18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 05.09.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-1038 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Vaike HANNI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksandr KONDRATJEVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksandr KONDRATJEV sünd. 13.06.1982, isikukood 38206132228, Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, elukoht Majakovski xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 07.09.2005 ja lõpp 21.06.2012 Jätta Aleksandr KONDRATJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksandr Kondratjevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Kondratjev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.09.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud. KarS §65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 22.03.2002 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 6 aastat 8 kuud 15 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 15 päeva vangistust alates 07.09.

1. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud neljal korral. Kõik karistused on talle mõistetud reaalse vangistusena. Viimase kuriteo sooritas 1 isik vangistuses. Distsiplinaarkorras on teda vangistuses karistatud 35 korda. 09.03.2011 keeldus vabanemiseelse toimetuleku programmi regulaarsetest kohtumistest, sest leidis, et tal on vajalik info ja toetav võrgustik vabanemisel olemas. Kinnipeetav on enamuse oma täiskasvanueast viibinud vanglas, mistõttu puudub nii töökogemus kui suhtlusring väljaspool perekonda ja kriminaalkorras karistatud isikute. Vabanemise korral on olemas majanduslik tugi isa poolt ning potentsiaalse tööandja garantii kohese tööleasumise võimaluse suhtes. Vangla andmetel on kinnipeetav hinnatud ohtlikuks ja ta kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas, kuna omab mõjuvõimu alaealiste kinnipeetavate hulgas. Kinnipeetav on vanglas võimaldanud kanda tema arvele teiste kinnipeetavate raha, et ei peaks tasuma võlgnevusi ja täitma vabanemisfondi. Kinnipeetav on vangistuses hakanud suhtlema kaplaniga, kuid väljaspool vanglat suhtleb endiselt kriminaalse taustaga kinnipeetavatega. Kinnipeetav allub kergelt kaaskinnipeetavate survele, kuna kardab tagajärgi. Kinnipeetava puhul on olemas risk, et ta hakkab vabaduses tarvitama narkootikume. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid lahendusi otsib näiliselt, tegelikkuses jääb olukord muutmata. Oma tegude tagajärgedele ta ei mõtle, tuleviku suhtes on liialt optimistlik. Kinnipeetav ei suuda loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav ei ole kriminaalhoolduse vastu, kuna ei oma tähtsust, kuidas vanglast vabaneda. Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ja soovib vabanemisjärgselt asuda elama isa juurde õele kuuluvas korteris xxx. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele. Samuti on nõusoleku andnud isa V. K. ja õde J. K.. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametnik oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilise valve alla, kuna leiab, et kriminaalhoolduse käigus on võimalik jätkata uue kuriteo toimepanemise riskide maandamist. Elukoha sobivuse tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on kontrollitud ja vastavad nõudmistele, kinnipeetaval on olemas moraalne toetus. Elektrooniline järelevalve võib soodustada kinnipeetava adapteerumist peale vangistust, kriminaalhoolduse käigus taasühiskonnastamiseks läbiviidavate tegevuste rakendamine toetab motiveeritust mõista ühiskonnas kehtivaid reegleid, nende tunnustamist ja nende järgi elamist. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalus asuda elama 4-toalisesse korterisse, mis kuulub kinnipeetava õele ja kus käesoleval ajal elab kinnipeetava isa. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava isa on nõus toetama poega moraalselt ja materiaalselt. Samuti on kinnipeetava isa kinnitanud, et töökoha garanteerimisega kinnipeetavale probleeme ei teki. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osaleda sotsiaalabiprogrammides; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; alluda elektroonilisele valvele; ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde 3 päeva jooksul alates vabanemisest Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Kondratjev taotles maakohtu vangistusest tingimisi enne tähtaega. istungil enda vabastamist 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Kõik karistused on talle mõistetud reaalse vangistusena. Kinnipeetava puhul on kuritegude dünaamika ja laad muutnud raskemaks. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 35 distsiplinaarkaristust, neist kehtivad on käesoleval ajal
2. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetava suutmatust käituda seaduskuulekalt isegi vangistuses näitab kas asjaolu, et viimasel korral on kinnipeetav süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest vanglas. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav oli septembris 2000 vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga. Märtsis 2001 mõisteti ta taas süüdi KrK §195 lg.2 järgi ja märtsis 2002 raskete I astme kuritegude toimepanemise eest. Eeltoodu näitab selgelt, et kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster ja maakohtul puudub käesoleval ajal veendumus selle kohta, et praegusel ajal ennetähtaegse vabanemise korral suudab kinnipeetav elada seaduskuulekalt ja läbida katseaja nõuetekohaselt. Elu- ja töökoha ning isa toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel vabastamine ei ole põhjendatud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Maakohus arvestab siinkohal muuhulgas kinnipeetava käitumist enne vangistust. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas neid ka vangistuses olles, 3 peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 4