, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 250, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Kristiine Silmer KarS § 349 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o. 320 (kolmsada kakskümmend ) eurot riigi tuludesse. KarS § 73 lg.1, lg.3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui Kristiine Silmer 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB 1 Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
lg.3 sätteid ja vähendada menetluskulusid vähemalt pooles ulatuses ja määrata tasumisele kuuluva osa tasumine 12 kuu jooksul. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Kristiine Silmer tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses: Kristiine Silmer `le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles eelnevalt eeluurimise käigus tuvastamata isikult saanud enda käsutusse xxxxxxxxxxxx ID kaardi, läks 21.02.2008 peale lõunat Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Silla 2 asuvasse AS Hansapanga kontorisse, kus kuritarvitas xxxxxxxxxxxx ID kaarti so tähtsat isiklikku dokumenti ja sai pangast xxxxxxxxxxxxxxkuuluva Hansapanga konto internetipanga koodid ja kasutajatunnuse. Peale selle tema olles eelnevalt eeluurimise käigus tuvastamata teel saanud enda käsutusse xxxxxxxxxxxx ID kaardi, läks 21.02.2008 kella 16.50 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Silla 2 asuvasse AS Hansapanga kontorisse, kus kuritarvitas xxxxxxxxxxxx ID kaarti s.o tähtsat isiklikku dokumenti ja võttisxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvalt Hansapanga kontolt välja sularaha 6700 krooni s.o 428,21 eurot., Peale selle tema olles eelnevalt eeluurimise käigus tuvastamata teel saanud enda käsutusse xxxxxxxxxxxx ID kaardi läks 22.02.2008 kell 10.00 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Silla 2 asuvasse AS Hansapanga kontorisse, kus kuritarvitas xxxxxxxxxxxx ID kaarti s.o tähtsat isiklikku dokumenti ,et võtta xxxxxxxxxxxxxe kuuluvalt Hansapanga arvelduskontolt välja sularaha 3000 krooni s.o 191,73 eurot, kuid pangateller keeldus raha väljastamisest. Seega pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kristiine Silmerile karistuseks rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära, s.o. 320 (kolmsada kakskümmend) eurot riigi tuludesse. KarS § 73 lg.1, lg.3 alusel mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata, kui Kristiine Silmer 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja süüdistatava isikule. Tegemist on esmakordselt kuriteo toime pannud isikuga. Arvestades K.Silmeri poolt teo toimepanemise asjaolusid ja selle teoga seonduvaid muid asjaolusid, on kohane karistuse tingimuslik mõistmine. On õige, et teo toimepanemisest möödunud aja kestel on süüdistatav tõestanud, et tema mõjutamine leebeima karistusega on võimalik. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 3 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 15,98 eurot. Lisandub käibemaksukohustus, kokku 19.18 eurot. Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl. 110-111), millega on hüvitatud tasu 19.18 eurot menetlustoimingul osalemise eest ehk kokkuleppeläbirääkimiste eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19.18 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 38.36 eurot.
lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).
lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;
lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult Kristiine Silmerilt. Kaitsja ja süüdistatava taotlus jätta osa menetluskuludest riigi kanda, on kooskõlas
K.Silmeri varaline seisund on selline, et see ilmselgelt ei võimalda teha makseid menetluskulude katteks täies ulatuses ja kohe. Menetluskulude kandmine käib talle üle jõu ja seetõttu jätab kohus poole osa menetluskuludest, s.o. 227.70 eurot riigi kanda. Ülejäänud osa menetluskuludest ehk 227.70 eurot määrab kohus tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.