← Eesti

4-11-3158/5

4-11-3158 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3158 (2330,11,005731) Väärteoprotokolli number AB1212352 Kohtunik P

) § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik Vladimir Lvov isikukood 37407283721, elukoht XXX, ilma kodakondsuseta, emakeel – vene keel, töötu. Kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino Ida Prefektuuri väärteomenetleja Kohtuistungi toimumise aeg Narva politseijaoskonna vanem 24.08.2011.a. RESOLUTSIOON VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada väärteomenetlus Vladimir Lvovi suhtes

§ 218lg 1 järgi kuna tema teos on kuriteo tunnused.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tegi kindlaks 21.07.2011.a koostati Vladimir Lvovi suhtes väärteoprotokoll nr AB1212352

§ 218

lg 1 järgi selles, et tema 21.07.2011.a kell 14.15 paiku kaupluse Selver müügisaalis pani toime 1 pudeli viski „Red Label“ varguse maksumusega 11,45 eurot (varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu). Kohtuistungile õigusrikkuja Vladimir Lvov ei ilmunud, kohtukutse ei saanud kätte. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis et süü väärteo toimepanemises on tõendatud ning palus väärteomenetlus lõpetada ning saata politseisse kriminaalmenetluse algatamiseks. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud materjale leiab, et Vladimir Lvovi teos on kuriteo tunnused. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-st 4 tulenevalt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos ilmnevad kuriteo tunnused. Kuriteo tunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast seega väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kohus võib väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada, kui maakohus arutab väärteoasja VTMS §-s 83 sätestatud tingimustel, tehes asjas esmase otsuse isiku karistamise kohta. Vastavalt VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus kirjeldatud olukorras väärteomenetluse lõpetamise määruse, kusjuures seda võib teha enne kohtuotsuse tegemist ja menetlusaluse isiku süüküsimuse lõplikku lahendamist.

§ 218

lg 1 sätestab kriminaalvastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine või väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus märgitud raskendavad asjaolud (RKKKo 3-1-1-3-03). Seega on

§ 218

lg 1 viitelise iseloomuga ja käsitatav

13. peatüki suhtes üldosalise sättena. Isiku käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 218

lg 1 järgi üksnes siis, kui 1) see tegu vastab

13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine ja väljapressimine), 2) see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja 3) selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud RKKKo (3-1-1-31-03).

§ 218

lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varavastase süüteo eest (v.a röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus), mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKKod nr 3-1-1-56-08, 3-1-1-57-08). Vladimir Lvov on isik, kes on varem toime pannud korduvaid varguseid ning tema käitumises on süüteokoosseisu raskendavad asjaolud. Seetõttu tuleks tegu kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mitte

§ 218

lg 1 järgi.

§ 199

lg 2 p 9 koosseis (süstemaatiline vargus) eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist ja tähtis ei ole, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest

§ 199

lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et Vladimir Lvovi suhtes tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada kuna tema teos on kuriteo tunnused. Pavel Gontšarov Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.