1-11-4495/9

Kriminaalasi 1-11-4495 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mail 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-4495 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi Edgar Seljand süüdistuses KarS § 404 järgi Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Edgar Seljand, isikukood 39108270266; EV kodanik; kannab karistust vanglas; algharidusega, omandab vanglas põhiharidust; emakeel eesti keel; varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Kaitsja Risto Käbi Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Edgar Seljand KarS § 404 järgi ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS§ 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.02.2009.a. otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o. 2 kuud ja 8 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev 11.05.2011.a. Kannatanu AR poolt esitatud tsiviilhagi summas 639,12 eurot (10 000 krooni) –jätta rahuldamata. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista Edgar Seljand’ilt menetluskulud: sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 218,11 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-11-4495, sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 03.06.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik: Edgar Seljand´it süüdistatakse selles, et tema, olles Vanglas kinnipeetav, süütas 03.08.2010.a kella 20.15 ajal XXX osakonna kambris 122 vatimadratsi. Süütamise tagajärjel hävines kambris olnud vatimadrats ning tahmusid kambriseinad, põlengu käigus tekkinud suits ja ving imbusid Vangla teistesse kambritesse, kus viibisid kinnipeetavad. Süütamisega põhjustas Edgar Seljand ohu Vangla kolmandas osakonnas viibivate kinnipeetavate elule ja tervisele. Seega pani Edgar Seljand võõra asja süütamisega, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, toime KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nii kohtus kogutud tõenditest, (sündmuskoha vaatlusprotokoll, videosalvestise vaatlus) kui Edgar Seljandi enda ütlustest nähtub, et ta viivitas tulekahjust teatamisega, et seeläbi tekkinud kahju (sh võimalik kahju ehk oht tervisele) mõjusam oleks. Tulekahjust teatamise ajaks oli tema kamber täitunud suitsuga ning valvuri poolt kambriukse avanemisel täitus kogu koridor sekunditega vingu ja suitsuga. 2 Edgar Seljand on süüvõimeline ning tema käitumises puuduvad nn süüd kui õigusvastasust välistavad asjaolud. Eeltoodud alusel asub kohus seisukohale, et Edgar Seljandi süüd KarS§ 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS § 404 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse Karistuse mõistmisel loeb kohus raskendavaks asjaoluks, et Edgar Seljand pani kuriteo toime kinnipidamisasutuses, kus ta kandis temale 23.02.2009.a Viru Maakohtu poolt mõistetud vangistust. Kuriteo pani ta toime kavatsetult, s.o raskeima tahtluse liigiga. Samuti asjaolu, et Edgar Seljand pani kuriteo toime madalal motiivil, mis on käsitletav karistus raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 tähenduses. Nimelt, tema poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et süütamisega teiste kinnipeetavate elu ohtu seadmise tingis Edgar Seljandi rahulolematus vangikambri olukorraga. Kohtus ei vaidlustatud võimalust, et Edgar Seljandi kambri seisukord ei pruukinud olla sajaprotsendiliselt tema soove rahuldav. Samas on sätestatud põhjalikud reeglid, kuidas tuleb võimalikest vajakajäämistest vanglapersonali teavitada. Kambri süütamine ning seeläbi teiste kinnipeetavate tervise ohtuseadmine ei ole kindlasti adekvaatseks meetodiks, millega võimalikest puudustest teada anda. Lisaks eelnevale arvestab kohus karistuse määramisel süüteo toimepanemise kohta ja asjaolu, et kannatanud olid kinnipidamisasutuses ja viibisid lukustatud uste taga. Edgar Seljand olles ise kinnipeetud, teades ja saades aru olukorra tõsidusest, viivitas tulekahjust teatamisega, mistõttu tulekahju tulemusel kogunes kambrisse ja koridori väga palju suitsu ja vingu. Oma tegevusega lõi sellise olukorra, kus kaaskinnipeetavad viibisid vanglas lukustatud uste taga ning kellel puudus igasugune võimalus iseseisvalt ilma valvurite sekkumiseta enda elu ja tervist tekkinud suitsu ja vingu eest kaitsta-, on käsitletavad abitus seisundis olevate isikutena KarS § 58 p 3 tähenduses. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et Edgar Seljand on varem kriminaalkorras kokku viiel korral karistatud. Esimest korda grupis ja sissetungimise teel toime pandud varguse eest aastal 2006, mil Edgar Seljand oli just saanud 15 aastat vanaks. Seejärel kolm kuud hiljem taas varguse ning ärandamise eest. Mõistetud tingimisi vangistus pöörati kolm kuud hiljem täitmisele. Ning 2007.a juunis karistati teda taas kord vangistusega, sel korral kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Vähem kui kümme kuud pärast vangistusest vabanemist karistati teda taas kord ärandamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Käesoleval hetkel kannab Edgar Seljand karistust inimese pantvangistamise eest, mille eest mõisteti talle nelja-aastane vangistus, mida vähendati lühimenetluse sätete alusel ühe kolmandiku võrra. Süüdituses esitatud kuriteo pani Edgar Seljand toime kinnipidamisasutuses. Eelnevast nähtub, et Edgar Seljand ei ole soovinud või suutnud temale mõistetud karistusest õppust võtta ning õiguskuulekalt elada. 31.08.2010.a seisuga omas ta 25 kehtivat 3 distsiplinaarkaristust Ta jätkab süütegude toimepanemist ka temale mõistetud vangistuses viibides. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et Edgar Seljand on vangistuses viibides lõpusirgel põhihariduse omandamisel ning ta on osalenud pärast süütamist ka rehabilitatsiooniprogrammis. Eelnevast avaldub lootus, et Edgar Seljand on vahest mõistnud oma käitumises vajakajäämisi ja on asunud end parandama. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus Edgar Seljand kahetsuse toimepandu suhtes, sest madratsi süütamist ei ole Edgar Seljand kunagi eitanud. Rahalise karistuse mõistmine ei ole käesoleval juhul otstarbekas kuivõrd Edgar Seljand kannab vanglas kohtulikku karistust ja temal puudub püsiv sissetulek. Arvestades võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest on rääkida ainult vangistusest, mis on ka õiguskorra kaitsmise huvides ning väljendab seadusandja tahet. Kannatanu ARpoolt esitatud tsiviilhagi summas 639,12 eurot (10 000 krooni) –jätab kohus rahuldamata. Kohtus ei leidnud tõendamist, et Aleksander Roo´le tekkis tervisekahjustus just nimelt Edgar Seljandi poolt toime pandud süütamise tagajärjel ja nimelt 03.08.2010 toimu samas koridoris poole tunnise vahega ka teine süütamine, mille pani toime kinnipeetav Marger Lauta. Arvestades asjaolu, et ei ole selge kummast põlengust või põlengute koosmõjust tekkis AR tervisekahjustus, jätab kohus hagi rahuldamata Kohus juhindub KrMS § 238; § 313315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 4