← Eesti

1-11-10216/7

Obsah (9)§ 184§ 418§ 64§ 68§ 54§ 73§ 392§ 83§ 832

1-11-10216 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 30. septembril 2011.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-11-10216 (11221000050) Kohtuk

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 418 lg 1 järgi; Pia Kristiina Pihlajakallio süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Jon Rikhard Juhani Uski süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi; Miika Ville Hermanni Mölsä süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi; Kirsi Johanna Reinikainen süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi.

Andres Ülviste Mika Tapio Soininen isikukood või sünniaeg: 03.08.1969.a.; elukoht: xxx; Eestis viibides xxx, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: Soome Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: soome keel, töökoht või õppeasutus: töötu; varem kriminaalkorras karistamata. vahistamine alates 06.04.2011.a. Kaitsja Jugans Grossmann Süüdisatatav Pia Kristiina Pihlajakallio isikukood või sünniaeg: 20.07.1990.a.; elukoht: xxx, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: Soome Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: soome keel, töökoht või õppeasutus: töötu; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend Kaitsja Süüdistatav Tõkend Kaitsja Süüdistatav Tõkend Kaitsja Süüdistatav Tõkend Kaitsja vahistamine alates 06.04.2011.a. Raivo Bergson Jon Rikhard Juhani Uski isikukood või sünniaeg: 11.02.1965.a.; elukoht: xxx, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: Soome Vabariigi kodanik; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: soome keel, töökoht või õppeasutus: töötu; varem kriminaalkorras karistamata. vahistamine alates 06.04.2011.a. Vladimir Sadekov Miika Ville Hermanni Mölsä isikukood või sünniaeg: 25.01.1989.a.; elukoht: xxx, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: Soome Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: soome keel, töökoht või õppeasutus: töötu; varem kriminaalkorras karistamata. vahistamine alates 06.04.2011.a. Leelo Viil Kirsi Johanna Reinikainen isikukood või sünniaeg: 12.04.1984.a.; elukoht: xxx, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: Soome Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: soome keel, töökoht või õppeasutus: töötu; varem kriminaalkorras karistamata. vahistamine alates 06.04.2011.a. Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mika Tapio Soininen

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Mika Tapio Soininen

§ 418

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o.

1 (üks) aasta vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 4 (nelja) aastase vangistusega. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Mika Tapio Soininen´ile lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 (viieks) aastaks. Tõkend vahistamine- jätta Mika Tapio Soininen suhtes muutmata. Süüdi tunnistada Pia Kristiina Pihlajakallio

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldades

§ 73

lg 1, 3 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui Pia Kristiina Pihlajakallio ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut 2 kuritegu.

§ 73lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära 6 (kuus) kuud vangistust.

Ülejäänud 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui Pia Kristiina Pihlajakallio 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Pia Kristiina Pihlajakallio ´le lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 (viieks) aastaks. Tõkend vahistamine- jätta Pia Kristiina Pihlajakallio suhtes muutmata. Süüdi tunnistada Jon Pikhard Juhani Uski

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Jon Pikhard Juhani Uski

§ 392

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o.

2 (kaks) aastat vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 3 (kolme) aastase vangistusega. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Jon Pikhard Juhani Uski ´le lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 (viieks) aastaks. Tõkend vahistamine- jätta Jon Pikhard Juhani Uski suhtes muutmata. Süüdi tunnistada Miika Ville Hermanni Mölsä

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Miika Ville Hermanni Mölsä

§ 392

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o.

2 (kaks) aastat vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 3 (kolme) aastase 6 (kuue) kuulise vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldades

§ 73

lg 1, 3 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui Miika Ville Hermanni Mölsä ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu.

§ 73lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära 6 (kuus) kuud vangistust.

Ülejäänud 3 (kolme) aastat vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui Miika Ville Hermanni Mölsä 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Miika Ville Hermanni Mölsä ´le lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 (viieks) aastaks. Tõkend vahistamine- jätta Miika Ville Hermanni Mölsä suhtes muutmata. Süüdi tunnistada Kirsi Johanna Reinikainen

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kirsi Johanna Reinikainen

§ 392

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o.

2 (kaks) aastat vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 3 (kolme) aastase 6 (kuue) kuulise vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldades

§ 73

lg 1, 3 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui Kirsi Johanna Reinikainen ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu.

§ 73lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära 6 (kuus) kuud vangistust.

Ülejäänud 3 (kolme) aastat vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui Kirsi Johanna Reinikainen 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Kirsi Johanna Reinikainen ´le lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 (viieks) aastaks. Tõkend vahistamine- jätta Kirsi Johanna Reinikainen suhtes muutmata. Välja mõista Mika Tapio Soininen´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot 83 senti riigituludesse ja menetluskulu, s.o. kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

  1. Selgitusse märkida „Mika Tapio Soininen 1-11-10216, sundraha”, „Mika Tapio Soininen 1-11-10216, kaitsjatasu”, „Mika Tapio Soininen 1-11-10216, menetluskulu”. KrMS § 180 lg 3, § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Pia Kristiina Pihlajakallio´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 939 (üheksasada kolmkümmend üheksa) eurot 55 senti riigituludesse ja menetluskulu, s.o. kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 45 (nelikümmend viis) senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  2. Selgitusse märkida „Pia Kristiina Pihlajakallio 1-11-10216, sundraha”, „Pia Kristiina Pihlajakallio 1-11-10216, kaitsjatasu”, „Pia Kristiina Pihlajakallio 1-11-10216, menetluskulu”. KrMS § 180 lg 3, § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist 4 tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Jon Rikhard Juhani Uski´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 671 (kuussada seitsekümmend üks) eurot 07 senti riigituludesse ja menetluskulu s.o. kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 45 (nelikümmend viis) senti riigituludesse. Sundraha kaitsjatasu ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  3. Selgitusse märkida „Jon Rikhard Juhani Uski 1-11-10216, sundraha”, „Jon Rikhard Juhani Uski 1-11-10216, kaitsjatasu”,„Jon Rikhard Juhani Uski 111-10216, menetluskulu”. KrMS § 180 lg 3, § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Miika Ville Hermanni Mölsä ´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 035 (üks tuhat kolmkümmend viis) eurot 42 senti riigituludesse ja menetluskulu s.o. kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 45 (nelikümmend viis) senti riigituludesse . Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  4. Selgitusse märkida „Miika Ville Hermanni Mölsä 1-11-10216, sundraha”, „Miika Ville Hermanni Mölsä 1-11-10216, kaitsjatasu”, „Miika Ville Hermanni Mölsä 1-11-10216, menetluskulu” KrMS § 180 lg 3, § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Kirsi Johanna Reinikainen´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 843 (kaheksasada nelikümmend kolm) eurot 75 senti riigituludesse ja menetluskulu s.o. kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 45 (nelikümmend viis) senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  5. Selgitusse märkida „Kirsi Johanna Reinikainen 1-11-10216, sundraha”, „Kirsi Johanna Reinikainen 1-11-10216, kaitsjatasu”, „Kirsi Johanna Reinikainen 1-11-10216, menetluskulu”. KrMS § 180 lg 3, § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. 5 Välja mõista võrdsetes osades Mika Tapio Soininen´ilt, Pia Kristiina Pihlajakallio´lt, Jon Rikhard Juhani Uski´lt, Miika Ville Hermanni Mölsä´lt ja Kirsi Johana Reinikainen´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0316 maksumus 1 428 (üks tuhat nelisada kakskümmend kaheksa) eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi akt nr 11E-GE0444 maksumus 4 902 (neli tuhat üheksasada kaks) eurot riigituludesse ja jäljeekspertiisi nr 11E-TR0038 maksumus 314 (kolmsada neliteist) eurot riigituludesse, s.o. igalt ühelt 1 328 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) eurot 80 senti riigituludesse. Välja mõista Mika Tapio Soininen´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu s.o tulirelvaekspertiisi nr 11E-TB0041 maksumus 420 (nelisada kakskümmend) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  6. Selgitusse märkida „Mika Tapio Soininen 1-11-10216, menetluskulud”, „Pia Kristiina Pihlajakallio 1-11-10216, menetluskulud”, „Jon Rikhard Juhani Uski 1-11-10216, menetluskulud”, „Miika Ville Hermanni Mölsä 1-11-10216 ,menetluskulud”,„Kirsi Johanna Reinikainen 1-11-10216 menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3, § 423 alusel Mika Tapio Soininen ja Jon Rikhard Juhani Uski, Pia Kristiina Pihlajakallio, Miika Ville Hermanni Mölsä ja Kirsi Johanna Reinikainen menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

§ 83² lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 01.09.2011.a.

määrusega arestitud Mika Tapio Soininen`ilt kahtlustatavana kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud sularaha summas 2 472 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaks) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

§ 83² lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 01.09.2011.a.

määrusega arestitud kahtlustatavalt Pia Kristiina Pihlajakallio`lt kahtlustatavana kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud sularaha summas 1 590 (üks tuhat viissda üheksakümmend) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna asitõendite hoidlas: ekspertiisidest tagastatud esemed: narkootilise aine pakendid (kilekotid, teibiribad, kondoomid, salvrätikud); joogitopsik koos selles olevate kasutatud kondoomipakendite, teibitükkide, kasutatud salvrätikute, sigaretifiltri, süstlanõelapakendi, kasutatud kondoomide, plastmassist mõõtenõu ja papitükkidega; kaal kirjega Sartorius, nr VK203; kaal kirjega Soehnle, nr 65106; kuus kasutatud teibirulli; plastpurk - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna asitõendite hoidlas: Mika Tapio Soininen`i kinnipidamise käigus tema juurest leitud ja ära võetud mobiiltelefonid: mobiiltelefon NOKIA IMEI-koodiga ekraanil 354197039280652 ELISA SIMkaardiga nr EE21100804181394 abonentnumbriga 56047012 ja mobiiltelefon NOKIA 1661-2 IMEI-koodiga ekraanil ja tehasekleebisel 351520046657575 ELISA SIM-kaardiga nr EE21110201007738, abonentnumbriga 54583001 - tagastada Mika Tapio Soininen`ile kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna asitõendite hoidlas: Mika Tapio Soininen’i, kasutuses oleva korteri, aadressil Tallinn Xxx, läbiotsimise 6 käigus leitud ja ära võetud esemed: ELISA kõnekaardi SIM-kaardi ümbris abonentnumbrile 54583001; märkmik kirjega „Super“; kolmkümmend kuus kondoomipakendit - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna asitõendite hoidlas: Pia Kristiina Pihlajakallio kinnipidamise käigus tema juurest leitud ja ära võetud Tallink’i ja Silja Line pardakaart - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna asitõendite hoidlas: Pia Kristiina Pihlajakallio kasutuses olnud sõiduauto Renault Megane (reg nr XXX) läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ribadeks tõmmatud müügileping autole BMW 520 rm xxx - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna asitõendite hoidlas: Kirsi Johanna Reinikainen’i kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud esemed: mobiiltelefon NOKIA 2330C-2 IMEI-koodiga ekraanil ja tehasekleebisel 358303036703672 Saunalahti.fi SIM-kaardiga nr 89358020905260090370, abonentnumbriga +358465727179- tagastada Kirsi Johanna Reinikainen`ile kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna asitõendite hoidlas: Kirsi Johanna Reinikainen’i kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud esemed seitse kondoomipakendit - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Jälitusprotokolli lisa (telefonikõnede salvestused) ühel DVD plaadil, mis on köidetud kriminaaltoimiku I köite lõppu - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Jälitusprotokolli lisa (kõneeristuste originaalfailid) ühel DVD plaadil, mis on köidetud kriminaaltoimiku II köite lõppu/ - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Mika Tapio Soininen`i kasutuses oleva sõiduauto BMW (reg nr xxx) läbiotsimise kohta koostatud protokolli lisa (läbiotsimise videosalvestus) ühel DVD plaadil, mis on köidetud kriminaaltoimiku II köite lõppu/ - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Oma tegevusega pani Mika Tapio Soininen isikute grupis korduvalt toime suures koguses narkootiliste ainete ja suures koguses psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise grupi poolt korduvalt, suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseadusliku omandamise ja valdamise ning suures koguses psühhotroopsete ainete 7 diasepaami, klonasepaami ja oksasepaami ebaseadusliku omandamise ja valdamise, s.o.

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Seega pani Mika Tapio Soininen toime tulirelva ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma tegevusega pani Pia Kristiina Pihlajakallio isikute grupis korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise grupi poolt korduvalt, s.o.

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Oma tegevusega pani Jon Rikhard Juhani Uski isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo grupi poolt, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma tegevusega pani Jon Rikhard Juhani Uski isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse, s.o.

§ 392lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma tegevusega pani Miika Ville Hermanni Mölsa isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo grupi poolt, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma tegevusega pani Miika Ville Hermanni Mölsa isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse, s.o.

§ 392lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma tegevusega pani Kirsi Johanna Reinikainen isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise – suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo grupi poolt, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma tegevusega pani Kirsi Johanna Reinikainen isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse, s.o.

§ 392lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Pia Kristiina Pihlajakallio`le karistuseks 3 /kolm/ aastat ja 2 /kaks/ kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et Pia Kristiina Pihlajakallio`le mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt 8 määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et Pia Kristiina Pihlajakallio`le mõistetud 3 /kolme/ aasta ja 2 /kahe/ kuu pikkusest vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 /kuus/ kuud vangistust.

§ 73lg 2 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud osa mõistetud vangistusest, s.o.

2 /kaks/ aastat ja 8 /kaheksa/ kuud, tingimisi ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ärakandmisele kuuluva 6 /kuue/ kuuse vangistuse kandmise aja alguseks lugeda Pia Kristiina Pihlajakallio kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Pia Kristiina Pihlajakallio`le lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 /viieks/ aastaks.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Pia Kristiina Pihlajakallio`lt kahtlustatavana kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud sularaha summas 1590 eurot. Nimetatud sularaha on Harju Maakohtu 01.09.2011.a. määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Karistuse liik ja määr:

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jon Rikhard Juhani Uski`le karistuseks 3 /kolm/ aastat vangistust.

§ 392

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jon Rikhard Juhani Uski`le karistuseks 2 /kaks/ aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Jon Rikhard Juhani Uski`le liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Jon Rikhard Juhani Uski kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Jon Rikhard Juhani Uski´le lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 /viieks/ aastaks. Karistuse liik ja määr:

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Miika Ville Hermanni Mölsä`le karistuseks 3 /kolm/ aastat ja 6 /kuus/ kuud vangistust.

§ 392

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Miika Ville Hermanni Mölsä`le karistuseks 2 /kaks/ aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Miika Ville Hermanni Mölsä`le liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat ja 6 /kuus/ kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et Miika Ville Hermanni Mölsä`le mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et Miika Ville Hermanni Mölsä`le mõistetud 3 /kolme/ aasta ja 6 /kuue/ kuu pikkusest vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 /kuus/ kuud vangistust.

§ 73lg 2 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud osa mõistetud vangistusest, s.o.

3 /kolm/ aastat, tingimisi ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ärakandmisele kuuluva 6 /kuue/ kuuse vangistuse kandmise aja alguseks lugeda Miika Ville Hermanni Mölsä kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Miika Ville Hermanni Mölsä`le lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 /viieks/ aastaks. Karistuse liik ja määr:

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kirsi Johanna Reinikainen`ile karistuseks 3 /kolm/ aastat ja 6 /kuus/ kuud vangistust.

§ 392

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kirsi Johanna Reinikainen`ile karistuseks 2 /kaks/ aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Kirsi Johanna Reinikainen`ile liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat ja 6 /kuus/ kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et Kirsi Johanna Reinikainen`ile mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud 9 katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et Kirsi Johanna Reinikainen`ile mõistetud 3 /kolme/ aasta ja 6 /kuue/ kuu pikkusest vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 /kuus/ kuud vangistust.

§ 73lg 2 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud osa mõistetud vangistusest, s.o.

3 /kolm/ aastat, tingimisi ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ärakandmisele kuuluva 6 /kuue/ kuuse vangistuse kandmise aja alguseks lugeda Kirsi Johanna Reinikainen`i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 06.04.2011.a.

§ 54

lg 1 alusel mõista Kirsi Johanna Reinikainen`ile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 /viieks/ aastaks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Mika Tapio Soininen ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Pia Kristiina Pihlajakallio ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Jon Rikhard Juhani Uski ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Miika Ville Hermanni Mölsä ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Kirsi Johanna Reinikainen ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Mika Tapio Soininen, Pia Kristiina Pihlajakallio, Jon Rikhard Juhani Uski, Miika Ville Hermanni Mölsä ja Kirsi Johanna Reinikainen poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Mika Tapio Soininen süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Mika Tapio Soininen süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Mika Tapio Soininen´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Mika Tapio Soininen´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-

  1. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas 10 KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 862.83 eurot riigituludesse ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 senti, tulirelvaekspertiisi nr 11ETB0041 maksumus 420 eurot riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Mika Tapio Soininen´ilt, Pia Kristiina Pihlajakallio´lt, Jon Rikhard Juhani Uski´lt, Miika Ville Hermanni Mölsä´lt ja Kirsi Johana Reinikainen´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0316 maksumus 1 428 eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi akt nr 11E-GE0444 maksumus 4 902 eurot riigituludesse ja jäljeekspertiisi nr 11ETR0038 maksumus 314 eurot riigituludesse, s.o. igalt ühelt 1 328 eurot 80 senti riigituludesse. Kohus tunnistab Pia Kristiina Pihlajakallio süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Pia Kristiina Pihlajakallio süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Pia Kristiina Pihlajakallio´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Pia Kristiina Pihlajakallio ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-103472; 1-10-16328; 1-10-
  2. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 939.55 eurot riigituludesse ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 senti riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Mika Tapio Soininen´ilt, Pia Kristiina Pihlajakallio´lt, Jon Rikhard Juhani Uski´lt, Miika Ville Hermanni Mölsä´lt ja Kirsi Johana Reinikainen´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0316 maksumus 1 428 eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi akt nr 11E-GE0444 maksumus 4 902 eurot riigituludesse ja jäljeekspertiisi nr 11E-TR0038 maksumus 314 eurot riigituludesse, s.o. igalt ühelt 1 328 eurot 80 senti riigituludesse. Kohus tunnistab Jon Rikhard Juhani Uski süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Jon Rikhard Juhani Uski süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, 11 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Jon Rikhard Juhani Uski ´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Jon Rikhard Juhani Uski ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-103472; 1-10-16328; 1-10-
  3. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 671.07 eurot riigituludesse ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 senti riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Mika Tapio Soininen´ilt, Pia Kristiina Pihlajakallio´lt, Jon Rikhard Juhani Uski´lt, Miika Ville Hermanni Mölsä´lt ja Kirsi Johana Reinikainen´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0316 maksumus 1 428 eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi akt nr 11E-GE0444 maksumus 4 902 eurot riigituludesse ja jäljeekspertiisi nr 11E-TR0038 maksumus 314 eurot riigituludesse, s.o. igalt ühelt 1 328 eurot 80 senti riigituludesse. Kohus tunnistab Miika Ville Hermanni Mölsä süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastab Miika Ville Hermanni Mölsä süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Miika Ville Hermanni Mölsä ´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Miika Ville Hermanni Mölsä ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-103472; 1-10-16328; 1-10-
  4. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot 12 riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 035.42 eurot riigituludesse ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 senti riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Mika Tapio Soininen´ilt, Pia Kristiina Pihlajakallio´lt, Jon Rikhard Juhani Uski´lt, Miika Ville Hermanni Mölsä´lt ja Kirsi Johana Reinikainen´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0316 maksumus 1 428 eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi akt nr 11E-GE0444 maksumus 4 902 eurot riigituludesse ja jäljeekspertiisi nr 11E-TR0038 maksumus 314 eurot riigituludesse, s.o. igalt ühelt 1 328 eurot 80 senti riigituludesse. Kohus tunnistab Kirsi Johanna Reinikainen süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Kirsi Johanna Reinikainen süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Kirsi Johanna Reinikainen ´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Kirsi Johanna Reinikainen ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-103472; 1-10-16328; 1-10-
  5. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 843.75 eurot riigituludesse ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 senti riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Mika Tapio Soininen´ilt, Pia Kristiina Pihlajakallio´lt, Jon Rikhard Juhani Uski´lt, Miika Ville Hermanni Mölsä´lt ja Kirsi Johana Reinikainen´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0316 maksumus 1 428 eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi akt nr 11E-GE0444 maksumus 4 902 eurot riigituludesse ja jäljeekspertiisi nr 11E-TR0038 maksumus 314 eurot riigituludesse, s.o. igalt ühelt 1 328 eurot 80 senti riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.