4-11-1996/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2011, Rapla Väärteoasja number 4-11-1996 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Väärteoasi Erik Kaldase kaebus Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Olimar Merilaini 09.05.2011 otsuse nr 2700,11,001904 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Erik Kaldas ( isikukood 35708220274, elukoht xxxxx, xxxxx x-x, töökoht xx xxxxxxxx xxxx, Eesti kodanik), kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Olimar Merilain Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Tühistada Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Olimar Merilaini 09.05.2011 otsus nr 2700,11,001904 ning lõpetada väärteomenetlus Erik Kaldase süüdistuses Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Erik Kaldasel advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud 09.05.2011 koostas kohtuväline menetleja O.Merilain otsuse, millega määrati kaebuse esitajale karistuseks Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60.- eurot. Kaebuse esitaja leiab, et otsus on väär, kuna kaebuse esitaja poolt liiklusseaduse rikkumist ei esinenud. Kehtivat kiirusepiirangut ta ei ületanud. 08.04.2011 sõitis kaebuse esitaja Tallinnast Raplasse sõiduautoga Opel Astra reg nr xxxxxx. Kella 15.05 paiku jõudis ta Hagudi aleviku lähistele. Mõni kilomeeter enne Hagudit hakkas tal järgi sõitma linnamaastur, kes algul tegi katseid möödumiseks, kuid peale vastutulevate autode poolt tulede vilgutamist sellest loobus. Oli igati arusaadav, et Hagudis mõõdavad politseinikud kiirust. Enne Hagudi alevikku vähendas kaebuse esitaja kiirust 70 km/h-ni ning enne Hagudi asulat tähistava märgi juures 50 km/h-ni. Sama tegi ka tema taga liikuv maastur. Kaebuse esitaja on veendunud, et tema auto kiirus oli 50 km/h, sest samal päeval lasi vahetada talverehvid suviste vastu ja igaks juhuks kontrollis teel GPS seadmega spidomeetri näitu ja tegelikku kiirust. Hagudi alevikku sisenedes näitas auto spidomeeter

1. Umbes 250 m enne vasakule suunduvat Purila teed eristab päri- ja vastassuunavööndit lühike saareke ja seejärel tuleb lauge tõusuga kurv vasakule, kus sõidusuunad liituvad. Edasi kulgeb tee lauge kurviga paremale. Umbes 120 m enne Purila tee ristmikku märkas kaebuse esitaja vasakult sõidutee poole jooksvaid politseiametnikke. Ta vaatas vasakpoolsest küljepeeglist tagasi ja nägi, et tema taga liikunud maasturi taha oli tekkinud veel vähemalt üks sõiduk. Ilmselgelt pidi ta olema lähenenud suurema kiirusega, sest 70 km/h ala alguses enne raudteele suunduvat teed teda kindlasti veel nähta ei olnud. Kaebuse esitaja jäi huviga vaatama, kuidas politseinikud taganttulnud kiirustaja kinni peavad. Aga peatumismärguanne anti vasakult tee äärelt hoopis kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja peatus ja politseinik näitas talle kiirusemõõteseadet ja sellel oli number
2. Kaebuse esitaja selgitas, et see ei saa olla tema auto kiirus, sest ta märkas politseinikke. Kiiruseradar pidavat mõõtma alati kolonnis liikuva esimese auto kiirust. Koostati väärteoprotokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetluse dokumendid on mittevastavuses. Väärteoprotokollis esineb mitmeid juurde- ja ülekirjutisi ning on paljuski loetamatu. Juhiloa seerianumbrid on dokumentidel erinevad. Protokollis ei ole märgitud tunnistaja nime. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on tehtud hilisemad parandused. Mõõtmiskoha GPS koordinaadid on valed ja mõõtmiskoht nende järgi tuvastamatu. Kiirusemõõteseadme kasutamisel ei ole pööratud tähelepanu, et mõõteseadme ja objekti vahele jäid signaalile läbimatud takistused. Sellega rikuti Liiklusjärelevalve teostamise korra kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika § 4 nõudeid, mis ei luba sellistes tingimustes sõidukiirust mõõta. Sõiduridade arvu 2 taha on tehtud ekslikult ristike lahtrisse eraldusribaga tee. Mõõtekohas eraldusriba puudub. Mõõtja sõiduki asukohaks on märgitud paremal, mis on väär. Nii mõõtmiskoht kui ka politseisõiduki asukoht oli vasakul. Mõõtja sõiduk paiknes kõrvalteel, mille kohta on vastavasse lahtrisse ristike tegemata jäetud. Valesti on märgitud, et mootorsõiduk liikus 2.sõidurajal. Kaebuse esitaja liikus esimesel. Kaebuse esitaja leiab, et tunnistaja ütlused on vasturääkivad. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna komissar O.Merilain nõustub kaebusega. Sündmuskohal käies selgus, et tõepoolest on võimalik mõõta sõidukite kiirust, mis asuvad 70 km/h kiiruse piirangu alas. Seetõttu on tekkinud kahtlus menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki asukoha ja sõidukiiruse mõõtmise osas. Seda kahtlust ei saa kõrvaldada asjas kogutud tõenditega ning ei ole võimalik uusi lisatõendeid koguda. Seega palub asja menetluse lõpetada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Otsusega väärteoasjas nr 2700,11,001904 09.05.2011 karistati E.Kaldast Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60.- eurot. Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem O.Merilain võtab õigeks asjaolu, et 08.04.2011 politseiametnik Aigi Baumeister võis kaebuse esitaja juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel Hagudi alevikus eksida. Kiiruse mõõtmiskoha kontrollimisel selgus, et kohas, kus 08.04.2011 politseiametnik A.Baumeister kiirust mõõtis, on võimalik sõidukite kiirust mõõta ka 70 km/h piiranguga alas. Täiendavate tõendite kogumine ei ole enam võimalik. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid kaebuse esitaja süüdistamiseks Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse esitaja teos puuduvad väärteo tunnused. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, s.o kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. Kohtunik: