KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.09.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-10045 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Sergei ZAMAHHOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei ZAMAHHOV sünd. 02.01.1974, isikukood 37401023758, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 07.01.2002 ja lõpp 06.01.2016 Jätta Sergei ZAMAHHOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Zamahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Zamahhov on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 19.11.2003 otsusega KrK §101 p.7 järgi ning karistatud KarS §64 ja §65 kohaldamisega vangistusega 14 aastat alates 07.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. 1 Kinnipeetav töötab AS Eesti Vanglatööstuse komplekteerimistsehhis ja osaleb programmis Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetav omandas Rummu Erikutsekoolis õmbleja ja keevitaja eriala ja Viru Vanglas tisleri kutse. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid summas 2240,42 eurot, vabanemisfondis on 203,67 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kriminaalkorras karistatud vend, elukaaslane ja eelmisest kooselust 16-aastane tütar, kellega ta suhtleb kokkusaamiste, telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava suhted kriminaalkorras karistatud isikute ja kuriteokaaslastega on katkenud, viimase aasta jooksul ei ole ta enam käitunud riskeerivalt. Viru Vanglas läbis kinnipeetav programmi Igapäevane valik. Kinnipeetava adapteerumine elektroonilise valvega võib soodustada kontrolli tema käitumise üle vabaduses. Konfliktses olukorras, grupis ja alkoholijoobes võib kinnipeetav käituda agressiivselt. Kinnipeetava tulevikueesmärgid on reaalsed, soovib keskenduda oma perekonnale. Vestluses ei väljenda kinnipeetav diskrimineerivaid hoiakuid, on nõus tegema tööd kriminaalhooldusega. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub tema eluviis või teda ümbritsevad olud, kui ta on tarvitanud alkoholi ning tekib konfliktiolukord ja kinnipeetav viibib grupis. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et kriminaalhoolduse käigus on võimalik jätkata uue kuriteo toimepanemise riskide maandamisega. Elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 8 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda tööle või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osaleda sotsiaalabiprogrammides. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja vend. Kinnipeetava ema on kinnitanud, et suhted on neil head, ta on nõus osutama pojale moraalset toetust. Kinnipeetava suhteid teistega iseloomustab kinnipeetava ema mittekonfliktseteks, tasakaalukateks. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema, kes on nõus, et poeg asub elama tema juurde. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele, kinnipeetava ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema on nõus poega toetama ka materiaalselt. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: alkoholi tarvitamine; agressiivsus alkoholijoobes; korduvkaristatus. Viru Maakohtu 18.05.2011 määrusega jäeti kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohtu 09.06.2011 määrusega tühistati maakohtu eelnimetatud määrus ja saadeti materjalid uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Zamahhov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on aru saanud sellest, et pani toime raske kuriteo. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Nimetatud kuritegu oli toime pandud kehtival katseajal. Käesoleval ajal on kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest kandmata veel üle 4 aasta. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Maakohtul puudub käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav on suuteline seekord katseaja läbima nõuetekohaselt ja täitma kõiki reegleid. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks vabanemise korral. Elektroonilise järelevalve kohaldamine tähendab veelgi suuremaid piiranguid ja reeglite täitmisi, kui ilma elektroonilise järelevalveta. Arvestades seda, et kinnipeetav ei ole hakkama saanud tavakatseaja nõuete täitmisega ja pannud uue kuriteo toime katseajal, leiab maakohus, et ka elektrooniline järelevalve ei ole piisavaks tagatiseks kinnipeetava seaduskuulekal käitumisel. Kinnipeetaval on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kindla elukoha, garanteeritud töökoha ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et ka kuriteo toimepanemise ajal elas kinnipeetav samal aadressil, samuti oli tal olemas töökoht. seega ei takista nimetatud asjaolud kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Arvestades kinnipeetava kuritegelikku minevikku ja käitumist vangistuses, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal ennatlik. Maakohus peab uue kuriteo toimepanemise riske antud kinnipeetava puhul endiselt kõrgeteks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet 3 seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna ja selle liikmete heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetavale varasemalt mõistetud karistustest ei ole kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi teinud ning pani kehtival katseajal toime raske isikuvastase kuriteo. Isik, kes on korduvalt toime pannud kuriteod ja sooritas need ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4