1-11-9887/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-9887 (kohtueelses menetluses nr 10260102799) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi Kadi Prosti süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav Kadi Prost elukoht: XXX XX; isikukood: 48907042735 varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 18.04.
3. a otsusega KarS § 263 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, väärteokaristusi 13 Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kadi Prost KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Kadi Prost ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
4. elab kohtu määratud alalises elukohas
5. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
6. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
7. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
8. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Kadi Prostilt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 aluse l923 (üks tuhat üheksasada kakskümmend kolm) eurot 52 senti M.K. (arvelduskonto XXX Swedbank) kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Heiki Kuninga poolt Kadi Prostile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Kadi Prostilt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 200 (kakssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 217,03 eurot välja mõistmata ja õigusabi kulud 111,23 eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude summas 200 eurot tasumine ositi 10 (kümme) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Kadi Prost kohustatud tasuma igakuiselt 20 (kakskümmend) eurot. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
9. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu 2 Kadi Prosti süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 03.11.2008 kell 22.30- 04.11.2008 kell 04.30 sisenes lukustamata uksest M.K. korterisse Tartus XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära korteri võtme väärtusega 75 krooni s.o 4,79 eurot, külmikust 0,65 kg lehttainast väärtusega 7 krooni s.o 0,45 eurot, 0,5 kg Rakvere viinereid väärtusega 10 krooni s.o 0,64 eurot koos emailkausiga väärtusega 15 krooni s.o 0,96 eurot, 1 saia „Kuldne“ väärtusega 14 krooni s.o 0,89 eurot, mobiiltelefoni Nokia 5200IMEI 356435013864325T väärtusega 3280 krooni s.o 209,63 eurot koos 2GB mälukaardiga väärtusega 400 krooni s.o 25,56 eurot ja SIM kaardiga väärtusega 50 krooni s.o 3,20 eurot, MP3 mängija Samsung väärtusega 799 krooni s.o 51,07 eurot, kõrvaklapid väärtusega 200 krooni s.o 12,78 eurot, sülearvuti HP Paviljon DV647 väärtusega 9999 krooni 639,05 eurot, tekitades vargusega kahju kokku 14849 krooni s.o 949,06 eurot. Olles 27.01.2010 ja 26.08.2010 toime pandud varguste eest karistatud KarS § 218 lg 1 alusel, 01.10.2010 kella 21.45 ajal Tartus Jalaka 34 Tartu Tarbijate Kooperatiivi kaupluses Karete Konsum pani ebaseadusliku omastamise eesmärgil pusa alla 1 kg karbi komme Bonus Praline maksumusega 99,90 krooni s.o 6,38 eurot, ühe 2 liitrise pudeli õlut Bock maksumusega 35,90 krooni s.o 2,29 eurot ja läbis kassaliini selle eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega Kadi Prost, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Tartu Tarbijate kooperatiivile on tekitatud kahju summas 135,80 krooni s.o 8,68 eurot, tsiviilhagi esitatud ei ole (lk 88). M.K. on esitanud tsiviilhagi kogusummas 923,52 eurot (14 450 krooni), sealhulgas varastatud ja seni tagastamata esemete hüvitamiseks 885,18 eurot (13850 krooni) ning ukseluku vahetuse ja tagastatud kõrvaklappide väärtuse vähenemisega seonduvalt 38,35 eurot (600 krooni). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: süüdi tunnistada Kadi Prost KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Kadi Prost ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Kadi Prost on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kadi Prost süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 3 M.K. on esitanud tsiviilhagi kogusummas 923,52 eurot (14 450 krooni), sealhulgas varastatud ja seni tagastamata esemete hüvitamiseks 885,18 eurot (13850 krooni) ning ukseluku vahetuse ja tagastatud kõrvaklappide väärtuse vähenemisega seonduvalt 38,35 eurot (600 krooni). Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kadi Prosti poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja ning kuulub rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Kadi Prosti menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 92,05 eurot ja kohtumenetluses makstud kaitsjatasu 19,18 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Kadi Prost on 80% töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 240 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Kadi Prostile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Ka vähendatud menetluskulude summa ühe korraga tasumine käib Kadi Prostile üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4