← Eesti

1-11-7870/2

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. augustil 2011 Valga kohtumaja kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-11-7870 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassim

§ 432

ja Täitemenetluse seadustiku § 45 Kohus määras: Jätta rahuldamata süüdimõistetu Kristian KALA taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 187/2011/786. Määrus saata teadmiseks Raamatupidamiskeskusele. menetlusosalisele, kohtutäiturile ja Kohtute Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil määruskaebuse esitaja vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Valga kohtumajale. ASJAOLUD Taotlus Süüdimõistetu Kristian KALA on 08.07.2011.a. esitanud taotluse temalt 24.03.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-3825 väljamõistetud menetluskulude peatamiseks. Avalduse kohaselt on isik maksevõimetu, kuna viibib kinnipidamiskohas, mistõttu palub peatada täitemenetlus kuni vangistuses viibimise lõpuni. Kohus leiab, et Kristian KALA taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§-st 423 tulenevalt ei ole kohtu arvates seega välistatud

§-s 424 sätestatu kohaldamine ka menetluskulude puhul.

§-s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise kuupäeva või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Täitemenetluse seadustiku § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus mõistis kriminaalasjas nr 1-11-3825 menetluskulud ( kokku 844.69€) välja järgmiselt:

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista KRISTIAN KALA´ilt menetluskulu 50% ulatuses alljärgnevalt: • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kolmsada nelikümmend seitse eurot ja viiskümmend kolm eurosenti ( 347.53 € ) • ekspertiisikulud summas nelisada kuuskümmend viis eurot ja kaheksakümmend üks eurosenti ( 465.81 € ) • toimiku koopia kulu kaks eurot ja viiskümmend üheksa eurosenti ( 2.58 € ) • kaitsjatasu vandeadvokaadi Neeme Leok osaluse eest kohtueelses menetluses prokuratuuris summas üheksateist eurot ja kaheksateist eurosenti ( 19.18 € ) • kaitsjatasu vandeadvokaadi Neeme Leok osaluse eest kohtulikus menetluses summas üheksa eurot ja viiskümmend üheksa eurosenti ( 9.59€ ) riigi tuludesse. Eeltoodust nähtub, et süüdimõistetult on kohtuotsusega välja mõistetud kõikidest väljamõistmisele kuulunud menetluskuludest 50% ehk kokku 844.69€. Oma avalduses Kristian Kala märgib üksnes, et tal puuduvad rahalised vahendid, sissetulekud täiteasja rahuldamiseks ning soovib täitemenetluse peatamist kuni vangistuses viibimise lõpuni. Kohtuotsusega on karistuse kandmise aja alguseks loetud 02.12.2010 ning kohtuotsusega mõisteti KRISTIAN KALA’le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kolm

(3)aastat kümme
(10)kuud ja seitseteist
(17)päeva vangistust. Seega eeldatav karistuse kandmise lõpptähtpäev jääb oktoobrisse 2014.a. Kohtule pole süüdimõistetu esitanud andmeid ja tõendeid selle kohta, et täitemenetluse jätkamine tema suhtes oleks ebaõiglane ning samuti kahjustaks tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus ei pea üksnes vangistuses viibimist selliseks aluseks, mis annaks alust täitemenetluse peatamiseks. Eelmise, Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 10.09.2009.a kohtuotsusega mõisteti Kristian Kalalt välja sundraha ja ekspertiisitasud kogusummas 903.93€, kuid sellest on käesoleva ajani 2
(3)tasumata 823.34€. Seega ei täitnud süüdimõistetu juba temalt eelmise kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid õigeaegselt ning hoolimata sellest, et viibis vabaduses. Seega puudub kohtul veendumus, et täitemenetluse peatamine võimaldab Kristian Kalal kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid tasuda viivitamatult vangist vabanemise järel. Asjaolusid, et täitemenetluse kohene jätkamine põhjustaks süüdimõistetule või tema perekonnale mingeid raskeid tagajärgi, Kristian Kala avaldusest ei nähtu. Kohus peab antud juhul kaalukamaks siiski sissenõudja, s.o riigi huvi saada tema kasuks väljamõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti. Lisaks on pikemaajalise vangistuse korral võimalik seaduses ettenähtud juhtudel asuda ka vangistusasutuses tööle ning teenitavast rahast asuda hüvitama menetluskulusid. Seega jätab kohus Kristian Kala taotluse täitemenetluse nr 187/2011/786 peatamiseks rahuldamata. Annemarie Gerassimov Kohtunik 12.08.2011.a. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.