Obsah (4)

§ 199§ 73§ 68§ 65

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-11-6166 (kohtueelses menetl

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi advokaat Otto Preem Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Jaan Kolga (isikukood 39206016013; elukoht xxxx xxxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx ; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Ivo Peek süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud;

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Ivo Peegile katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui Ivo Peek ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Ivo Peegile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Jaan Kolga süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 30.-31.08.2010, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda Jaan Kolgal kandmata karistuseks vangistus 5 kuud 28 päeva;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Jaan Kolgale mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 07.05.2010 otsusega Jaan Kolgale mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 8 kuud vangistust võrra ning mõista Jaan Kolgale liitkaristus vangistusena 3 aastat 1 kuu 28 päeva; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda Jaan Kolgale kohaldatud tõkend tühistatuks peale Jaan Kolga vastuvõtmist vanglasse karistust kandma. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult OÜ Suislepa Vili tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Ivo Peegilt ja Jaan Kolgalt 728,59 eurot OÜ Suislepa Vili kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult K. F.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Ivo Peegilt ja Jaan Kolgalt 191,73 eurot K. F.i kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult OÜ Valma Saeveski tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Ivo Peegilt ja Jaan Kolgalt 63,91 eurot OÜ Valma Saeveski kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult OÜ Medoora tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Ivo Peegilt ja Jaan Kolgalt 457,67 eurot OÜ Medoora kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult OÜ Argenta tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Ivo Peegilt ja Jaan Kolgalt 201,96 eurot OÜ Argenta kasuks; 2.1.6 rahuldada täielikult A. P. tsiviilhagi ning välja mõista Jaan Kolgalt 127,82 eurot A. P. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Ivo Peegilt sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 39 eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2.2 Jaan Kolgalt sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 39 eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.3 Ivo Peegile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 86,71 eurot jätta riigi kanda; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendid: kruvikeeraja ja DNA proovid 16 tk (hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis); 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu ja sellega seotud riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 48,08 eurot, sh riigi õigusabi tasu 19,18 eurot, maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Otto Preemile; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 19,18 eurot maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-6166“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 2
3. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Ivo Peegile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi vangistus 4 kuud;

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Ivo Peek ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2) Jaan Kolgale mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistust 6 kuud;

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.-31.08.2010, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 5 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 07.05.2010 mõistetud ärakandmata karistuse - 2 aastat 8 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 28 päeva kuud vangistust. Ivo Peeki on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, varastas isikute grupis koos Jaan Kolga ja A.Sga… … ajavahemikul 24.06-17.07.2010 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas xxxxxxxxx xxxxx K. F.ile kuuluvast saekaatrist ukse lahtimuukimise teel keevitusaparaadi küljest keevitusjuhtmeid 20 m väärtusega 1000 krooni ja elektrimootori väärtusega 2000 krooni. Kokku põhjustati K. F.ile kahju 191,73 € (3000,00 krooni); … ööl vastu 19.07.2010 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Suislepa asulas Suislepa töökoja hoovile pargitud OÜ-le Suislepa Vili kuuluvatest erinevatest traktoritest ja autodest diiselkütust 550 liitrit kogumaksumusega 6600 krooni, autoraadio CD-mängija „Aiwa“ maksumusega 2000 krooni, Sony autoraadio CD-mängija maksumusega 1500 krooni, autoraadio maksumusega 800 krooni, traktorist T-150 rohelist värvi metallkarbi tööriistadega maksumusega 1500 krooni ning tulemasina „Zippo“ maksumusega 600 krooni. Lõhkus sõiduauto Mitsubishi Space Wagon registreerimisnumbriga 410 AHD tagaluugi klaasi, millega tekitas kahju 1000 krooni ning lõhkus eesmärgiga kütust kätte saada ekskavaatori „JCB“ kütusepaagi korgi maksumusega 1500 krooni. Kokku põhjustati OÜ-le Suislepa Vili kahju 990,63 € (15 500 krooni); … ööl vastu 19.07.2010 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Suislepa külas Kamsi maaüksusel Suislepa saekaatri ligidal OÜ-le Valma Saeveski kuuluvast traktorist harvester „Ponsse“ autoraadio-CD-mängija Sony CDX-2500R maksumusega 2000 krooni, voolutugevuse mõõtmise testeri maksumusega 800 krooni ja LED valgustusega kandelambi maksumusega 200 krooni. Kokku põhjustati OÜ-le Valma Saeveski kahju 191,73 € (3000 krooni). Veel on Ivo Peeki süüstatud selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas ööl vastu 22.07.2010 isikute grupis koos Jaan Kolgaga Viljandi maakonnas Paistu vallas Paistu külas Paistu töökoja aiaga piiratud territooriumilt Argenta OÜ-le kuuluvatest veoautodest Scania113H registreerimisnumbriga 802 ASA 100 l diiselkütust ja Scania 142 registreerimisnumbriga 162 AAY 60 l diiselkütust, tekitades kahju 2560 krooni ning võttis sõidukitel ära süütelukud, millega tekitas kahju 600 krooni. Põhjustas Argenta OÜ-le kahju kokku 201,96 € (3160 krooni). Lisaks varastas OÜ-le Medoora kuuluvatest veoautodest Scania 113m registreerimisnumbriga 269 AMT 70 l diiselkütust ning VolvoFH12 registreerimisnumbriga 038 MDE 350 l diiselkütust, tekitades kahju kokku 457,67 € (7161 krooni). Ivo Peegi tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi vargusena e võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupiga, süstemaatiliselt ning sissetungimisega. Jaan Kolgat on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud varguse, varastas isikute grupis koos Ivo Peegi ja A.Sga… … ajavahemikul 24.06-17.07.2010 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Suislepa külas K.F-le kuuluvast saekaatrist ukse lahtimuukimise teel keevitusaparaadi küljest keevitusjuhtmeid 20 m 3 väärtusega 1000 krooni ja elektrimootori väärtusega 2000 krooni. Kokku põhjustati K.F-le kahju 191,73 € (3000,00 krooni); … ööl vastu 19.07.2010 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Suislepa asulas Suislepa töökoja hoovile pargitud OÜ-le Suislepa Vili kuuluvatest erinevatest traktoritest ja autodest diiselkütust 550 liitrit kogumaksumusega 6600 krooni, autoraadio CD-mängija „Aiwa“ maksumusega 2000 krooni, Sony autoraadio CD-mängija maksumusega 1500 krooni, autoraadio maksumusega 800 krooni, traktorist T-150 rohelist värvi metallkarbi tööriistadega maksumusega 1500 krooni ning tulemasina „Zippo“ maksumusega 600 krooni. Lõhkus sõiduauto Mitsubishi Space Wagon registreerimisnumbriga 410 AHD tagaluugi klaasi, millega tekitas kahju 1000 krooni ning lõhkus eesmärgiga kütust kätte saada ekskavaatori „JCB“ kütusepaagi korgi maksumusega 1500 krooni. Kokku põhjustati OÜ-le Suislepa Vili kahju 990,63 € (15 500 krooni); … ööl vastu 19.07.2010 Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Suislepa külas Kamsi maaüksusel Suislepa saekaatri ligidal OÜ-le Valma Saeveski kuuluvast traktorist harvester „Ponsse“ autoraadio-CD-mängija Sony CDX-2500R maksumusega 2000 krooni, voolutugevuse mõõtmise testeri maksumusega 800 krooni ja LED valgustusega kandelambi maksumusega 200 krooni. Kokku põhjustati OÜ-le Valma Saeveski kahju 191,73 € (3000 krooni). Veel süüdistatakse teda selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas ööl vastu 22.07.2010 isikute grupis koos Ivo Peegiga Viljandi maakonnas Paistu vallas Paistu külas Paistu töökoja aiaga piiratud territooriumilt Argenta OÜ-le kuuluvatest veoautodest Scania113H registreerimisnumbriga 802 ASA 100 l diiselkütust ja Scania 142 registreerimisnumbriga 162 AAY 60 l diiselkütust, tekitades kahju 2560 krooni ning võttis sõidukitel ära süütelukud, millega tekitas kahju 600 krooni. Põhjustas Argenta OÜ-le kahju kokku 201,96 € (3160 krooni). Lisaks varastas OÜ-le Medoora kuuluvatest veoautodest Scania 113m registreerimisnumbriga 269 AMT 70 l diiselkütust ning VolvoFH12 registreerimisnumbriga 038 MDE 350 l diiselkütust, tekitades kahju kokku 457,67 € (7161 krooni). Veel süüdistatakse teda selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, võttis 23.07.2010 ajavahemikul kella 09.30-st kuni 10.30-ni Pärnu linnas xxxxxxxx xxx xx asuvast A.P elukohast elutoa laualt ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.P kasutuses oleva sülearvuti HP Pavilion DV6000 väärtusega 15 000 krooni ja magamistoa kapi peal olevast rahakotist sularaha 2000 krooni, tekitades sellega A.Ple varalist kahju kokku 1086,50 eurot (17 000 krooni). Jaan Kolga tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi vargusena e võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupiga, süstemaatiliselt ning sissetungimisega.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagide otsustamine Tsiviilhagid tuleb rahuldada VÕS (Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. 4 OÜ Suislepa Vili on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 728,59 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. K.F. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 191,73 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. OÜ Valma Saeveski on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 63,91 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. OÜ Medoora on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 457,67 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. OÜ Argenta on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 201,96 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. A.P. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 127,82 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,35 eurot, riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 57,81 eurot, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 96,16 eurot. Ivo Peegi kaitsja Otto Preem on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 48,08 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 48,08 eurot tuleb arvestada advokaat Otto Preemile. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 57,53 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 86,71 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 86,71 eurot jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS 5 § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 57,53 eurot. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,35 eurot. Jaan Kolga kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Ivo Peegilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Jaan Kolgalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale Ivo Peek tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Süüdistatavale Jaan Kolga tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale Jaan Kolga ilmumist vanglasse karistust kandma. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: kruvikeeraja ja DNA proovid 16 tk tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Jaan Kolga on kahtlustatavana kinni peetud 30.-31.08.2010, seega on Jaan Kolga viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kalev Kuningas Kohtunik 6