lg 2 kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks ning võtta kaebus menetlusse. Kaebuse kohaselt rikub
lg 2 PS § 15 sätestatud põhiõigust pöörduda igaühel oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning ja PS § 146 ettenähtud põhimõtet, mille kohaselt mõistab Eestis õigust ainult kohus.
kohaselt aga on kaebuse esitamine võimalik vaid kohtuvälisele menetlejale, s.o sama isikule, kes alustas ja viis läbi menetlust. Sellest tulenevalt puudub vaide esitamisel erapooletus ja kohtuvälise menetleja pädevus viia läbi menetlust õiglaselt ja objektiivselt on küsitav. Samuti on kaebaja seisukohal, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on oluliselt rikkunud seadusest tulenevaid volituste piire, viies läbi liiklusjärelevalvet ning rikkunud ka demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, 2 sisuliselt omandades omavoliliselt õigusi, mida seaduste või põhiseadusega ei ole nende pädevusse antud. Seetõttu leiab kaebaja, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt kirjaliku hoiatamismenetluses tehtud trahviteated tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada ja menetlus lõpetada. Kohus, tutvunud kaebusega ja sellele lisatud materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 1 p 7 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtumenetlustoiming või lahend väärteomenetluse seadustiku sätestatud korras.
lg 2 kohaselt ei saa esitada maakohtusse kaebust sama seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või sama seadustiku § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale.
kohaselt on hoiatustrahvi saanud isikul õigus vaidlustada trahviteatega mittenõustumisel trahviteade 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest, kaebus tuleb esitada trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Seega ei näe seadusandja ette hoiatamismenetluses koostatud trahviteate vaidlustamist maakohtus ning kohus leiab, et
lg 2 ei ole põhiseadusega vastuolus.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale, kui teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Sellest tulenevalt on hoiatamismenetluse näol tegemist menetluse lihtsama vormiga, mille jooksul on väärteo toimepanemise fakt tuvastatav enne trahviteate saatmist ning selline menetluse vorm on suunatud kiirele reageerimisele kõigile rikkumistele, arvestades liiklusohutuse parandamise vajadust. Siinjuures tuleb rõhutada, et kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega kaasneva hoiatustrahvi puhul ei ole tegemist süüteo eest kohaldatava karistusega, seda ei kanta karistusregistrisse, see ei too endaga kaasa karistusõiguslikku tagajärge ning kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse (
Vastavalt sellele on seadusandja näinud ette ka edasikaebamise korra. Nimelt, kohtukaebemenetluse välistamisel sellistel juhtudel on lähtutud menetlusökonoomikast. Kohtuväline menetleja vastutab selle eest, et enne trahviteate väljasaatmist on kindlaks tehtud väärteo olemasolu, kontrollitud muuhulgas on ka liikluskorraldusvahendi puudumine rikkumise kohas. Eeltoodu alusel tuleb nõustuda, et taoline menetluskord on lubatav ja niisuguse menetluskorra näol pakutav meede on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Sellisele seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus lahendis nr 4-10-4102, lahendades samasisulist Tauno Trompi kaebust 14.12.2010.a. Siiski on trahviteate vaidlustamine võimalik ning see toimib
Kui kohtuväline menetleja jätab trahviteate vaidlustamiseks esitatud kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata on isikul õigus vastavalt
sätestatule esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale kohtuvälise menetleja juhile, kelle pädevuses on rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist (
lg 2 p 2) või tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise (
3 Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et sellele õigusele on viidanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor Liina Sulg 28.06.2011 määruses, millega jättis ta Tauno Trompi kaebused trahviteadetele nr 020816 ja nr 021304 läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt kui menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on tal õigus esitada kaebus maakohtule. Seega on väär Tauno Trompi väide nagu välistaks kehtiv väärteomenetluse seadus võimaluse vaidlustada hoiatamismenetluses tehtud trahviteated kohtusse. Kohtule jääb arusaamatuks, mis takistas kaebajal järgida
sätestatud reegleid ning seejärel pöörduda kohtusse kaebusega oma õiguste ja vabaduste kaitsmiseks, juhindudes
Kuivõrd aga kaebus on esitatud seadusesätte alusel, mis ei võimalda trahviteate vaidlustamist, puudub kohtul seaduslik alus kaebuse menetlemiseks. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et Tauno Trompi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada see kaebajale. Kuna kohus ei lahenda esitatud kaebust sisuliselt, jätab ta hinnangu andmata teistele kaebuses püstitatud küsimustele, sh LS § 143 lg 3 vastavuse kohta PS §-le 11. Määruse koostamisel juhindus kohus
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.