Eelnimetatud subjektid peavad korraldama vedusid nii, et taksodena kasutavad sõidukid vastaksid seaduses esitavatele nõuetele. Taksomeetri kohandamisele esitamisel ja selle vastavushindamisel (04.03.2010) oli T OÜ kontrollinud, et taksomeeter läbis «Mõõteseaduse» kohase metroloogilise kontrolli ning omas kehtivat taatlust veel neljaks kuuks, mis on kooskõlas MKM määruse nr. 88 § 4 lg 2 punktiga 1. Seepärast kohtuväline menetleja ei saa nõustuda menetlusaluse isikuga selles, et kohandaja tegi vea ehk taksomeetrit oli vaja tol päeval korduvalt taadelda. Sellest tulenevalt süüteokoosseisu oli subjektiivseks tunnuseks ettevaatamatus. SP pani süüteo toime hooletusest, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Samuti oli vahetult temal endal ametialane järelevalvekohustus seda hästi teada. Menetlusalusel isikul ei ole sama väärteokoosseisu alusel kehtivaid karistusi. Väärteomenetluse käigus vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Lähtudes eeltoodust on kindlaks tehtud, et menetlusalune isik SP rikkus seega
88 § 7, Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 16 p 8.6.3 ja punktis 13.4 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Ühistranspordiseaduse § 543 lg. 1 järgi. Väärteomenetluse käigus vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ning VTMS § 73 lg 1 p-st 1 määras kohtuväline menetleja SP’le Ühistranspordiseaduse § 54 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80,00 eurot. KAEBUSE SISU SPesitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.02.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 10045378 tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus. Nimelt on märgitud väärteo toimepanemise ajaks 19.08.2010 kella 07:00-16:30ni. Kohtuväline menetleja ei nõustus otsuse järeldustega põhjusel, et märgitud ajavahemikul ja kohas tema ei korraldanud taksovedu, samuti ei seisnud märgitud ajavahemikus aadressil Kaubamaja tn l /Gonsiori tn 2 sõiduk reg.märk XXX. Kohtuväline menetleja ei ole tõestanud, et antud ajavahemikus, tema aadressil Kaubamaja tn l /Gonsiori tn 2 korraldas taksovedu. Sõidukiga XXX ei osutatud ega korraldatud 19.08.2010 taksovedu, vaid sõiduk oli suunatud OÜ T , taksomeetri taatlemisele. Taatlemisele viis sõiduki firmas taksojuhina töötav EK, kes peatus Kaubamaja tänaval, kuna pidi sealt peale võtma oma tuttava, kes soovis sõita Kristiine suunas. Ajal mil munitsipaalpolitsei sõidukit kontrollis, ei seisnud takso; reg. märk XXX taksopeatuses, sõidukis ei viibinud taksoteenuse tarbijad, samuti ei sisenenud ega väljunud tarbijaid. Taksoplafooni ja hinnakirja ei eemaldatud sõidukilt kuna see oleks põhjustanud vedajale ebaproportsionaalset kahju. 2 Nimetatud sõidukile olid hinnakirjad kleebitud ning nende eemaldamine oleks tinginud uute hinnakirjade tellimise ning kleepimise, samuti oli püsikinnitusega taksole paigaldatud sisevalgustusega plafoon. Taksomeetri taatlemisele kuluv aeg on ca 30 minutit, kogu eelneva protseduuri teostamisel ei oleks sõidukiga saanud taksoteenust osutada 2-3 päeva, mis oleks vedajale põhjustanud majanduslikku kahju. Sõidukijuht ei saanud vastu võtta ka taksotellimusi, kuna menetlusalune isik oli palunud dispetšeril eetri sulgeda taatlemise ajaks. Majandus- ja kommunikatsiooni 26.05.2004 määrus nr 141 Sõitjate bussiliini veo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri ei sätesta taksojuhile kohustust esitada kontrollijale kehtivat taksomeetri kohandamistunnistust. Ühistranspordiseaduses § 49 (edaspidi
) sätestatud dokumentide loetelu ei sisalda kohustust esitada kontrollijale taksomeetri kohandamistunnistust ja seega ei ole kohustust taksomeetri kohandamistunnistust kaasas kanda ning selle mitteesitamine ei moodusta väärteokoosseisu. Taksojuht EK esitas heas usus kontrollijale sõidukis olnud kohandamistunnistuse, märkides, et sõidukiga hetkel ei osutata taksovedu, taksomeeter on välja lülitatud ning tema toimetab sõiduki T esse.
lg 1 näeb ette vastutuse taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, samuti taksoveol kasutatava taksomeetri või selle plommide tahtliku rikkumise eest. Väärteotsuse põhjenduses on märgitud, et 04.03.2010 oli T OÜ kontrollinud, et taksomeeter läbis mõõteseaduse kohase metroloogilise kontrolli ning omas kehtivat taatlust veel neljaks kuuks. Selline firma nagu T OÜ ei oma õigust kontrollida ega kohandada (teostada taatlemist) SEMEL taksomeetreid, seega on kohtuväline menetleja oma otsuse põhjenduses ning karistuse määramisel tuginenud ebatäpsetele andmetele. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebusega. I Vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt karistatakse taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, samuti taksoveol kasutatava taksomeetri või selle plommide tahtliku rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Teo objektiivne koosseis tuleneb alltoodud õigusaktidest.
lg 4 kohaselt tegevusloa taotleja või selle omanik peab määrama vedude eest vastutava isiku, kes korraldab vedusid.
lg 5 sätestab, et vedude eest vastutav isik peab olema teovõimeline hea mainega isik, kes on ametialaselt pädev korraldama sõitjatevedu ning on vastutav tegevusloa omaniku juures töökorralduse, töötasustamise, veokorralduse, töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõiduki ohutuse ja keskkonnakaitse eest.
lg 3 p 1 kohaselt taksoveo sõidukilomeetri tariifid ja ajatariifid ning muude teenuste hinnad määrab vedaja. Vedaja registreerimiskoha järgne omavalitsusüksus võib kehtestada taksoteenuste loetelu, millele vedaja määrab taksoteenuste tariifid. Teeliikluses osutatavate taksoteenuste tariifide määramisel ning rakendamisel peab vedaja järgima järgmisi nõudeid: kõik vedaja kehtestatud taksoteenuste tariifid peavad olema programmeeritud taksole paigaldatud taksomeetrisse, mis on läbinud mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli,
lg 4 kohaselt mootorsõidukiga kohandatud ning varustatud sellele taksomeetrile sobiva printeriga. 3 Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 määruse number 16 „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine" punkt 8.6.3 esitab taksona kasutatavale mootorsõidukile nõude: sõitjale nähtaval kohal esipaneelil peab olema mõõteseaduse nõuete kohaselt metroloogilise kontrolli läbinud mootorsõidukiga kohandatud taksomeeter ning sellele taksomeetrile sobiv printer. Sama määruse punkt 13.4 sätestab, et kõik vedaja kehtestatud taksoteenuste tariifid peavad olema programmeeritud taksole paigaldatud taksomeetrisse, mis on mõõteseaduse nõuete kohaselt saanud tüübikinnituse ja taadeldud, sõidukiga kohandatud ning varustatud sellele taksomeetrile sobiva printeriga. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 20.10.2006 määruse nr 88 § 7 sätestab, et taksomeeter tuleb uuesti kohandada hiljemalt taksomeetri vastavushindamise või taatluse kehtivusaja lõppemisel või kui on toimunud muudatusi taksomeetri kohandamistunnistusele kantud andmetes. Tulenevalt eeltoodust peab taksona kasutataval sõidukil olema mõõteseaduse nõuete kohaselt metroloogilise kontrolli läbinud mootorsõidukiga kohandatud taksomeeter ja vedude eest vastutav isik korraldab sõitjatevedu ning on vastutav tegevusloa omaniku juures töökorralduse, töötasustamise, veokorralduse, töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Väärteomenetluse käigus on kindlaks tehtud fakt, et SP, olles LHS T OÜ vedude eest vastutav isik, korraldas taksovedu mootorsõidukiga Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, mille taksomeeter oli selle sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata. II KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna SP olles LHS T OÜ vedude eest vastutav isik ja vastutab tegevusloa omaniku juures töökorralduse, töötasustamise, veokorralduse, töö- ja puhkeaja reguleerimise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest, oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral teadma, et taksona kasutataval sõidukil peab olema mõõteseaduse nõuete kohaselt metroloogilise kontrolli läbinud mootorsõidukiga kohandatud taksomeeter, seega pani SP süüteokoosseisule vastava teo toime vähemalt hooletusest ning sellega on täidetud teo subjektiivne koosseis. Antud asjas ei esine süüd välistavaid asjaolusid. III SP puhul ei ole Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna inspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lähtudes KarS § 56 lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 20 trahviühiku suurune rahatrahv (80 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga. Lähtudes eeltoodust palub jätta Harju Maakohtule esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektori Andrei P 27.02.2011 tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 10045378 muutmata. 4 Väärteo toimepanemine on tõendatud vaatlusprotokolli ning selle lisadeks oleva fototabeliga, LHS T OÜ käskkirjaga, menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja ütlustega. Kohtus SPjääb esitatud kaebuse juurde ning andis täpsustavaid ütlusi selle kohta, et auto kuulus LHS T OÜ-le ning rentnikuna kasutajaks EK, kellega ettevõttel oli sõlmitud tööleping. EK kasutas autot nii teenuse osutamiseks kui erasõitudeks. Nii SPkui tunnistajana ülekuulatud EK kohtus tunnistasid, et sõiduk oli taatlemata. SPandis ütlusi, et uuele sõidukile paigaldati vana taksomeeter, mida ei olnud vaja uuesti taadelda, kuna paigaldamise hetkel oli taatlemise tähtaeg kehtiv. EK kinnitas SPütlusi selles osas, et tegemist oli uue autoga, mispärast ei ole temale üldse pähe tulnud taatlemist kontrollida ning tunnistas oma süüd. SPon kohtus väitnud, nagu oleks ettevõtte EKele andnud kontrollimise päeval käsu viia sõiduk taatlemisele, mis aga ei ühti EKe ütlustega selles osas, et osutas enne kontrollimist taksoteenust, peale kontrollimist lõpetas kohe töö. EKe ütlusi taksoteenuse osutamise kohta kontrollimise päeval tõendab ka takso kviitung (tl 1). Nii SPkui EK andsid ütlusi, et kontrollimise hetkel taksoteenust ei osutanud vaid EK ootas oma tuttavaid. Fototabelist nähtub, et sõidukis istub üksinda EK (tl 2-3). KOHTU SEISUKOHT Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga ka väärteoprotokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Kohtuväline menetleja leidis, et SPpani süüteo toime hooletusest, kuna ta ei teadnud, et taksona kasutataval sõidukil oli taksomeeter taatlemata, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Samuti oli vahetult temal endal ametialane järelevalvekohustus seda hästi teada. Samas on kohtuväline menetleja leidnud, et väärteos puudusid kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus selgitas menetlusaluse isik, et oli teadlik sellest, et taksona kasutataval sõidukil peab olema mõõteseaduse nõuete kohaselt metroloogilise kontrolli läbinud mootorsõidukiga kohandatud taksomeeter, kuid lihtsalt inimlikust eksitusest jäeti arvestamata asjaolu, et uuele taksole paigaldati vana taksomeeter, millest tekkis ka selline segadus taatlemise ajaga. Sama kinnitas kohtule sõidukit juhtinud EK, et tegemist oli uue sõidukiga ning tema ei tulnud selle peale, et kontrollida taatlemise tähtaega. Samuti EK kinnitas, et peale MUPO kontrollimist taksoteenuse osutamine lõpetati, mis ühtib ka SP ütlustega selle kohta, et EK anti käsk minna sõidukiga taksomeetrit taatlema. Karistuse mõistmisel või määramisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt lähtuda eelkõige isiku süüst, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ning seda loeb kohus kergendavaks asjaoluks. Samuti arvestab kohus asjaolu, et isik saanud teada taatlemata taksomeetrist asus kohe kõrvaldama esinenud rikkumist, mis näitab selgelt, et tegemist on seaduskuuleka inimesega ning ka seda asjaolu loeb kohus isiku süüd vähendavaks. Samuti on kohtuväline menetleja ise leidnud, et SP näol on tegemist isikuga, kellel puuduvad varasemad sellealased rikkumised. Lähtudes eelnevast leiab kohus, et trahvi määramine 20 trahviühiku ulatuses on kahtlemata ebaõiglane ja õiglustunnet riivav kuna tegemist on menetlusaluse isiku sellelaadse esimese rikkumisega. Kohus leiab, et vaidlusaluses vääteoasjas isiku karistamine rahatrahviga ei ole põhjendatud ega lähtu menetlusaluse isiku süü suurusest. 5 Tulenevalt eeltoodust tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel, kuna väärteo toimepanemise asjaolud on selged, menetlusaluse isiku süü on väike ning puudub avalik menetlushuvi. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.3; § 133-135. Piret Liivo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.