10

Kriminaalasi nr. 1-10-14338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2011.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Katrin Mikenberg Kaitsja Alar Salu Süüdistatav AIVO TARMIK, isikukood 37807256028, Elukoht xxx, Kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati 01.04.2008.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 209 lg 1, § 424 järgi liitkaristusega 4 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust (kannab karistust Vanglas alates 02.05.2009.a.) Süüdistus KarS § 203 järgi Menetluse liik Kriminaalasja nr. üldmenetlus 09230101371 RESOLUTIIVOSA Aivo Tarmik KarS § 203 järgi õigeks mõista. KrMS § 181 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p. 1 alusel hüvitada Eesti Vabariigi eelarvest Aivo Tarmikule kriminaalmenetlusega seoses valitud kaitsjale makstud tasu summas 2735.38 eurot. Asitõendid: 1)põlevvedeliku proov, rätik – KarS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada 2) võtmed - KarS § 126 lg 3 p. 2 alusel tagastada Aivo Tarmikule Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates otsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Aivo Tarmikut süüdistatakse selles, et tema 21.01.2009.a. kella 01:46 ajal purustas Tallinnas XXXasuva maja juures pargitud ja KV kuuluva sõiduauto Peugeot 407 riikliku registreerimisnumbriga xxx aknaklaasid, misjärel kasutades põlevvedelikuga (bensiiniga) immutatud tekstiilmaterjali süütas auto põlema, hävitades selliselt võõrast vara ning tekitas oma tegevusega olulise varalise kahju, s.o. kahju summas 188 642.- krooni. Oma sellise tegevusega pani Aivo Tarmik toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vara hävitamise, kui sellega on põhjustatud oluline kahju. Süüdistatava ütlused Aivo Tarmik ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Süüdistatava ütluste kohaselt tunneb ta KV kui kunagist töökaaslast ja kui ühe tuttava endist elukaaslast. KV olid ja on ka siiani sõbralikud suhted, mingit vimma nende vahel ei ole. Talle ei olnud ka teada, millist sõidukit KV aastatel 2008-2009 kasutas. Otsuse motiivid 21.01.2009.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fotodelt nähtub, et Tallinnas XXXmaja juures seisab põlenud sõiduk Peugeot 407 reg.numbriga xxx. Sõiduki kuuluvust KV tõendavad kannatanu ja tunnistaja –kannatanu elukaaslase – MM ütlused. Põlengu kohta andsid nad ütlusi, et ärkasid 21.01.2009.a. öösel kella ühe-kahe vahel mingi matsu või mütaka peale ja kui aknast välja vaatasid, nägid autot leekides. Auto põlemist nägi ka kannatanu naaber LL, kes viibis sel ajal kodus ja vaatas aknast välja liikumisanduriga lambi põlema süttimise peale. Õues nägi ta liikumas meessoost isikut, kes tuli XXXtänava poolt ja jäi seisma Terase ja Tina tänavate nurgal KR (praegu V ) auto juures ning kohmitses seal midagi nagu süütaks sigaretti, aga tuld ei paistnud. Edasi ta meesterahvast ei jälginud, aga kui auto signalisatsioon tööle hakkas ning oli kuulda auto akende purunemist ja tule plahvatust, vaatas ta uuesti aknast välja ja siis see mees jooksis ära XXXtänava suunas. Tunnistaja jooksis välja ja hakkas oma autost võetud tulekustutiga põlevat autot kustutama. Kuna see aga ei õnnestunud, helistas Päästeametisse. Tulekustutus-päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasõidu protokollarvestuskaardi kohaselt sai Põhja-Eesti Päästekeskus väljakutse aadressile XXXpõlevat autot kustutama 21.01.2009.a. kell 01:43 ja sündmuskohale saabuti kell 01:48:

1. Päästemeeskonnas oli ka VF, kes kuulati kohtus üle tunnistajana. Tema ütlustest tuleneb, et auto salong põles intensiivselt lahtise leegiga. Peale kustutustööde lõppu leidis ta auto lähedalt mingid võtmed ja andis need üle politseile. Võtmete leidmist ja üleandmist kinnitas tunnistaja PP, kes oli politseipatrulli koosseisus sündmuskohale saabunud ja kelle kätte päästeametnik VF paelaga võtmed andis. Võtmed on asitõendina lisatud kriminaalasja juurde ja nende vaatluse kohta on koostatud vaatlusprotokoll. Tegemist on kahe võtmega, mis on kinnitatud ühe rõnga külge, mille küljes omakorda on pael. DNA ekspertiisiakti nr. GE-0132-09/0449 arvamuse kohaselt leiti võtmete paelalt Aivo Tarmiku DNA-d. Võtmete kuuluvust Aivo Tarmikule ei eitanud ka süüdistatav ise ja uurimiseksperimendi protokolli kohaselt avas üks võtmetest Tartus XXXkorteri välisust. Korteri omanik on Aivo Tarmiku elukaaslane Anneli Sild. 2 Seega on tõendamist leidnud, et 21.01.2009.a. kella ühe-kahe vahel öösel süüdati põlema KVkuulunud sõiduauto Peugeot, mis oli pargitud Tallinnas XXXmaja juurde. On tõendamist leidnud tunnistaja LLe ütlustega, et vahetult enne põlengut viibis auto juures meesterahvas, kes sõiduki põlema süttides ära jooksis. On tõendamist leidnud ka fakt, et peale kustutustöid leiti auto lähedal maast Aivo Tarmikule kuuluvad korterivõtmed. Sellest viimasest asjaolust tegi prokurör järelduse, et auto süütajaks sai olla vaid Aivo Tarmik, kes jättis või kaotas oma võtmed sündmuskohal. Prokurör leidis ka, et Aivo Tarmikul võis olla motiiv selliseks teoks. Nimelt tulenes KVütlustest, et ajaliselt enne sõiduki põlengut nõudis süüdistatav kannatanult XXXtänava korteri remontimisel sinna väidetavalt tema poolt jäetud tööriistu ning tahtis kannatanu käest kätte saada väidetavalt XXX. üürikorterisse jäänud asju. Hinnates kõiki kohtus kontrollitud tõendeid nende kogumis, leiab kohus, et ainuüksi põlenud auto juurest leitud Aivo Tarmikule kuulunud võtmed ei ole piisav tõend isiku süüdimõistmiseks auto põlema süütamisega varalise kahju tekitamises. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ükski ei kinnita võtmete sattumist KV auto lähedusse selle põlema süttimise ajal. Välistatud ei ole variant, et võtmed sattusid nende leiukohta millalgi varem ja olid lume all. Kui võtmed oleksid kukkunud maha auto süütanud isiku taskust, oleksid pidanud neid märkama kannatanu, tema elukaaslane ja naaber LL, kes kõik jooksid sõiduki juurde vahetult peale selle süttimist. Kuid keegi neist maas võtmeid ei näinud. Võtmed leidis päästemeeskonna töötaja VF alles peale tule kustutamist. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et võtmekomplekt võis lumest nähtavale tulla lume sulamisega, mille tingis põlemisega kaasnev kõrge temperatuuri kiirgamine. Samuti sulatas lund ka kustutusvesi, mida valati autole ligi kolm tuhat liitrit (seda tõendab tulekustutus-päästemeeskondade sündmuskohale väljasõidu protokollarvestuskaart). Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta võtmed kaotanud, kuigi ei osanud öelda, kuidas ja kus ning ta ei osanud ka öelda, kuidas võisid võtmed sattuda XXXmaja juures asuvasse parklasse. Aivo Tarmiku poolt võtmete kaotamist kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud süüdistatava elukaaslane Anneli Sild. Tunnistaja ütluste kohaselt kaotas Aivo Tarmik tema käes olnud korteri võtmed 2009.aastal enne
2. jaanuari. Seda kuupäeva mäletas Anneli Sild sellepärast, et oli parasjagu emale sünnipäevakinki ostmas, kui Aivo Tarmik helistas, et ei saa korterisse sisse, kuna on võtmed kaotanud. Tunnistaja sellekohaseid ütlusi ei ole ümber lükatud. Seega ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatud, millal ja millistel asjaoludel sattusid Aivo Tarmiku võtmed KV sõiduki lähedusse ning kuna Anneli Sild ütlustega on tõendatud, et Aivo Tarmik kaotas korterivõtmed enne 19.jaanuari 2009.a., ei saanud need võtmed 21.jaanuaril 2009.a. olla enam tema käes ja võtmete leidmine kuriteopaiga lähedusest ei saa tõendada Aivo Tarmiku süüd KV auto süütamises 21.01.2009.a. öösel. Kuigi KarS § 203 süüteokoosseis ei nõua subjektiivse koosseisutunnusena motiivi, on kellegi sõiduki süütamiseks motiivi olemasolu igati loogiline. Ilmselgelt ei panda autot põlema lihtsalt niisama ilma põhjuseta. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud kohus ühtegi põhjust, miks oli Aivo Tarmikul vaja KV auto hävitada. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest ei tulenenud nendevaheliste konfliktide või vihavaenu olemasolu, vastupidi mõlemad on kinnitanud, et suhted olid normaalsed. Kohus ei soostu prokuröri seisukohaga, et süütamise motiiviks võis olla tööriistade mitte kättesaamine pärast kannatanu XXXtänava korteri remontimist või XXX. korterisse väidetavalt jäänud asjade nõudmine. Väljendi „võis olla“ kasutamine näitab, et prokurör ei olnud ka ise sellises motiivis päris kindel. Kriminaalasja materjalidest, täpsemalt kannatanu ütlustest, tulenevalt XXX. üürikorterisse jäänud asju Aivo Tarmik tegelikult ei nõudnud, vaid ainult küsis, kas kannatanu teab neist midagi. Seonduvalt tööriistadega, mida Aivo Tarmik arvas jätnud olevat peale remonti XXXtänaval asunud korterisse, kus KVkunagi elas, on kannatanu öelnud, et tegelikult neid tööriistu seal ei olnud. Isegi kui oletada, et Aivo Tarmik oli kindel tööriistade jätmises korterisse 3 ja arvas, et kannatanu ei taha neid talle kätte anda, on sellisel põhjusel auto süütamine ebatõenäoline ja mitteusutav. Eeltoodu alusel tuleb Aivo Tarmik talle esitatud süüdistuses KarS § 203 järgi õigeks mõista, kuna ei ole tõendatud tema poolt kuriteo toimepanemine. KrMS § 314 p.6 kohaselt esitatakse õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. Süüdistataval oli kaitsja kokkuleppel ning õigusabikuludeks tasuti 2735.38 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p. 1 on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohus leiab, et arvetele lisatud tõenditega on õigusabikulud põhjendatud ja kuna valitud kaitsja osales ka kohtueelses menetluses menetlustoimingutel, on õigusabikuludeks tasutud summa mõistliku suurusega. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 2, § 311, § 314 Kohtunik 4