4-11-3768/3

Väärteoasi nr.4-11-3768 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. oktoobril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor Riina Helenurm’e 12.09.2011.a. üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr. 11027561 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes Kaebuse esitanud isik TT, isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: TT, kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – esindaja: Indrek Kukk KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON TT’i kaebus rahuldada ning tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor Riina Helenurm’e 12.09.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 11027561 ning lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor Riina Helenurm’e 12.09.2011.a. väärteoasjas nr. 11027561 tehtud üldmenetluse otsusega tuvastati, et TT 12.08.2011.a. kell 15.44, Tallinnas, Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 17/091 TAK, Endla tn 3 juures puudus menetlusalusel isikul sõitjana ühissõidukis kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruses nr 52, 18.11.2010 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 10 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on 23.08.2011.a. menetlusaluse isiku TT’i poolt esitatud vastulause, mida on otsuse tegemisel arvestatud. Kohtuväline menetleja ei arvesta vastulauses esitatud väiteid ja põhjendab seda alljärgnevalt: Kuid menetlusaluse isiku poolt esitatud väidetes puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks, kuna menetlusalune isik ei sattunud ühissõidukisse juhuslikult, vaid kindla sooviga kasutada ühistransporditeenust, jättes täitmata sõitja hoolsuskohustuse kontrollida, kas ta on sõidu eest tasunud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik TT rikkus seega Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 52, 18.11.2010 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 10 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, VTMS § 73 lõike 1 punktist 1 määras kohtuväline menetleja TT’ile Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 3 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 eurot. KAEBUSE SISU TT esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor Riina Helenurm’e 12.09.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 11027561 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda.
2. Asjaolud Kaebuse esitaja suhtes algatati väärteomenetlust ühistranspordiseaduse seaduse § 547lg 1 (edaspidi ÜTS) rikkumise tunnustel. 12.08.2011 koostati kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokoll, mille käigus võeti muu hulgas kaebaja kirjalikud seletused. 23.08.2011 esitas kaebaja väärteoprotokollile vastulause, milles leidis, et väärteoprotokolli koostamisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ning esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati kaebuse esitajat ÜTS § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses s.o 12 eurot. Otsus tehti kohtuvälise menetleja juures kaebuse esitajale kättesaadavaks 12.09.
3. Seega on kaebus kohtule esitatud tähtaegselt.
4. Kaebuse õiguslik põhjendus Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest KarS lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. jaanuari
6. a otsus asjas nr 3-1-1-148-03, p 10.1,
7. oktoobri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04, p 10.1,
9. oktoobri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-92-05, p 7 ja
11. juuni
12. a otsus asjas nr 3-1-1-49-09, p 9.) Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil 2 tuvastatakse mõne kontrollitasandile. nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.06.
13. a määruses nr 3-1-2-2-06 sedastanud, et olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Vastavalt VTMS § 74 lõikele 1 tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga (RKKKo nr 3-1-1-3-08). Esiteks ei ole kohtuväline menetleja 12.09.
14. a otsuses finalistlikku deliktistruktuuri järginud. See tähendab, et kohtuväline menetleja on jätnud täielikult põhjendamata, miks tuleb lugeda kaebuse esitaja käitumises objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis täidetuks ning kas esinevad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud või mitte. Teisisõnu on kohtuvälise menetleja lahendis nõuetekohaselt tuvastamata koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, mistõttu ei ole kaebuse esitaja väärteo korras karistamine tulenevalt KarS § 2 lõikest 2 lubatav. Nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kirjas midagi teo subjektiivse koosseisu kohta. Tegemist on niivõrd olulise rikkumisega, mis toob juba iseseisvalt kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 26.11.
15. a lahendis märkinud, et vaatamata sellele, et KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, peab väärteomenetleja tuvastama teo subjektiivse koosseisu tunnused, ehk kas tegu oli toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Selline nõue tuleneb VTMS § 133 p-st 4, mille kohaselt peab kohus kontrollima, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. On võimalik, et isiku tegevuses puuduvad subjektiivse koosseisu tunnused, s.t tegu ei pandud toime isegi ettevaatamatusest ja sellisel juhul ei ole väärteokoosseis täidetud. Kaebuse esitaja toonitab, et väärtegu ei saa lugeda toime panduks pelgalt otsuses toodud tõdemusega, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega. Vastasel juhul muutuks isiku karistamine väärteo korras menetleja suvaotsuseks, mis pole õigusriigis aktsepteeritav. Teiseks on kohtuväline menetleja jätnud põhjendamata, miks menetleja ei arvesta vastulauses esitatud väiteid. Kaebuse esitaja esitas 23.08.
16. a vastulauses kahel lehel omapoolse õiguskäsitluse, mille kohaselt on väärteoprotokolli koostamisel oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ja esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Põhjenduseks kaebuse esitaja väidetega mittenõustumise kohta esitas kohtuväline menetleja üksnes järgmise fraasi: „kuid menetlusaluse isiku esitatud väidetes puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks, kuna menetlusalune isik ei sattunud ühissõidukisse juhuslikult, vaid kindla sooviga kasutada ühistransporditeenust, jättes täitmata sõitja hoolsuskohustuse kontrollida, kas ta on sõidu eest tasunud". Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 punkti 8, jättes täitmata vastulauses esitatud väidetega mittenõustumise põhjendamiskohustuse. Ülaltoodud lõigus tsiteeritud mittetäielik lause ei sisalda ühtegi argumenti selle kohta, mis põhjustel kohtuväline menetleja ei nõustu, et väärteoprotokolli koostamisel rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust ja miks ei esine aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kusjuures kaebaja ei ole kunagi väitnud, et sattus ühistransporti juhuslikult, seega leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on teadlikult ja igakülgselt ignoreerinud kõiki vastulauses tõstatatud õiguslike argumente. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja on oma
17. märtsi
18. a otsuses nr 4-09-15284 leidnud, et tõepoolest peaks ka kohtuvälise menetleja otsuses olema selgelt ning jälgitavalt põhjendatud 3 vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus, sest sellisel juhul oleks menetlusalusel isikul võimalik üheselt aru saada, kuidas kohtuväline menetleja oma otsuseni jõudis. Harju Maakohus on oma
19. juuni
20. a otsuses nr 4-08-9605 leidnud, et kohtuvälise menetleja poolt otsuses toodud lause, mille kohaselt on esitatud väited ümber lükatud väärteoasjas kogutud tõenditega põhjendamatu. Kohtu hinnangul puuduvad otsuses sisulised põhjendused selle kohta, miks ei ole arvestatud vastulauset. Missuguseid kogutud tõendeid kohtuväline menetleja silmas pidas ning mida need tõendavad, seda otsusest ei nähtu. Kohtuvälise menetleja poolt otsuses nentimine, et menetlusaluse isiku poolt esitatud väited on ümber lükatud väärteoasjas kogutud tõenditega, ei ole käsitletav põhjendustena vastulause mittearvestamise kohta. Sama on kinnitanud ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja oma
21. veebruari
22. a otsuses nr 4-07-5554 ja Harju Maakohus oma
23. märtsi
24. a otsuses nr 407-
25. Kaebuse esitaja on jätkuvalt positsioonil, et paralleelselt väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja on veendunud, et käesoleva kaasuse puhul oleks väärteokaristuse jõusse jätmine ilmselgelt mittemõõdukas. Kaebaja selgitas kohtuvälisele menetlejale, et omab teadaolevalt sõiduõigust tõendava dokumendi. Kohtuvälise menetleja ametnik kontrollis menetlusaluse isiku väidet ja selgus, et nimetatud ID-pilet on elektroonilises ostukeskkonnas ootel seisundis. Kohtuväline menetleja ei seadnud ütlusi kahtluse alla muu hulgas 12.09.2011.a. otsuses. Kaebaja esitas väärteoprotokolli juurde antud kirjalikes seletustes tõele vastavat informatsiooni, millega võib lugeda tõendatuks, et kaebaja tahe ei olnud suunatud sõiduõigust tõendavat dokumenti omamata ühistransporditeenuse kasutamisele. Ühtlasi ei ole kohtuväline menetleja tõendanud, et kaebuse esitaja oleks toime pannud väärteo ettevaatamatusest, milles seisnes teo subjektiivne koosseis ning millist hoolsusstandardit oleks pidanud isik üles näitama. Süütuse presumptsioonist tulenevalt ei lasu isikul kohustus tõendada iseenda süütust. Kuna kaebuse esitaja oli eksimuses, et tal eksisteerib kehtiv sõiduõigust tõendav dokument, siis ilmselgelt puudub ka avalik menetlushuvi väärteomenetluse jätkamiseks.
26. Menetluslikud küsimused Kaebuse esitaja teatab, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja lisab, et väärteoasi ei nõua täiendavate ütluste andmist kohtumenetluses ja on lahendatav kirjalikus menetluses menetlusökonoomia ja kulude kokkuhoiu põhimõtet silmas pidades. Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135 lõikest
27. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4