Kriminaalasi nr 1-07-411 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.september 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-411 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Mar

§ 76

lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Keijo Martin*it temale Pärnu Maakohtu 17.juuni

1. aasta otsusega nr 1-07-411 mõistetud karistuse: 10 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata advokaat Aivar Kello tasu õigusabi eest 57.53 eurot (tasu 47.94 eurot + käibemaks 9.59 eurot). Mõista välja Keijo Martinilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 57.53 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
2. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. 1

§ 114p 1 järgi mõistetud karistust: 10 aastat vangistust.

Otsus jõustus, 05.2009a. Karistuse kandmise alguseks on 19.07.2006.a. Karistusaja lõpp 18.07.2016a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avaneb 18.03.2013a, elektroonilise järelevalve alla 18.07.2011a. Tartu Vangla poolt esitatud Keijo Martini iseloomustuses on kirjas, et kantav vangistus on tema esimene karistus. Pani alaealisena toime raske isikuvastase kuriteo teise alaealise suhtes. Viru Vanglas läbis 2009a toiduvalmistamise algkursuse. 2010a läbis Tartu vanglas sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Käesolevalt lõpetab Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 9-klassi ja töötab majandusabilise ametikohal. Sotsiaalprogramm Õige hetk on kavandatud 2011a III kvartaliks. Vabanemisel asuks elama vanaema juurde, nõusolek selleks on olemas. Algharidusega. Suvevaheaegadel töötas mitteametlikult ehitustöödel. Praegu hindab hariduse omandamist, soovib minna edasi kutseõppesse. Enne vangistust oli vanemate ülalpidamisel, iseseisva majandusliku toimetuleku kogemus puudub. Vabanemise korral kindel töökoht puudub. Vanaema ja ema on andnud nõusoleku tema materiaalseks toetamiseks. Alkoholi tarvitas enda sõnul minimaalselt, kuriteo pani toime kainena. Vangistuse ajal on käitumine olnud vaoshoitud ja viisakas. Hoiab pigem omaette, teiste kinnipeetavatega suhtleb pinnapealselt. Enda vaimset ja füüsilist tervist hindab heaks. Toime pandud kuriteo asjaolud viitavad agressiivsusele. Kontrollimatu vihahoo tõttu võib kaotada enesevalitsuse, tegutseda impulsiivselt, hetkeajel, tagajärgi mitte arvestades. Lähtudes riskivalemi tulemist, Tartu Vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi, pannes talle ennetähtaegse vabastamise korral lisakohustused. Kriminaalhooldaja on esitanud ettekande, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut. Keijo Martini lähivõrgustiku moodustavad tema ema, isa ja vanaemad. K.Martini isa kannab karistust Soome Vabariigis. Peres toimunud raskete muutuste ja pingete tõttu on vanemad lahku läinud, emal on uus elukaaslane. K.Martin ei ole ema uue elukaaslasega leppinud ja seetõttu ei soovi ta võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel ema juurde Tartusse elama asuda. Vangistuse ajal suhtleb ka oma venna ja paari sõbraga. Negatiivset mõju avaldavaid isikuid ei ole. Kooli ajal esines probleeme õppeedukusega, koolikaaslaste ja õpetajatega sai hästi läbi, käitumisprobleeme ei esinenud, pigem soovis probleeme vältida. Vabanemisel asuks elama vanaema: xxxxxxxxxxxx juurde, kes on selleks oma nõusoleku andnud. Töökohta K.Martinil võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel ei ole. Vanaema sõnul on tema pension piisav, et ära elatada kaks inimest. Materiaalselt on lubanud aidata ka ema. Vabanemisfondis 772,65 EUR. Kuna tegemist on pikaajalise vangistusega, siis võimalikul ennetähtaegsel käitumisel võib K.Martini käitumist mõjutada kohanemine muutunud elukeskkonna ja pereeluga. Keijo Martin ei ole oma täiskasvanueas praktiliselt vabaduses viibinud ja tal puudub kogemus iseseisva majandusliku ja psühholoogilise toimetulekuga. Raskusi võib valmistada tööleasumine, kuna puudub haridus, omandatud eriala ja töökogemus. Kindlasti vajaks ta ennetähtaegse vabastamise korral psühholoogilist nõustamist. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku, millised lisakohustused tuleks K.Martinile tema ennetähtaegsel vabastamisel määrata. Kohus arutas Keijo Martini vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 01.09.2011.a. Keijo Martin avaldas, et asub elama Pärnumaale, vanaema juurde. Soovib vabaduses tööle minna ja kahjusid hakata maksma. Avaldab, et kindlasti leiaks ta töökoha. Kutseharidus puudub, kuid ta on erinevaid töid teinud. Enne kinnipidamist töötas Norras ehitusel. K.Martin 2

§ 76

lg 2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või p.2 ) on ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Keijo Martin on praeguseks ära kandnud vangistust 5 aastat 2 kuud 14 päeva. Formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Keijo Martinil on see esimene võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3

§ 76

lg.3 märgitud asjaoludest esimene, mis ei võimalda ennetähtaegset vabastamist, on kuriteo toimepanemise asjaolud. Tegemist on erakordselt jõhkra ja julma kuriteoga, mille toimepanija vabastamine viieaastase vangistuse ärakandmise järel on ilmselgelt ennatlik ja põhjendamatu. Eriti julmaks teeb sellise kuriteo toimepanemise see asjaolu, et tegemist oli kuriteoga alaealise poolt oma eakaaslase vastu. Sellest võib järeldada, et tapmise 16aastasena toime pannu arvates oli see loomulik probleemilahendamise viis. Juba asja kohtueelse uurimise ajal viidi läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis, milles ekspert leidis, et K.Martinil ei ole psüühilisi hälbeid. Toimepandud teosse nivelleerivat suhtumist näitab ka K.Martini käitumine pärast teo toimepanemist. On harvaesinev, et samataoline suhtumine on jätkunud kuni käesoleva ajani- K.Martin vastas kohtu küsimusele oma teosse suhtumise kohta, et ta ei ole seda tegu toime pannud. Kohtu hinnangul on tegemist olukorra ratsionaliseerimisega enda jaoks- toimuva eitamine eesmärgiga vabaneda psüühilistest pingetest, emotsionaalsest koormast ja hoiakute muutmisest. Kohtu silmis tähendab see, et Keijo Martin ei ole soovinud tegelikult süveneda toimunusse, oma käitumise põhjusi uurida ja ta ei ole endasse tegelikult lasknud toimepandud teo tõsidust ja hukkamõistetavust. See tähendab, et ta ei näe vajadust oma hoiakuid ja mõtlemist muuta. Seetõttu tuleb tõdeda, et karistuse eesmärkideni liikumist ei ole kogu ärakantud vangistuse kestel alustatudki. Sellise süüdimõistetu vabastamine on karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamise instituudi sisu ja mõttega vastuollu minemine. Kohus on seisukohal, et karistuse kandmisel saab isiku enne tähtaega vabastada siis, kui kõik karistuse eesmärgid on saavutatud. Praegusel juhul on Keijo Martin sellest väga kaugel ja olukorra kohta tuleks kasutada rahvakeelset väljendit, et vangistuse kandmine on olnud „nagu hane selga vesi“.. Kinnipidamiskohas on Keijo Martinile vajalikud oma käitumise ja teo toimepanemise analüüsimine, jõudmine oma käitumise hukkamõistuni. Selleks võib olla vajalik psühholoogide ja erialaspetsialistide abi kasutamine. Keijo Martinil on vabanemisel olemas elamispind vanaema juures, kuid puudub teadmine, et tal oleks seal ühiskondlikult aktsepteeritav tegevus või oma vaba aja mõistlik sisustus. K.Martin on vabanemisel piiratud elektroonilise järelevalvega, mis seab piirid tema suhtlemis- ja liikumisvõimalusele. Isikule, kes tunneb ennast olevat alusetult vangistuses olnud, võib selline olukord mõjuda eriti frustreerivalt ja tuua kaasa uusi tõsiseid rikkumisi vabaduses. Seetõttu leiab kohus, et ka keskkond vabaduses ei olu soodus õiguskuulekaks käitumises. Kohus ei pea Keijo Martini vabastamist praegu võimalikuks esmajoones seetõttu, et seda ei võimalda toimepandud kuriteo asjaolud ja fakt, et Keijo Martin ei ole endale teadvustanud toimepandud kuriteo hukkamõistetavust. Keijo Martini kaitsjana esines kohtuistungil advokaat Aivar Kello. Riigi Õigusabi korras määratud kaitsja: vandeadvokaat Valli Murde esitas kohtule enne kohtuistungit teatise asenduskaitsja määramisest. Kaitsjatasu on seetõttu määratud väljamõistmiseks advokaat Aivar Kellole. Kohtunik Ülle Raag 4