepanek H.Särg’i poolt koos R.Gustavsoniga, tuleb R.Gustavson süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista ning tema süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Subjektiivsest küljest on R.Gustavsoni poolt toimepandud kuritegu hinnatav kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 järgi kavatsetult, kuna süüdistatav seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, narkootilise aine muretsemise ja selle edasitoimetamise ning teadis, et see saabub. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendus selles, et tema aktiivse tegutsemise tagajärjel saabus tagajärg, s.o. ta omandas narkootilist ainet ja vedas seda ehk käitles. Eeltoodust tulenevalt tuleb R.Gustavson süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 õigeks mõista, kuid süüdi tunnistada süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. H.Särg tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi tema süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Harles Särg’i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o. kelmuses asus kohus järgmisele seisukohale. Kohtu hinnangul on süüdistatava süü kuriteo toimepanemises leidnud tõendamist ning seda järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – H.Särg’i enda ütluste ja süü omaksvõtuga asja kohtulikul uurimisel, kus süüdistatav tunnistas, et võttis V. M. nimel erinevaid SMS laene. H.Särg, kasutades V. M. käest saadud Hansapanga internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna esitas kiirlaenu taotlused erinevatele kiirlaenu osaühingutele (SMS laen, Mobile Credit Estonia, Raha24, Ferratum Estonia, Placet Group, Monetti, AR Partnerid). Laenuks saadud raha kanti A. H., R. T.või R. V. arveldusarvetele ning võeti sealt H.Särg’i poolt välja. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta SMS laene 05.07., 06.
2. ja 09.07.2007 a. V. M. teadmisel ja nõusolekul, kuid 26.07.2007 a. juba ilma tema nõusolekuta. Samuti ei teadnud H.Särg kas 10.07.2007 a. AS-st Monetti laenu võttes V. M. sellest teadlik oli. Süüdistatav tunnistas, et sai laenusid võttes rahalist kasu, samuti kinnitas, et saadud rahast andis ta V. M. umbes 5000 krooni. H.Särg tunnistas, et teise isiku nimel laenusid võttes ei olnud tal kavatsust neid tagasi maksta, samuti oli ta nõus hüvitama kannatanutest laenufirmadele neile tekitatud varalise kahju kannatanute poolt taotletud summades. V. M., kes on Eesti Vabariigist lahkunud ja alaliselt elama asunud Inglismaale, kohtusse ei ilmunud. Kohtule ei ole teada tema praegune elukoht ning postiaadress. Samas oli prokurör temaga suhelnud e-maili teel ning teatanud V. M. kohustusest ilmuda kohtuistungile. V. M. teatas prokurörile elektroonilisel teel, et tal puuduvad rahalised vahendid ja võimalused kohtusse tulekuks, samuti ei avaldanud ta oma täpset postiaadressi. Prokuröri andmetel ei ela ta enam 26.02.2008 a. kohtueelses menetluses avaldatud aadressil X X X X X. Eeltoodust tulenevalt avaldas kohus

§ 291p 4 ja 5 alusel V.

M. kohtueelses menetluses antud ütlused, kuna tema asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, samuti esinesid tunnistajal muud kõrvaldamata takistused (rahaliste vahendite puudumine kohalesõiduks teisest riigist) kohtusse ilmumiseks. V. M. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (II kd. t.l. 7-8) sai ta 05.07.2007 a. Pärnu Kaubamajaka Hansapanga kontorist ümbriku sees pangakaardi ning muud pangadokumendid. Väljunud pangast, kohtus V. M. kahe talle tundmatu noormehega, kellest üks tundis V. M. nimepidi. 10 1-11-1212 Seejärel hakkas V. M. noormeeste ettepanekul nendega alkoholi tarvitama hilisemaid sündmusi ta täpselt ei mäleta. Mingi aeg hiljem avastas V. M., et tema pangast saadud ümbrik, panga pinkoodide ja paroolidega on kadunud ning tema X elukohta X hakkasid tulema kirjad selle kohta, et ta on võtnud SMS laene ja peab neid hakkama tagasi maksma. V. M. on kinnitanud, et ta ei ole SMS laene võtnud, samuti ei ole ta kellelgi lubanud enda nimelt pangalaene võtta. Tunnistaja ütlused lükkavad ümber süüdistatava kohtus antud ütlused selle kohta nagu oleks viimane V. M. laenu võtmised kokku leppinud ja osa laenuraha endale saanud. Samas kinnitavad tema ütlused seda, et võõraste noormeestega alkoholi tarvitades kasutati ilmselt ära temapoolset alkoholijoovet ja sellest tingitud võimet toimuvast aru saada. Asjaolu, et ka V. M. oleks kiirlaenude arvelt rahalist kasu saanud, on kohtu hinnangul süüdistatava H.Särg’i paljasõnaline väide. Tähelepanuta ei saa siin jätta ka asjaolu, et V. M. lahkus juba 08.07.2007 a. ära Inglismaale, kuid laenude võtmine H.Särg poolt jätkus ka pärast seda. -Tunnistaja R. V. samuti kohtuistungile ei ilmunud. Prokuröri andmetel on ka tema Eesti Vabariigist lahkunud ja elab Soomes, kuid tema täpne asukoht seal ei ole teada. Eeltoodust lähtudes avaldas kohus ka tema ütlused

§ 291p 4 alusel (II kd.

t.l. 103-104). Tunnistaja ütlustel sai ta 2007 a. kevadel tuttavaks Harles Särg’iga. Sama aasta juuli lõpus küsis H.Särg R. V. luba panga arvelduskonto kasutamiseks, kuna tema enda pangakaart ei toimivat ja ta ei saa raha arvelt välja võtta. R. V. nõustus ja andiski oma pankade, Hansa ja Norde panga arveldusarvete numbrid ja andis talle ka sularaha. Seejärel kandis H.Särg interneti panga kaudu sama rahasumma tunnistaja arvetele tagasi. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegemist oli rahaga, mille H.Särg võttis V. M. nimelt laenuna osaühingust AR Partnerid summas 1000 krooni ning mille ta omastas kavatsemata seda laenufirmale tagasi maksta. -R. T. kriminaalasja kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt küsis Harles Särg temalt luba kanda R. T. arveldusarvele raha, mille keegi tunnistajale tundmatu isik Viktor Mere olevat olnud H.Särg’ile võlgu. Seejärel kanti R. T. pangaarvele V. M. arveldusarvelt raha, R. T. võttis selle välja ning andis H.Särg’ile edasi. Tunnistaja ütlused tõendavad seda, et H.Särg, võttes V. M. nimel kiirlaenu ning omastas selle. Asjaolu, et süüdistatav lasi laenuraha üle kanda võõrale arveldusarvele viitab sellele, H.Särg soovis raha omastada. Samuti tagas võõrale arveldusarvele raha kandmine selle, et raha läks laenuvõtja arveldusarvelt välja ning laenuandjal kui võlausaldajal oli takistatud selle tagasisaamine. Eeltoodud skeem võimaldas H.Särg’il raha omastada ning sellisel viisil varalist kasu saada. -K. R. ütluste kohaselt võttis tema elukaaslane H.Särg K. R. nimele 2007 a-l SMS laene. Samas ei tea ta V. M. nimelist isikut ning ei tea ka H.Särg’i ja V. M. omavahelistest suhetest. -A. H. kohtus antud ütluste kohaselt kanti V. M. laenurahad 2007 a. juulis küll tema pangaarvele, kuid pangakaart oli tema abikaasa M. H. käes, kes sai sellega ka raha arvelt välja võtta. Tunnistaja ütlused tõendavad V. M. laenuraha liikumist A. H. arveldusarvele, samas ei ole tema neid summasid endale saanud, vaid need on arvelt välja võetud. -SMS Laen esindaja S. L. tõendas, et Interneti teel tehti 2007 a. Viktor Mere nimelt laenu taotlused, kusjuures laenuandjale esitati V. M. enda ja pangakonto andmed. Pärast laenuvõtjalt vajalike andmete saamist väljastas SMS Laen laenulepingu ning kui laenu taotleja oli selle allkirjastanud, kandis laenuandja soovitud laenusumma, 3000 krooni üle V. M. arvelduskontole. Kannatanu taotles kahju hüvitamist ja tsiviilhagi rahuldamist summas 4700 krooni (300.38 eurot), millest 3000 krooni moodustab põhivõlg, 700 krooni intress ning 1000 krooni laenu väljastamisega seotud kulud. Kannatanu esindaja ütlused tõendavad SMS Laen OÜ poolt laenu väljastamist V. M. nimele. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et laen, mille võtmisest V. M. ise teadlik ei olnud taotleti ja omastati H.Särg’i poolt ning jäeti laenuandjale tagastamata. SMS Laen raporti (II kd. t.l. 16), SMS laen hagiavaldusega (II kd. t.l. 19-20) ning laenulepinguga 11 1-11-1212 nr. X X a. (II kd. 23-29) on tõendatud OÜ SMS laen poolt V. M. laenu väljastamine summas 2000 krooni tagasimaksmise kohustusega 1 kuu (04.08.2007 a.). -Placet Group OÜ esindaja F. S. tõendas, et V. M. nimelt taotleti laenu, milleks laenuvõtja pidi end registreerima interneti keskkonda, sisestama enda andmed ja nõustuma laenu üldtingimustega. Pärast vajalike nõuete täitmist väljastas Placet Group OÜ V. M. nimele laenu summas 2000 krooni, millise aga laenusaaja jättis laenuandjale ettenähtud tähtajaks tagastamata. Kannatanu hinnangul on V. M. sõlmitud laenuleping tühine ning sellega raha saaja alusetult rikastunud. Kuna tegemist on tühise tehinguga, tuleb ennistada endine olukord ja hüvitada tekitatud kahju. Kannatanu taotles, tuginedes VÕS § 128 lg 4 ja § 113 lg 1 kahju hüvitamist kogusummas 2600 krooni (166.17 eurot), millest põhivõlg on 2000 krooni ja intress 600 krooni. Kannatanu esindaja ütlused kinnitavad seda, et V. M. nimele võeti laen ning jäeti tagastamata. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et laenu tegelikuks võtjaks oli V. M. asemel H.Särg, kes enda kui tegeliku laenuvõtja isiku varjamisega vabanes laenu tagasimaksmise kohustusest ning jättis tagasimaksmise kohustuse laenu V. M. kanda, kes tegelikult raha ei saanud. -Raha24 esindaja D. – J. T. ütlustel väljastati V. M. poolt laenu taotlus internetipanga kaudu. 06.07.2007 a. võeti V. M. poolt laen summas 2000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 15 päeva. Ettenähtud tähtajaks laenu laenuvõtja poolt ei tagastatud. Kannatanu esindaja taotles kahju hüvitamist summas 2375 krooni ehk 151.79 eurot, millest põhivõlg on 2000 krooni ning intress 375 krooni. Viivise nõudmisest tsiviilhageja loobus. Kannatanu nõuet kinnitavad lisaks tema esindaja kohtus antud ütlustele veel Raha24 poolt väljastatud teatis ja tsiviilhagi avaldus (II kd. t.l. 48, 51), millistest nähtub põhivõlg summas 2000 krooni ning laenu väljastamise tasu summas 375 krooni. Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et eelnimetatud laenu taotles ja vormistas tegelikult H.Särg, kes laenuraha omastas ning jättis tagastamata. Kuivõrd laen väljastati V. M. nimele vabanes H.Särg enda isikut varjates laenu tagastamise kohustusest ning jättis selle V. M. kanda, kes tegelikult raha ei saanud. -Mobile Credit Estonia OÜ poolt esitatud tsiviilhagi avaldusega on tõendatud, et 05.07.2007 a. kanti nende kui laenuandja poolt V. M. arveldusarvele laen summas 3000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 04.08.2007 a. (II kd. t.l. 33,34,39-40). Kuna laenu ettenähtud tähtajaks tagasi makstud ei ole, taotletakse kahju hüvitamist kogusummas 4804.50 krooni (307.06 eurot), millest 3000 krooni moodustab põhivõlg, 300 krooni laenutasu ja 1504.50 krooni õigusabi kulud. Kriminaalasja menetlusega on tuvastatud, et tegelikult võttis V. M. nimel laenu H.Särg, kes omastas raha ning vabanes võõra nime all laenuvõtjana esinedes laenusumma tagasimaksmisest. -Monetti AS taotluse ja tsiviilhagi avaldusega (II kd. t.l. 66,173) V. M. nimele laenu väljastamine 10.07.2007 a. summas 1600 krooni, millele on hageja poolt lisatud käsitlustasu summas 260 krooni ja meeldetuletustasu 70 krooni. Kokku on nõutud kahju hüvitamist summas 1930 krooni (123.35 eurot). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult võttis V. M. nimelt laenu H.Särg, kes raha omastas ning vabanes võõra nime all laenuvõtjana esinedes laenusumma tagasimaksmisest. -AR Partnerid kiirlaenu keskuse avaldusest ja laenu väljavõttest (II kd. t.l. 75,76) nähtub, et 26.07.2007 a. taotleti V. M. nimel SMS laenu summas 1000 krooni. Laenuandja kohustas laenu summas 1000 krooni ja intressi tagastama 30 päeva jooksul. Kuna laenuvõtja oma kohustust ei täitnud, taotles laenuandja kahju hüvitamist summas 2000 krooni (127.82 eurot). Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult võttis laenu V. M. nimel H.Särg, kes raha omastas ning vabanes võõra nime all laenuvõtjana esinedes laenusumma tagasimaksmisest. -OÜ Ferratum Estonia teatisest (II kd. t.l. 169,170) nähtub, et V. M. nimelt esitati 06.07.2007 a. SMS laenu taotlus summas 2000 krooni. Laenusumma rahuldati ja kanti üle V. M. arveldusarvele Hansapangas. 27.08.2007 a. on V. M. laenuandjale helistanud ning teatanud, et tema laenu võtnud ei ole ning pöördub nüüd antud küsimuses politsei poole (II kd. t.l. 170). OÜ Ferratum Estonia on 12 1-11-1212 esitanud nõude summas 2939 krooni (187.84 eurot), millest põhivõlg moodustab 2000 krooni ja 939 krooni käsitluskuludest ja viivisest. Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult võttis laenu V. M. nimel H.Särg, kes raha omastas ning vabanes võõra nime all laenuvõtjana esinedes laenusumma tagasimaksmisest. -A H ja R T SEB panga pangakontode väljavõtetest (II kd. t.l. 87,88-90) nähtub, et V. M. on A. H. pangakontole kantud 05.07.2007 a. 5900 krooni, 06.07.2007 a. 2000 krooni ja 1950 krooni. R. T. pangakontole 09.07.2007 a. 1950 krooni, 10.07.2007 a. 1550 krooni. Eeltoodu kinnitab seda, et H.Särg võttis V. M. nimel laenu, kandis V. M. arveldusarvele laekunud raha A. H. ja R. T. arveldusarvetele ning võttis selle sealt välja omastades V. M. nimele väljastatud laenuraha. -R. V. Nordea panga pangakonto väljavõttest (II kd. t.l. 95) nähtub, et 26.07.2007 na. on V. M. nimelt laekunud R. V. arveldusarvele 950 krooni. Kohtu hinnangul, oli tegemist rahaga, mille H.Särg sai esmalt R. V. ning millise ta hiljem V. M. arvelt R. V. arvele tagasi kandis. -R. T. SEB panga pangakonto väljavõttest (II kd. t.l. 166-167) nähtub, et tema arvele on 16.08. ja 17.08.2007 a. kantud V. M. raha summas 2950 krooni ja 1950 krooni, kusjuures enne seda on ta teinud raha väljamaksed. Eeltoodu kinnitab R. T. ütlusi selle kohta, et ta võttis esmalt raha enda arvelt välja, andis selle H.Särg’ile. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatav Harles Särg võttis teise isiku, V. M. internetipanga kasutajatunnust, parooli ja salasõna kasutades tema nimelt SMS laene ning sai sellega varalist kasu. H.Särg tunnistas, et laenusid võttes ei olnud tal kavatsust laenusid laenuandjatele tagasi maksta. Olles esitanud V. M. nimelt laenu taotlemisel viimase andmed, viis H.Särg laenuandjad eksimusse ning lõi neile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, nagu oleks laenuvõtjaks V. M. ning nagu sooviks laenuvõtja ettenähtud tähtajaks laenusummad tagastada. Nimetatud tegevuse tagajärjel tegid laenuandjad vara käsutused kandes taotletud laenusummad üle V. M. arveldusarvele, kust need H.Särg’i poolt kanti üle teistele arveldusarvetele ning pärast seda sularahana välja võeti. Kuna kogu nimetatud tegevus toimus elektroonilisel teel arvuti abil internetipanga kaudu, toimus H.Särg’i poolt ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi, millise tegevusega on tema poolt täidetud KarS § 213 lg 1 ettenähtud objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on H.Särg’i tegevus käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna H.Särg eelkirjeldatud tegevusega seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o. saada petmise teel varalist kasu. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub selles, et H.Särg lõi arvutiprogramme kasutades tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, sai sellise tegevuse tagajärjel varalist kasu ning tekitas samas laenuandjatele varalise kahju. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist H.Särg’i poolt kuriteo toimepanemises KarS § 213 lg 1 järgi. KARISTUSE KOHALDAMISEST: KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist Rain Gustavsoni süü tahtlikus esimese astme ning Harles Särg’i süü tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. Mõlema süüdistatava karistust kergendava asjaoluna võib kohtu hinnangul arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt enda süü tunnistamist ning selle kahetsemist. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi süüdistatavate puhul tuvastatud ei ole. Kohtu poolt ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et mõlemad süüdistatavad on varem olnud korduvalt kohtulikult kriminaalkorras karistatud – Harles Särg kokku kümnel ja Rain Gustavson üheksal korral, kusjuures mõlemad süüdistatavad on varem korduvalt kandnud ka 13 1-11-1212 reaalset vanglakaristust, mis ei ole neid aga mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leidis, et antud juhul ei ole süüdistatavate karistamine muul viisil, kui reaalse vanglakaristusega võimalik. Harles Särg’ile karistust kohaldades tuleb arvestada, et tema puhul on leidnud tõendamist kuriteo toimepanek mitmetest kuriteoepisoodidest koosnevast kelmuses, millega on laenuandjatest kannatanutele tekitatud märkimisväärset varalist kahju. H.Särg’i poolt on kahjud täies ulatuses hüvitamata. Samas väljendas ta aga asja kohtulikul arutamisel kahetsust ning nõustus täies ulatuses kahjude hüvitamisega. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et H.Särg’ile tuleb karistusena kohaldada vanglakaristust, kuid seda alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. H.Särg’ile lõpliku liitkaristuse kohaldamisel tuleb aga arvestada temale varem kohaldatud kohtulikke karistusi. H.Särg pani käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteod toime ajavahemikus 05.-26.07.2007 a. peale mida on teda karistatud kokku kolmel korral – 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 257 ja § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. 09.10.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega ja 05.04.2010 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega summas 13000 krooni. Seoses sellega, et käesoleva kriminaalasja kuriteod on toime pandud enne eelnimetatud kohtuotsustega mõistetud karistusi, kuulub H.Särg’i käesolevas kriminaalasjas kohaldatav karistus KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 järgi liitmisele 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu ja 09.10.2008 a. Harju Maakohtu otsustega mõistetud karistustega üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Kuna praeguseks on aga möödunud 09.04.2008 a. Pärnu Maakohtu otsusega kohaldatud tingimusliku 3 aastase vangistuse katseaeg, siis tuleb antud karistus seoses katseaja möödumisega lugeda kantuks. Ülejäänud karistuse osast tuleb aga H.Särg’il lugeda karistusaja hulka tema poolt ajavahemikus 11.05.2010 a. kuni 14.04.2011 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 11 kuud ja 4 päeva. Rain Gustavsonile tuleb karistusena kohaldada samuti vangistust, mille kohaldamisel tuleb arvestada seda, et R.Gustavson pani toime narkootilise ainega seotud kuriteo, olles alles hiljuti, 09.02.2010 a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud samasuguse kuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tingimusliku vanglakaristusega, millest järeldub, et ta on vaatamata varasemale karistusele jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eeltoodust lähtudes, ei ole R.Gustavsonile võimalik kohaldada karistust minimaalmäära lähedases määras. Kuna tema puhul on aga leidnud tõendamist kuriteo toimepanek ainult ühes kuriteoepisoodis ning tal esineb ka karistust kergendav asjaolu, siis on kohtu hinnangul talle võimalik kohaldada karistust alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samuti kuulub R.Gustavsonile kohaldamisele KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristus ning tema karistus suurendamisele Pärnu Maakohtu 09.02.2010 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra, millest kuulub KarS § 68 lg 1 alusel mahaarvamisele ajavahemikus 11.05.2010 a. kuni 14.04.2010 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 11 kuud ja 4 päeva. Tsiviilhagid: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhaginõuded kiirlaenu firmad, millistele jäid Harles Särg’i poolt V. M. nimel võetud kiirlaenud tagastamata. Tsiviilhaginõuded on esitatud järgmistes summades OÜ SMS Laen 300.38 eurot, Placet Group OÜ 166.17 eurot, Raha24 OÜ 151.79 eurot, Monetti AS 123.35 eurot, 127.82 eurot AR Partnerid OÜ, 187.84 eurot Ferratum Estonia OÜ ja 307.06 eurot Mobile Credit Estonia OÜ. Asja kohtulikul arutamisel võttis süüdistatav Harles Särg omaks, et ta on kiirlaenude võtmise ja nende tagasimaksmata jätmisega tekitanud kannatanutele varalist kahju. Süüdistatav nõustus esitatud hagidega ning nendes äratoodud nõudesummadega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kuna käesoleval juhul on süüdistatav, s.o. kostja hagejate nõuded õigeks võtnud, kuuluvad tsiviilhagid esitatud kujul rahuldamisele. 14 1-11-1212 Asitõendina on kriminaalasja juurde liidetud Rain Gustavsonile kuuluv mobiiltelefon Sony Ericsson. Kohus leidis, et nimetatud mobiiltelefon kuulub selle omanikule tagastamisele. Samuti on kriminaalasja juures asitõenditena poolik majapidamispaberirull, minigrip kilekotid ja süstal. Kuna nimetatud esemed ei oma praktilist ega varalist väärtust, samuti on nende puhul tegemist kuriteo, s.o. narkootilise aine käitlemiseks kasutatud vahenditega, kuuluvad need kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Eesti Advokatuuri poolt kuuluvad hüvitamisele kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja menetluses – Harles Särg kaitsjale Eve Jundasele 716.93 eurot (573.54 eurot kaitsjatasu ja käibemaks 143.39 eurot) ja Rain Gustavsoni kaitsjale Natalia Suvorovale 716.93 eurot (573.54 eurot kaitsjatasu ja käibemaks 143.39 eurot).

§ 180

lg 1 kohaselt kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele järgmised menetluskulud –

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja menetluses – Harles Särg’ilt 912.50 eurot Eve Jundase ja Rain Gustavsonilt 870.32 eurot Natalia Suvorova osalemise eest kriminaalasja menetluses.

§ 175

lg 1 p 3 alusel tuleb süüdistatavatel välja mõista nende kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud, mõlemalt 7.19 eurot.

§ 175lg 1 p 3 alusel kuuluvad väljamõistmisele ekspertiisitasud Rain Gustavsonilt seoses tema süüdi tunnistamisega Kar

S § 184 lg 2 p 1 järgi – 252.13 eurot narkootilise aine ekspertiisi, 95.42 eurot arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi ja 460.16 eurot DNA ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas. Harles Särg’ilt kuuluvad veel

§ 175

lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel väljamõistmisele sõidukulud summas 40 eurot, mille kohus hüvitas tsiviilhageja, Raha24 esindajale D. – J. T. seoses tema viibimisega kohtuistungil.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt tuleb Harles Särg’ilt välja mõista riigi tuludesse sundraha summas 417.03 eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega, Rain Gustavsonilt aga 695.05 eurot seoses tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik Helga Mitt Rahvakohtunik 15 Endel Hunt Rahvakohtunik