KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Määruse kuupäev 19. oktoobril 2011.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-21744 (06230101790) Kohtunik Violetta Kõvask Kriminaalasi HLsüüdistuses K

) § 12 lg 1 alusel õiguslikult kohustatud tööandjana tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras OÜ TF tegevuses, 2 teades riskianalüüsi (vaatamata sellele, et riskianalüüsis nähti tulekahju oht ette ainult laos, mitte aga tootmisruumis) ja tootmises toimunud madratsitoorikute süttimiste põhjal järgmistest töökeskkonna füüsikalistest ja keemilistest teguritest, mis ohustavad töötaja elu ja tervist: 1) ettevõtte tootmisprotsessis, s.o. madratsitoorikute liimimise käigus tekib staatiline elekter, mis sädelahendusena süütab liimimisaurudega kokkupuutel poroloonmadratsitoorikud (ka varem oli seetõttu madratsitoorikud süttinud); 2) töötajad ei kasuta tulekahju tekke vältimiseks tootmisruumis igapäevaselt kohtventilatsiooni ja niisutamist; 3) liim Kestofleks N 500 sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on seetõttu inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes; teades lisaks seda, et kuna tootmisprotsess ( sh madratsitoorikute liimimine) jätkub kahes vahetuses enne kollektiivpuhkust olukorras, kus ladu oli täis toodangut ja osa töölisi puhkusel, st olukorras, kus laoruumid on juba täis ja osa toodangut on juba liimimisruumides, ei ladustata valmivat toodangut mujale, kui samasse tootmisruumi, mistõttu puudus juurdepääs liimimislaua vahetus läheduses asuvatele tulekustutitele, jättis 20.12.2006 juriidilise isiku pädeva isikuna tehase juhatajale ja meistritele edastamata korralduse peatada sellises ohtlikus olukorras tootmistööde jätkamine TFOÜ tehase ruumides aadressil XXX, mille tagajärjel süttisid 20.12.2006.a. kella 21.27 ajal sädelahenduse toimel Kestoflex N 500 liimi aurudega teise tasandi alla ladustatud madratsitoorikud ja sellest sai alguse tulekahju. Tekkinud ulatusliku tulekahju tõttu, kuivõrd ruumis asus ulatuslikult põlevmaterjali, s.o. polüuretaanvahust madratsitoorikuid jm materjale, st suureleegilise põlemise ja kuumuse ning materjalist eritunud ohtliku ja mürgise vingugaasi tõttu, ei pääsenud meistrina töötanud MR ja õmblejana töötanud MM tootmisruumist välja ja hukkusid tulekahjus. Eeltoodust tulenevalt eiras H. L töökeskkonna ohutuse üldiseid nõudeid, mille kohaselt töökeskkonnas toimivad füüsikalised (vastavalt

§ 6

lg 1 p 2 õhuniiskus ja p 3 elektrilöögioht) ja keemilised tegurid (liim Kestofleks N 500 sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on seetõttu inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes) ei või ohustada töötaja isiku elu ega tervist (

§ 3

lg 2).

ei näe konkreetselt ette sätet, mis kohustaks tööandjal töö peatada, kui tööprotsess ohustab töötaja elu või tervist, kuid selline kohustus on tuletatav

§ 3lg-st 2.

Seega, jättes edastamata korralduse peatada ohtlikus olukorras tootmistööde jätkamine, jättis ta täitmata töökeskkonna ohutuse üldised nõuded. Inimese elule ja tervisele ohtlik olukord eksisteeris järgmiste töökeskkonna nõuete täitmata jätmise tõttu kogumis: -

§ 13

lg 1 p 1 nõuded, mille kohaselt tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes (karistatav samuti alates 01.03.2007 kehtiva redaktsiooni järgi [RT I 2007, 3, 11 – jõust. 1.03.2007]: tööandja on kohustatud koostama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi) o sellega, et vaatamata valitsenud olukorrale ( tootmisruum ja laod täis toodangut, toimus jätkuvalt tootmine) jättis 20.12.2006 kavandamata, korraldamata ja jälgimata tööohutuse, st jättis vaatamata puudustele (kohtventilatsiooni mittekasutamine, põranda mitteniisutamine, madratsitoorikute jätkuv süttimine) tööprotsessi ümber korraldamata, mistõttu töid teostati ettevõttes töötajate elule ja 3 - - - tervisele ohtlikus olukorras (juurdepääs tulekustutitele puudub, tootmisruum täis kõikjal paiknevat põlevmaterjali, samas ruumis toimus madratsitoorikute liimimine, millest oli korduvalt staatilise elektri sädelahenduse toimel alguse saanud toorikute süttimised);

§ 13

lg 1 p 4 nõuded, mis sätestab, et tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks (alates 01.03.2007 kehtivas redaktsioonis [RT I 2007, 3, 11 – jõust. 1.03.2007]: töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid) o sellega, et jättis väljaselgitamata liimimisprotsessist tuleneva tulekahju tegeliku ohu ja riski töötajate elule ning tervisele ning selle alusel koostamata uue riskianalüüsi, jättes selliselt ettevõttes korraldamata riskianalüüsi vastavusse viimise tegeliku olukorraga, kuivõrd olemasolevas riskianalüüsis nähti tulekahju ohtu ette ainult laos, kus töötas üks inimene, mitte aga tootmisruumis, kus ühe vahetuse ajal töötas 17 inimest, ajal kui laskis ladustada madratsitoorikuid tootmisruumis ja just tootmisruumis esinesid reaalselt madratsitoorikute süttimised; Vabariigi Valitsuse

1. märtsi
2. a määruse nr 105 “Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 ( edaspidi OKTTN) § 3, mille kohaselt ei rakendanud abinõusid ohtlikest kemikaalidest ja neid sisaldavatest materjalidest johtuva ohu vähendamiseks töökeskkonnas. Nimelt vastavalt § 3 lg 1 p 1 ohtlikel kemikaalidel põhinevat tehnoloogia asendamine ohutumaga ohu vähendamisel tööprotsessi optimeerimisega. Vastavalt § 3 lg 2 p 1 õigete töövõtete kasutamine ohu vähendamiseks töökoha parema töökorraldusega, sh vastavalt p 1 õigete töövõtete kasutamine, p 2 töötajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine, p 3 asjakohaste töövahendite ja materjalide kasutamine. Vastavalt § 3 lg 3 sätetele ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid tekkida võiva ohu vältimiseks lähtuvalt kemikaalide füüsikalistest ja keemilistest omadustest, ja nimelt, p 1- vastavalt tehnoloogilistele võimalustele tuleb töökohal vältida kergesti süttivate ja lagunevate kemikaalide kasutamist või vähendada nende hoitavaid koguseid; p 2 süüteallikate vältimine ja p 3 kemikaali poolt põhjustatava võimaliku tulekahju, plahvatuse või teiste füüsikaliste nähtuste tervistkahjustava toime tagajärgede ennetamine o sellega, et jättis tagamata liimimisprotsessi ohtlikkusest lähtuvalt ohutu töötamise kõigile liimimisprotsessi ruumis viibijatele, võttes arvesse just nimelt 20.12.2006 õhtuse vahetuse ajal valitsenud olukorda tootmisruumis, s.o. madratsitoorikute liimijatega samas ruumis tööd teinud töötajatele, kuivõrd võimalikke süüteallikate kogust ( liimitavad ja liimitud madratsitoorikud) tootmisruumis mitte ei vähendatud, vaid suurendati kui kogu ruumi ulatuses tekkis staatilist elektrit. Selliselt mitte ei ennetatud kemikaalist lähtuvat ohtu, vaid lasti sellel suureneda, kuivõrd muutmata oli kasutatav tehnoloogia, tööprotsess ja materjalid. Siseministri 8.septembri 2000.a. määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõudeid“ § 6 p 3, mille kohaselt üldine tuleohutusjuhend sisaldab nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise ja põlevmaterjali hoidmise kohta o sellega, et jättis koostatud ohutusjuhendites ja riskianalüüsis välja toomata liimimisprotsessi tuleohtlikkuse ning sellest tuleneva materjali hoidmise põhimõtted, s.o. samas ruumis, kus liimimisprotsess toimus, ei oleks tohtinud ladustada põlvematerjali (kergesti süttivaid madratsitoorikuid jm materjale) ning liimimistöötajate juhendis välja toomata liimimisprotsessi käigus tekkida võiva tulekahju ohu, selle põhjused ja vältimise viisid. 4 - - - Siseministri 8.septembri 2000.a. määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõudeid“ § 11 p 2 nõuded, mille kohaselt objekti valdaja töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist ja tule leviku tõkestamist tagavad meetmed o sellega, et ei ole välja töötanud ega rakendanud tulekahju ennetamise ega tule leviku takistamise meetmeid, mis oleksid takistanud nii tulekahju tekkimist ja levimist, kui ka selle väljumist kontrolli alt just nimelt liimimisprotsessiga seotud ruumis. Pidades silmas liimimisprotsessi tuleohtlikkust, oleks tulekahju esmaseks riskimaandamiseks tulnud viia liimimisprotsess eraldi ruumi, tagades selliselt tulekahju ennetamise ja tule leviku tõkestamise, kuivõrd teised rakendatud meetmed ei andnud tulemusi.

§ 13

lg 1 p 14, mis sätestab kohustuse koostada ja kinnitada ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta o sellega, et olles teadlik liimimisprotsessiga kaasnevatest ohtudest, jättis korraldamata ohutu tööprotsessi loomiseks ohutusjuhendi koostamise tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta OKTTN § 2 lg 1 selle kohta, et töökoha riskianalüüsi käigus on tööandja kohustatud vastavalt p 1 iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohutegureid ning vastavalt p 3 hindama võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust o sellega, et jättes liimi Kestofleks N 500 ohutuskaardi andmed kandmata riskianalüüsi ja koostamata jäetud tööohutusjuhendisse, jättis selliselt välja selgitamata liimi kasutamisest tööprotsessi käigus tekkiva reaalse ohu ning hindamata terviseriski suurust tööprotsessis osalevatele töötajatele ja tööprotsessiga samas ruumis viibivatele töötajatele. Töötervishoiu ja töökeskkonna nõuete järgimine oli H. L poolt objektiivselt võimalik eeltoodud asjaoludel, kuid ta jättis nõuded järgimata. Nõuete rikkumise olemuse tõttu, ning ka seetõttu, et ettevõttes oli ka varem madratsitoorikute süttimisi analoogses töökeskkonnas toimunud, pidas H. L võimalikuks, et ettevõttes võib toimuda suur tulekahju, mille tagajärjed on ettearvamatud, kaasarvatud inimeste tervisekahjustused ja surmad, kuid täheL või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Seega, HL, olles KarS § 14 lg 1 sätestatud juriidilise isiku juhatuse liige, eiras tegevusetusega töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, st pani toime KarS § 197 lg 1 – § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007 kvalifitseeritav KarS § 197 lg 2 - § 13 lg 1 järgi - töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete eiramine kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm). Samuti tema, OÜ TFj uhatuse liikmena, olles ettevõttes töö- ja tuleohutuse eest vastutavaks isikuks ning Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi

) § 12 lg 1 alusel kohustatud tööandjana tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, pööramata täheL oma tegemata jätmistele ja võimalikule ohule, võimaldas Tallinnas XXX asuvas tehase tootmisruumis liimimisprotsessi töötajatel kasutada madratsitoorikute liimimise protsessi käigus liimi Kestoflex N 500, mis sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes. Jättes edastamata korralduse 20.12.2006.a. Tallinnas XXX asuvas OÜ TF tootmisruumis õhtuse vahetuse töötajatele peatada tootmistööd samas ruumis, kus toimus toorikute liimimine Kestoflex N 500 liimiga, toorikute ladustamine ja kokkuõmblemine, ajal, kui oli teadlik, et ruumis on kõikjal ladustatud madratsitoorikuid ning et tootmisprotsessi käigus tekkis pidevalt kogu ruumi 5 ulatuses staatilist elektrit, mis on korduvalt põhjustanud madratsitoorikute süttimisi ning mille tagajärjel tekkis samuti 20.12.2006.a. kella 21.27 ajal liimimisprotsessi tulemusena ulatuslik tulekahju, seadis selliselt ohtu tootmishoones tööl olnud 17 töötaja elu ja tervise. Oma sellise tegevusega jättis H.L täitmata Kemikaaliseaduses ( edaspidi KemS) sätestatud kemikaalide käitlemise nõuded alljärgnevalt: KemS § 15 lg 1 p 1 toodud kemikaali käitleja kohustuse kemikaali käitlemisel rakendada vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust ning KemS § 17 lg 2 toodud põhilise ohutusnõudena kemikaali käitleja kohustuse järgida kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. H.L, jättis järgimata Kestoflex N 500 ohutuskaardil sätestatud nõuded sellega, et ei hoidnud liimi eemal süttimisallikast, ei takistanud staatilise elektri moodustumist, ei kontrollinud, et liimi käideldakse hästiventileeritavas kohas. H.L võimaldas liimi Kestoflex N 500 käitlemise koos elastse polüuretaanvahust madratsitoorikutega, mis on kergestisüttiv materjal ja väga tuleohtlik kooslus liimi süttimisvõimelistele aurudele staatilise elektri sädelahenduse toimel. Selliselt jättis H.L rakendamata vajalikud abinõud kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, s.o. ei korraldanud tootmisruumi ladustatud madratsite laoruumi paigutamist, ei taganud staatilise elektri maandamiseks vajalikke toiminguid ega esmaste tulekustutusvahendite kättesaadavust ja lubas kujunenud olukorras 20.12.2006 õhtusel vahetusel töötada tingimustes, kus tuleohtlikku kemikaali käideldi ruumis, mis oli täis süttimisallikaid ja staatilist elektrit, jättes täitmata kemikaali ohutuskaardil toodud nõuete järgimise. Seega, HL, olles KarS § 14 lg 1 sätestatud juriidilise isiku juhatuse liige, inimese tervisele ja elule ohtlike kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisega tegevusetusega, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule, pani toime KarS § 367 lg 1- § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TT´t süüdistatakse selles, et tema, töötades OÜ-s TFtehasejuhatajana ja olles vastavalt oma ametikohale OÜ-s TFtööd vahetult korraldavaks ning töö- ja tuleohutuse eest vastutavaks isikuks ning 20.12.2006.a. päevase vahetuse meistri asendaja, ning vastavalt oma ametikohustustele ja Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi

) § 12 lg 1 kohustatud tööandjana tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras OÜ TF teades riskianalüüsi (vaatamata sellele, et riskianalüüsis nähti tulekahju oht ette ainult laos, mitte aga tootmisruumis) ja tootmises toimunud madratsitoorikute süttimiste põhjal järgmistest töökeskkonna füüsikalistest ja keemilistest teguritest, mis ohustavad töötaja elu ja tervist: 1) ettevõtte tootmisprotsessis, s.o. madratsitoorikute liimimise käigus tekib staatiline elekter, mis sädelahendusena süütab liimimisaurudega kokkupuutel poroloonmadratsitoorikud (ka varem oli seetõttu madratsitoorikud süttinud); 2) töötajad ei kasuta tulekahju tekke vältimiseks tootmisruumis igapäevaselt kohtventilatsiooni ja niisutamist; 3) liim Kestofleks N 500 sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on seetõttu inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes; teades lisaks seda, et kuna tootmisprotsess ( sh madratsitoorikute liimimine) jätkub kahes vahetuses enne kollektiivpuhkust olukorras, kus ladu oli täis toodangut ja osa töölisi puhkusel, st olukorras, kus laoruumid on juba täis ja osa toodangut on juba liimimisruumides, ei ladustata valmivat toodangut mujale, kui samasse tootmisruumi, mistõttu puudus juurdepääs liimimislaua vahetus läheduses asuvatele tulekustutitele, 6 jättis 20.12.2006 juriidilise isiku pädeva isikuna meistritele edastamata korralduse peatada sellises ohtlikus olukorras tootmistööde jätkamine TFOÜ tehase ruumides aadressil XXX, mille tagajärjel süttisid 20.12.2006.a. kella 21.27 ajal sädelahenduse toimel Kestoflex N 500 liimi aurudega teise tasandi alla ladustatud madratsitoorikud ja sellest sai alguse tulekahju. Tekkinud ulatusliku tulekahju tõttu, kuivõrd ruumis asus ulatuslikult põlevmaterjali, s.o. polüuretaanvahust madratsitoorikuid jm materjale, st suureleegilise põlemise ja kuumuse ning materjalist eritunud ohtliku ja mürgise vingugaasi tõttu, ei pääsenud meistrina töötanud MRja õmblejana töötanud MM tootmisruumist välja ja hukkusid tulekahjus. Eeltoodust tulenevalt eiras T.T töökeskkonna ohutuse üldiseid nõudeid, mille kohaselt töökeskkonnas toimivad füüsikalised (vastavalt

§ 6

lg 1 p 2 õhuniiskus ja p 3 elektrilöögioht) ja keemilised tegurid (liim Kestofleks N 500 sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on seetõttu inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes) ei või ohustada töötaja isiku elu ega tervist (

§ 3

lg 2).

ei näe konkreetselt ette sätet, mis kohustaks tööandjal töö peatada, kui tööprotsess ohustab töötaja elu või tervist, kuid selline kohustus on tuletatav

§ 3lg-st 2.

Seega, jättes edastamata korralduse peatada ohtlikus olukorras tootmistööde jätkamine, jättis ta täitmata töökeskkonna ohutuse üldised nõuded. Inimese elule ja tervisele ohtlik olukord eksisteeris järgmiste töökeskkonna nõuete täitmata jätmise tõttu kogumis: - -

§ 13

lg 1 p 1 nõuded, mille kohaselt tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes (karistatav samuti alates 01.03.2007 kehtiva redaktsiooni järgi [RT I 2007, 3, 11 – jõust. 1.03.2007]: tööandja on kohustatud koostama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi) o sellega, et vaatamata valitsenud olukorrale ( tootmisruum ja laod täis toodangut, toimus jätkuvalt tootmine) jättis 20.12.2006 kavandamata, korraldamata ja jälgimata tööohutuse, st jättis vaatamata puudustele (kohtventilatsiooni mittekasutamine, põranda mitteniisutamine, madratsitoorikute jätkuv süttimine) tööprotsessi ümber korraldamata, mistõttu töid teostati ettevõttes töötajate elule ja tervisele ohtlikus olukorras (juurdepääs tulekustutitele puudub, tootmisruum täis kõikjal paiknevat põlevmaterjali, samas ruumis toimus madratsitoorikute liimimine, millest oli korduvalt staatilise elektri sädelahenduse toimel alguse saanud toorikute süttimised);

§ 13

lg 1 p 4 nõuded, mis sätestab, et tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks (alates 01.03.2007 kehtivas redaktsioonis [RT I 2007, 3, 11 – jõust. 1.03.2007]: töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid) o sellega, et jättis väljaselgitamata liimimisprotsessist tuleneva tulekahju tegeliku ohu ja riski töötajate elule ning tervisele ning selle alusel koostamata uue riskianalüüsi, jättes selliselt ettevõttes korraldamata riskianalüüsi vastavusse viimise tegeliku olukorraga, kuivõrd olemasolevas riskianalüüsis nähti tulekahju ohtu ette ainult laos, kus töötas üks inimene, mitte aga tootmisruumis, kus ühe vahetuse ajal töötas 17 inimest, ajal kui laskis ladustada madratsitoorikuid tootmisruumis ja just tootmisruumis esinesid reaalselt madratsitoorikute süttimised; 7 - - - - - Vabariigi Valitsuse

1. märtsi
2. a määruse nr 105 “Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 ( edaspidi OKTTN) § 3, mille kohaselt ei rakendanud abinõusid ohtlikest kemikaalidest ja neid sisaldavatest materjalidest johtuva ohu vähendamiseks töökeskkonnas. Nimelt vastavalt § 3 lg 1 p 1 ohtlikel kemikaalidel põhinevat tehnoloogia asendamine ohutumaga ohu vähendamisel tööprotsessi optimeerimisega. Vastavalt § 3 lg 2 p 1 õigete töövõtete kasutamine ohu vähendamiseks töökoha parema töökorraldusega, sh vastavalt p 1 õigete töövõtete kasutamine, p 2 töötajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine, p 3 asjakohaste töövahendite ja materjalide kasutamine. Vastavalt § 3 lg 3 sätetele ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid tekkida võiva ohu vältimiseks lähtuvalt kemikaalide füüsikalistest ja keemilistest omadustest, ja nimelt, p 1- vastavalt tehnoloogilistele võimalustele tuleb töökohal vältida kergesti süttivate ja lagunevate kemikaalide kasutamist või vähendada nende hoitavaid koguseid; p 2 süüteallikate vältimine ja p 3 kemikaali poolt põhjustatava võimaliku tulekahju, plahvatuse või teiste füüsikaliste nähtuste tervistkahjustava toime tagajärgede ennetamine o sellega, et jättis tagamata liimimisprotsessi ohtlikkusest lähtuvalt ohutu töötamise kõigile liimimisprotsessi ruumis viibijatele, võttes arvesse just nimelt 20.12.2006 õhtuse vahetuse ajal valitsenud olukorda tootmisruumis, s.o. madratsitoorikute liimijatega samas ruumis tööd teinud töötajatele, kuivõrd võimalikke süüteallikate kogust ( liimitavad ja liimitud madratsitoorikud) tootmisruumis mitte ei vähendatud, vaid suurendati kui kogu ruumi ulatuses tekkis staatilist elektrit. Selliselt mitte ei ennetatud kemikaalist lähtuvat ohtu, vaid lasti sellel suureneda, kuivõrd muutmata oli kasutatav tehnoloogia, tööprotsess ja materjalid. Siseministri 8.septembri 2000.a. määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõudeid“ § 6 p 3, mille kohaselt üldine tuleohutusjuhend sisaldab nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise ja põlevmaterjali hoidmise kohta o sellega, et jättis koostatud ohutusjuhendites ja riskianalüüsis välja toomata liimimisprotsessi tuleohtlikkuse ning sellest tuleneva materjali hoidmise põhimõtted, s.o. samas ruumis, kus liimimisprotsess toimus, ei oleks tohtinud ladustada põlvematerjali (kergesti süttivaid madratsitoorikuid jm materjale) ning liimimistöötajate juhendis välja toomata liimimisprotsessi käigus tekkida võiva tulekahju ohu, selle põhjused ja vältimise viisid. Siseministri 8.septembri 2000.a. määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõudeid“ § 11 p 2 nõuded, mille kohaselt objekti valdaja töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist ja tule leviku tõkestamist tagavad meetmed o sellega, et ei ole välja töötanud ega rakendanud tulekahju ennetamise ega tule leviku takistamise meetmeid, mis oleksid takistanud nii tulekahju tekkimist ja levimist, kui ka selle väljumist kontrolli alt just nimelt liimimisprotsessiga seotud ruumis. Pidades silmas liimimisprotsessi tuleohtlikkust, oleks tulekahju esmaseks riskimaandamiseks tulnud viia liimimisprotsess eraldi ruumi, tagades selliselt tulekahju ennetamise ja tule leviku tõkestamise, kuivõrd teised rakendatud meetmed ei andnud tulemusi.

§ 13

lg 1 p 14, mis sätestab kohustuse koostada ja kinnitada ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta o sellega, et olles teadlik liimimisprotsessiga kaasnevatest ohtudest, jättis korraldamata ohutu tööprotsessi loomiseks ohutusjuhendi koostamise tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta OKTTN § 2 lg 1 selle kohta, et töökoha riskianalüüsi käigus on tööandja kohustatud vastavalt p 1 iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohutegureid ning vastavalt p 3 hindama võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust o sellega, et jättes liimi Kestofleks N 500 ohutuskaardi andmed kandmata riskianalüüsi ja koostamata jäetud tööohutusjuhendisse, jättis selliselt välja 8 selgitamata liimi kasutamisest tööprotsessi käigus tekkiva reaalse ohu ning hindamata terviseriski suurust tööprotsessis osalevatele töötajatele ja tööprotsessiga samas ruumis viibivatele töötajatele. Töötervishoiu ja töökeskkonna nõuete järgimine oli T.T poolt objektiivselt võimalik eeltoodud asjaoludel, kuid ta jättis nõuded järgimata. Nõuete rikkumise olemuse tõttu, ning ka seetõttu, et ettevõttes oli ka varem madratsitoorikute süttimisi analoogses töökeskkonnas toimunud, pidas T võimalikuks, et ettevõttes võib toimuda suur tulekahju, mille tagajärjed on ettearvamatud, kaasarvatud inimeste tervisekahjustused ja surmad, kuid täheLnematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Seega, TT, olles KarS § 14 lg 1 sätestatud juhtivtöötaja, eiras tegevusetusega töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, st pani toime KarS § 197 lg 1 – § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007 kvalifitseeritav KarS § 197 lg 2 - § 13 lg 1 järgi - töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete eiramine kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm). Samuti tema, töötades OÜ-s TF tehasejuhatajana ja olles vastavalt oma ametikohale OÜ-s TF tööd vahetult korraldavaks ning töö- ja tuleohutuse eest vastutavaks isikuks ning 20.12.2006a. päevase vahetuse meistri asendaja, ning vastavalt oma ametikohustustele ja Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi

) § 12 lg 1 kohustatud tööandjana tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, tagades ohutud töötingimused ja – võtted, võimaldas Tallinnas XXX asuvas tehase tootmisruumis liimimisprotsessi töötajatel kasutada madratsitoorikute liimimise protsessi käigus liimi Kestoflex N 500, mis sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes. Jättes 20.12.2006.a. Tallinnas XXX asuvas OÜ TF tootmisruumis õhtuse vahetuse töötajatele edastamata korralduse peatada tootmistööd samas ruumis, kus toimus toorikute liimimine Kestoflex N 500 liimiga, toorikute ladustamine ja kokkuõmblemine, ajal, kui oli teadlik, et ruumis on kõikjal ladustatud madratsitoorikuid ning et tootmisprotsessi käigus tekkis pidevalt kogu ruumi ulatuses staatilist elektrit, mis on korduvalt põhjustanud madratsitoorikute süttimisi ning mille tagajärjel tekkis samuti 20.12.2006.a. kella 21.27 ajal liimimisprotsessi tulemusena ulatuslik tulekahju, mis seadis ohtu tootmishoones tööl olnud 17 töötaja elu ja tervise. Oma sellise tegevusega jättis T.T täitmata Kemikaaliseaduses ( edaspidi KemS) sätestatud kemikaalide käitlemise nõuded alljärgnevalt: KemS § 15 lg 1 p 1 toodud kemikaali käitleja kohustuse kemikaali käitlemisel rakendada vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust ning KemS § 17 lg 2 toodud põhilise ohutusnõudena kemikaali käitleja kohustuse järgida kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. T.T, jättis järgimata Kestoflex N 500 ohutuskaardil sätestatud nõuded sellega, et ei hoidnud liimi eemal süttimisallikast, ei takistanud staatilise elektri moodustumist, ei kontrollinud, et liimi käideldakse hästiventileeritavas kohas. T.T võimaldas liimi Kestoflex N 500 käitlemise koos elastse polüuretaanvahust madratsitoorikutega, mis on kergestisüttiv materjal ja väga tuleohtlik kooslus liimi süttimisvõimelistele aurudele staatilise elektri sädelahenduse toimel. Selliselt jättis T.T rakendamata vajalikud abinõud kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, s.o. ei korraldanud tootmisruumi ladustatud madratsite laoruumi paigutamist, ei taganud staatilise elektri maandamiseks vajalikke toiminguid ega esmaste tulekustutusvahendite kättesaadavust ja lubas kujunenud olukorras 20.12.2006 õhtusel vahetusel töötada tingimustes, kus tuleohtlikku kemikaali käideldi ruumis, mis oli täis 9 süttimisallikaid ja staatilist elektrit, jättes täitmata kemikaali ohutuskaardil toodud nõuete järgimise. Seega, TT, olles KarS § 14 lg 1 sätestatud juhtivtöötaja, inimese tervisele ja elule ohtlike kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisega tegevusetusega, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule, pani toime KarS § 367 lg 1- § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TFOÜ-d süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes läbi TTkui tehasejuhataja ja HL kui OÜ juhatuse liikme ning kui ohutusnõuete täitmise eest vastutavate isikute, firma kulude kokkuhoidmise eesmärgil, jättis tegemata vajalikud kulutused madratsitoorikute liimimisprotsessi ohutusnõuete täitmiseks ja tööliste ohutuse tagamiseks neile ohutute töövahendite - materjalide ja töökoha loomise arvelt, olles kohustatud seaduslikult tagama juriidilise isiku igapäevase majandustegevuse kaudu tulu teenimiseks vajaliku tootmise, tegutsedes seega osaühingu huvides ja olles Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohustatud tööandjana tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, tagades ohutud töötingimused ja – võtted, teades riskianalüüsi (vaatamata sellele, et riskianalüüsis nähti tulekahju oht ette ainult laos, mitte aga tootmisruumis) ja tootmises toimunud madratsitoorikute süttimiste põhjal järgmistest töökeskkonna füüsikalistest ja keemilistest teguritest, mis ohustavad töötaja elu ja tervist: 1) ettevõtte tootmisprotsessis, s.o. madratsitoorikute liimimise käigus tekib staatiline elekter, mis sädelahendusena süütab liimimisaurudega kokkupuutel poroloonmadratsitoorikud (ka varem oli seetõttu madratsitoorikud süttinud); 2) töötajad ei kasuta tulekahju tekke vältimiseks tootmisruumis igapäevaselt kohtventilatsiooni ja niisutamist; 3) liim Kestofleks N 500 sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on seetõttu inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes; teades lisaks seda, et kuna tootmisprotsess ( sh madratsitoorikute liimimine) jätkub kahes vahetuses enne kollektiivpuhkust olukorras, kus ladu oli täis toodangut ja osa töölisi puhkusel, st olukorras, kus laoruumid on juba täis ja osa toodangut on juba liimimisruumides, ei ladustata valmivat toodangut mujale, kui samasse tootmisruumi, mistõttu puudus juurdepääs liimimislaua vahetus läheduses asuvatele tulekustutitele, jättis 20.12.2006 juriidilise isiku pädeva isikuna tehase juhatajale ja meistritele edastamata korralduse peatada sellises ohtlikus olukorras tootmistööde jätkamine TFOÜ tehase ruumides aadressil XXX, mille tagajärjel süttisid 20.12.2006.a. kella 21.27 ajal sädelahenduse toimel Kestoflex N 500 liimi aurudega teise tasandi alla ladustatud madratsitoorikud ja sellest sai alguse tulekahju. Tekkinud ulatusliku tulekahju tõttu, kuivõrd ruumis asus ulatuslikult põlevmaterjali, s.o. polüuretaanvahust madratsitoorikuid jm materjale, st suureleegilise põlemise ja kuumuse ning materjalist eritunud ohtliku ja mürgise vingugaasi tõttu, ei pääsenud meistrina töötanud MR ja õmblejana töötanud MM tootmisruumist välja ja hukkusid tulekahjus. Eeltoodust tulenevalt eiras TFOÜ töökeskkonna ohutuse üldiseid nõudeid, mille kohaselt töökeskkonnas toimivad füüsikalised (vastavalt

§ 6

lg 1 p 2 õhuniiskus ja p 3 elektrilöögioht) ja keemilised tegurid (liim Kestofleks N 500 sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on seetõttu inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes) ei või ohustada töötaja isiku elu ega tervist (

§ 3

lg 2).

ei näe konkreetselt ette sätet, mis kohustaks tööandjal töö peatada, kui tööprotsess ohustab töötaja elu või tervist, kuid selline kohustus on tuletatav

§ 3lg-st 2.

Seega, jättes 10 edastamata korralduse peatada ohtlikus olukorras tootmistööde jätkamine, jättis ta täitmata töökeskkonna ohutuse üldised nõuded. Inimese elule ja tervisele ohtlik olukord eksisteeris järgmiste töökeskkonna nõuete täitmata jätmise tõttu kogumis: - - -

§ 13

lg 1 p 1 nõuded, mille kohaselt tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes (karistatav samuti alates 01.03.2007 kehtiva redaktsiooni järgi [RT I 2007, 3, 11 – jõust. 1.03.2007]: tööandja on kohustatud koostama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi) o sellega, et vaatamata valitsenud olukorrale ( tootmisruum ja laod täis toodangut, toimus jätkuvalt tootmine) jättis 20.12.2006 kavandamata, korraldamata ja jälgimata tööohutuse, st jättis vaatamata puudustele (kohtventilatsiooni mittekasutamine, põranda mitteniisutamine, madratsitoorikute jätkuv süttimine) tööprotsessi ümber korraldamata, mistõttu töid teostati ettevõttes töötajate elule ja tervisele ohtlikus olukorras (juurdepääs tulekustutitele puudub, tootmisruum täis kõikjal paiknevat põlevmaterjali, samas ruumis toimus madratsitoorikute liimimine, millest oli korduvalt staatilise elektri sädelahenduse toimel alguse saanud toorikute süttimised);

§ 13

lg 1 p 4 nõuded, mis sätestab, et tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks (alates 01.03.2007 kehtivas redaktsioonis [RT I 2007, 3, 11 – jõust. 1.03.2007]: töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid) o sellega, et jättis väljaselgitamata liimimisprotsessist tuleneva tulekahju tegeliku ohu ja riski töötajate elule ning tervisele ning selle alusel koostamata uue riskianalüüsi, jättes selliselt ettevõttes korraldamata riskianalüüsi vastavusse viimise tegeliku olukorraga, kuivõrd olemasolevas riskianalüüsis nähti tulekahju ohtu ette ainult laos, kus töötas üks inimene, mitte aga tootmisruumis, kus ühe vahetuse ajal töötas 17 inimest, ajal kui laskis ladustada madratsitoorikuid tootmisruumis ja just tootmisruumis esinesid reaalselt madratsitoorikute süttimised; Vabariigi Valitsuse

1. märtsi
2. a määruse nr 105 “Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 ( edaspidi OKTTN) § 3, mille kohaselt ei rakendanud abinõusid ohtlikest kemikaalidest ja neid sisaldavatest materjalidest johtuva ohu vähendamiseks töökeskkonnas. Nimelt vastavalt § 3 lg 1 p 1 ohtlikel kemikaalidel põhinevat tehnoloogia asendamine ohutumaga ohu vähendamisel tööprotsessi optimeerimisega. Vastavalt § 3 lg 2 p 1 õigete töövõtete kasutamine ohu vähendamiseks töökoha parema töökorraldusega, sh vastavalt p 1 õigete töövõtete kasutamine, p 2 töötajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine, p 3 asjakohaste töövahendite ja materjalide kasutamine. Vastavalt § 3 lg 3 sätetele ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid tekkida võiva ohu vältimiseks lähtuvalt kemikaalide füüsikalistest ja keemilistest omadustest, ja nimelt, p 1- vastavalt tehnoloogilistele võimalustele tuleb töökohal vältida kergesti süttivate ja lagunevate kemikaalide kasutamist või vähendada nende hoitavaid koguseid; p 2 süüteallikate vältimine ja p 3 kemikaali poolt põhjustatava võimaliku tulekahju, plahvatuse või teiste füüsikaliste nähtuste tervistkahjustava toime tagajärgede ennetamine 11 - - - - o sellega, et jättis tagamata liimimisprotsessi ohtlikkusest lähtuvalt ohutu töötamise kõigile liimimisprotsessi ruumis viibijatele, võttes arvesse just nimelt 20.12.2006 õhtuse vahetuse ajal valitsenud olukorda tootmisruumis, s.o. madratsitoorikute liimijatega samas ruumis tööd teinud töötajatele, kuivõrd võimalikke süüteallikate kogust ( liimitavad ja liimitud madratsitoorikud) tootmisruumis mitte ei vähendatud, vaid suurendati kui kogu ruumi ulatuses tekkis staatilist elektrit. Selliselt mitte ei ennetatud kemikaalist lähtuvat ohtu, vaid lasti sellel suureneda, kuivõrd muutmata oli kasutatav tehnoloogia, tööprotsess ja materjalid. Siseministri 8.septembri 2000.a. määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõudeid“ § 6 p 3, mille kohaselt üldine tuleohutusjuhend sisaldab nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise ja põlevmaterjali hoidmise kohta o sellega, et jättis koostatud ohutusjuhendites ja riskianalüüsis välja toomata liimimisprotsessi tuleohtlikkuse ning sellest tuleneva materjali hoidmise põhimõtted, s.o. samas ruumis, kus liimimisprotsess toimus, ei oleks tohtinud ladustada põlvematerjali (kergesti süttivaid madratsitoorikuid jm materjale) ning liimimistöötajate juhendis välja toomata liimimisprotsessi käigus tekkida võiva tulekahju ohu, selle põhjused ja vältimise viisid. Siseministri 8.septembri 2000.a. määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõudeid“ § 11 p 2 nõuded, mille kohaselt objekti valdaja töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist ja tule leviku tõkestamist tagavad meetmed o sellega, et ei ole välja töötanud ega rakendanud tulekahju ennetamise ega tule leviku takistamise meetmeid, mis oleksid takistanud nii tulekahju tekkimist ja levimist, kui ka selle väljumist kontrolli alt just nimelt liimimisprotsessiga seotud ruumis. Pidades silmas liimimisprotsessi tuleohtlikkust, oleks tulekahju esmaseks riskimaandamiseks tulnud viia liimimisprotsess eraldi ruumi, tagades selliselt tulekahju ennetamise ja tule leviku tõkestamise, kuivõrd teised rakendatud meetmed ei andnud tulemusi.

§ 13

lg 1 p 14, mis sätestab kohustuse koostada ja kinnitada ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta o sellega, et olles teadlik liimimisprotsessiga kaasnevatest ohtudest, jättis korraldamata ohutu tööprotsessi loomiseks ohutusjuhendi koostamise tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta OKTTN § 2 lg 1 selle kohta, et töökoha riskianalüüsi käigus on tööandja kohustatud vastavalt p 1 iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohutegureid ning vastavalt p 3 hindama võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust o sellega, et jättes liimi Kestofleks N 500 ohutuskaardi andmed kandmata riskianalüüsi ja koostamata jäetud tööohutusjuhendisse, jättis selliselt välja selgitamata liimi kasutamisest tööprotsessi käigus tekkiva reaalse ohu ning hindamata terviseriski suurust tööprotsessis osalevatele töötajatele ja tööprotsessiga samas ruumis viibivatele töötajatele. Töötervishoiu ja töökeskkonna nõuete järgimine oli TFOÜ poolt objektiivselt võimalik eeltoodud asjaoludel, kuid ta jättis nõuded järgimata. Nõuete rikkumise olemuse tõttu, ning ka seetõttu, et ettevõttes oli ka varem madratsitoorikute süttimisi analoogses töökeskkonnas toimunud, pidas TFOÜ võimalikuks, et ettevõttes võib toimuda suur tulekahju, mille tagajärjed on ettearvamatud, kaasarvatud inimeste tervisekahjustused ja surmad, kuid täheLnematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Seega, juriidiline isik TFOÜ, tema juhatuse liikme ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides, eiras tegevusetusega töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, pani toime KarS § 197 lg 2 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava 12 kuriteo ( alates 15.03.2007 kvalifitseeritav KarS § 197 lg 3 - § 13 lg 1 järgi- töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete eiramine kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm). Samuti tema, tegutsedes läbi TTkui tehasejuhataja ja HLkui OÜ juhatuse liikme ning kui ohutusnõuete täitmise eest vastutavate isikute, firma kulude kokkuhoidmise eesmärgil, jättis tegemata vajalikud kulutused madratsitoorikute liimimisprotsessi ohutusnõuete täitmiseks ja tööliste ohutuse tagamiseks neile ohutute töövahendite - materjalide ja töökoha loomise arvelt, tegutsedes seega osaühingu huvides, ning olles vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohustatud tööandjana tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, tagades ohutud töötingimused ja – võtted, pööramata täheLnu oma tegemata jätmistele ja võimalikule ohule, võimaldas Tallinnas XXX asuvas tehase tootmisruumis liimimisprotsessi töötajatel kasutada madratsitoorikute liimimise protsessi käigus liimi Kestoflex N 500, mis sisaldab ohutuskaardi alusel väga tuleohtlikke aineid ja mürgiseid aineid ning on inimese elule ja tervisele ohtlik kemikaal Kemikaaliseaduse § 5 lg 1 mõistes. jättes 20.12.2006.a. Tallinnas XXX asuvas OÜ TFtootmisruumis õhtuse vahetuse töötajatele edastamata korralduse peatada tootmistööde jätkamine samas ruumis, kus toimus toorikute liimimine Kestoflex N 500 liimiga, toorikute ladustamine ja kokkuõmblemine, ajal, kui oli teadlik, et ruumis on kõikjal ladustatud madratsitoorikuid ning et tootmisprotsessi käigus tekkis pidevalt kogu ruumi ulatuses staatilist elektrit, mis on korduvalt põhjustanud madratsitoorikute süttimisi ning mille tagajärjel tekkis samuti 20.12.2006.a. kella 21.27 ajal liimimisprotsessi tulemusena ulatuslik tulekahju, mis seadis ohtu tootmishoones tööl olnud 17 töötaja elu ja tervise. Oma sellise tegevusega jättis OÜ TFtäitmata Kemikaaliseaduses ( edaspidi KemS) sätestatud kemikaalide käitlemise nõuded alljärgnevalt: KemS § 15 lg 1 p 1 toodud kemikaali käitleja kohustuse kemikaali käitlemisel rakendada vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust ning KemS § 17 lg 2 toodud põhilise ohutusnõudena kemikaali käitleja kohustuse järgida kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. OÜ TF, jättis järgimata Kestoflex N 500 ohutuskaardil sätestatud nõuded sellega, et ei hoidnud liimi eemal süttimisallikast, ei takistanud staatilise elektri moodustumist, ei kontrollinud, et liimi käideldakse hästiventileeritavas kohas. OÜ TFvõimaldas liimi Kestoflex N 500 käitlemise koos elastse polüuretaanvahust madratsitoorikutega, mis on kergestisüttiv materjal ja väga tuleohtlik kooslus liimi süttimisvõimelistele aurudele staatilise elektri sädelahenduse toimel. Selliselt jättis OÜ TFrakendamata vajalikud abinõud kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, s.o. ei korraldanud tootmisruumi ladustatud madratsite laoruumi paigutamist, ei taganud staatilise elektri maandamiseks vajalikke toiminguid ega esmaste tulekustutusvahendite kättesaadavust ja lubas kujunenud olukorras 20.12.2006 õhtusel vahetusel töötada tingimustes, kus tuleohtlikku kemikaali käideldi ruumis, mis oli täis süttimisallikaid ja staatilist elektrit, jättes täitmata kemikaali ohutuskaardil toodud nõuete järgimise. Seega, juriidiline isik TFOÜ, tema juhatuse liikme ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides, inimese tervisele ja elule ohtlike kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisega, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule ja tervisele, pani tegevusetusega toime KarS § 367 lg 3 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 19.10.2011.a. toimunud kohtuistungil esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Katrin Mikenberg taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks HL, TTja OÜ TF suhtes. Menetlusosaliste seisukohad 19.10.2011.a. toimunud kohtuistungil esitas ringkonnaprokurör taotluse lõpetada kriminaalmenetlus kõikide süüdistatavate suhtes, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, selle toimepanemisest detsembris 2011.a. möödub viis aastat. 13 Prokurör leiab, et KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles süüdistatavate süü ei ole suur, nad on heastanud või asunud heastama tekitatud kahju, võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Prokurör leiab, et tuleb võtta arvesse ka kannatanute arvamust menetluse jätkamise otstarbekuse osas. Süü suuruse hindamisel peab menetleja arvesse võtma kuriteo tehiolud, süüdlaste isikuandmeid, karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes, muud süüd mõjutavaid asjaolusid, nagu kahetsus ja/või kahju heastamine. Kriminaalmenetlust on võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada juhul, kui süüd vähendavad asjaolud on ülekaalus. Süüdistatavad on kriminaalkorras karistamata, nende suhtes ei ole menetluses teisi kriminaalasju, samuti ei ole nende suhtes varem KrMS § 201-205 ettenähtud alustel kriminaalmenetlusi lõpetatud. Süüdistatavad on nõustunud kannatanule tasuma tekitatud kahju, mis hõlmab nii materiaalset, kui ka moraalset kahju. Samuti on süüdistatavad nõus tasuma menetluskulud ning tasuma riigituludesse rahalise kohustuse. Eeltoodu alusel on prokurör seisukohal, et süüdistatavate HL, TT ja OÜ TF süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seetõttu leiab prokurör, et on otstarbekas: Lõpetada kriminaalasjas nr 06230101790 menetlus. Kohustada OÜ TF´l (reg. kood XXX, asukoht XXX, esindaja OÜ TFjuhatuse esimees AP) tasuma Eesti Vabariigi tuludesse menetluskulud kogusummas 1018,36 eurot (ekspertiisitasu 698,76 eurot + kaitsjatasud 319,60 eurot) hiljemalt 20.11.2011.a., mis kuulub kandmisele Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777 ning selgitusse „OÜ TF, 1-09-21744, menetluskulud“; hüvitada kannatanule NM´le tekitatud kahju (hõlmab nii materiaalset, kui ka moraalset kahju) kogusummas 45 000,- eurot 4 aasta jooksul, s.o. hiljemalt 19.10.2015.a. määruse jõustumisest. Igakuiselt tasuda kannatanule vähemalt 937,50 eurot. • Kohustada HL’t KrMS § 202 lg 2 p 1,2 alusel tasuma Eesti Vabariigi tuludesse menetluskulud (ekspertiisitasu + kaitsjatasu) kogusummas 1018,36 eurot, mis kuulub kandmisele Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777 ning selgitusse „HL, 1-0921744, menetluskulud“; tasuma Eesti Vabariigi tuludesse kindel summa 350,- eurot ühe kuu jooksul, s.o. hiljemalt 19.11.2011.a., mis kuulub kandmsiele Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777 ning selgitusse „HL, 1-09-21744, oportuniteet“. • Kohustada TT’t KrMS § 202 lg 2 p 1,2 alusel tasuma Eesti Vabariigi tuludesse menetluskulud (ekspertiisitasu + kaitsjatasu) kogusummas 1018,36 eurot, mis kuulub kandmisele Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777 ning selgitusse „TT, 1-0921744, menetluskulud“; tasuma Eesti Vabariigi tuludesse kindel summa 350,- eurot ühe kuu jooksul, s.o. hiljemalt 19.11.2011.a., mis kuulub kandmsiele Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777 ning selgitusse „TT, 1-09-21744, oportuniteet“. Süüdistatavad HL, TTja OÜ TFnõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega ning nendele pandud kohustustega. Süüdistatavate kaitsjad ja kannatanu NM esindaja toetasid prokuröri poolt esitatud taotlust. • • Kohtu seisukoht 14 Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja kriminaalasja materjalidega ning kontrollinud KrMS § 202 lg 1 kohaldamise aluseid kriminaalasjas, leiab, et kuna süüdistatavaid HL, TTja OÜ TFsüüdistatakse II astme kuriteo toimepanemises, tegu leidis aset aastal 2006.a., kriminaalasjas pole veel kohtulikku uurimist alustatud, seega menetluse mõistlik aeg hakkab mööduma. OÜ TFon nõus heastama kannatanu NMnii materiaalse kui ka moraalse kahju, nad on kahju summas saavutanud kokkuleppe. Kannatanud ei vaielnud menetluse lõpetamise vastu. Süüdistatavatele on selgitatud, et tähtajaliselt kohustuste mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2 p 2, § 206 ja § 274 lg 5, kohus määras, lõpetada menetlus HLsüüdistuses KarS § 197 lg 1, § 367 lg 1 järgi; TTsüüdistuses KarS § 197 lg 1, § 367 lg 1 järgi ja OÜ TFsüüdistuses KarS § 197 lg 2 (alates 15.03.2007.a. KarS § 197 lg 3), § 367 lg 3 järgi. Süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- tuleb tühistada ja asitõendid: CD- plaadid turvakaamera videosalvestusega, DVD plaat ütluste olustikuga seostamisega – jätta peale määruse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Metallkonks, kaabli king koos kaabli vaskkiudjuhtmete fragmendiga ja kaabli klemmühendus (asuvad Põhja PP asitõendite hoidlas) peale määruse jõustumist hävitada. Violetta Kõvask Kohtunik 15