Toimik nr 1-09-6338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-6338 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Oliver Lääts´e tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Oliver Lääts, isikukood: 38212190227, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Priit Palmiste kokkuleppel RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Oliver Lääts vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oliver Läätse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Oliver Lääts on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.08.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi KarS § 65 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.11.2008 ja lõpp 22.04.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.08.2011. Kinnipidamisasutusest Oliver Läätse kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub elama vanematele kuuluvasse kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Hetkel käib sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise 1
(4)treening. Majandustöödest isik keeldus. Isikul on keskharidus. Alates 2006. Aastast töötas ametlikult xxx. Vabanemisel on võimalik samale tööle asuda. Vabaduses on täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Alkoholijoobes olles võib konflikti lahendamiseks kasutada vägivalda. Isikut on 3 korral väärteokorras karistatud NPAS § 15´1 alusel. Viimased aastad enne vangistust ei ole narkootikume tarbinud. Sõltuvust eitab. Ametnikesse suhtub positiivselt, kuid on ette tulnud ka konflikte ja vastuhakkamist. Kriminaalhooldusel olles on toime pannud uue kuriteo. Isik, kui jätkab alkoholi kuritarvitamist ning jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama oma lähedaste juurde aadressil xxx kahetoalisesse korterisse, kus elamistingimused on head. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik tööle asuda xxx. Lähedased on nõus kinnipeetavat igakülgselt nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Oliver Läätse käitumist vabaduses võivad mõjutada tema kriminaalkorras karistatud ( 6 korral kriminaalkorras karistatud), varajasemad probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, kriminaalhooldusel olles ei suutnud täita käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid ja- kohustusi. Oliver Lääts taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Viimane distsiplinaarkaristus on vaidlustatud, arutusel halduskohtus. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Ta on varem kuuel korral kohtulikult karistatud, katseajal pani toime esimese astme narkokuriteo toime. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kaitsja arvamusel on karistuse eesmärgid siseuliselt täidetud ja ei ole alust jätkata süüdimõistetu vangis hoidmist. Tal on elu- ja töökoht, vangla toetab vabastamist. Riigiprokuratuur sisuliselt toetab isiku vabastamist, kriminaalhooldusametnik ka Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Oliver Lääts tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud kahel korral liiklussüütegudes (mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis), kolmel korral karistatud avaliku korra raskes rikkumises kusjuures kahel korral on toime pandud grupis ja vägivalla kasutamisega. 2008 aastal karistati Oliver Läätsa omavoli ja avaliku korra raske rikkumise eest grupis ja vägivallaga tingimusliku karistusega, kuid ta ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab Oliver Lääts karistust katseajal toime pandud suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Harju Maakohtu 26.08.2010 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 45-47) on näha, et kuritegevus piirdus ühe päevaga ja käideldud psühhotroopsete ainete kogused on küllalti suured, 551,5 grammi GHBd, milles puhast GHB-d oli 198,51 grammi. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks II astme kuritegudele on lisanud I astme raske rahvatervisevastane kuritegu. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-10) on näha, et Oliver Läätsa on väärteokorras 13-l korral karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel, 3 korral Narkootiliste ja 2
(4)psühhotroopsete ainete seaduse alusel, 7 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures 1 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja 2 korral avaliku korra raske rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Oliver Läätsa puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Oliver Läätsal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud vanglaametniku solvamise, vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest ja viimane nendest tööst keeldumise eest. Viimase karistuse osas arvestab kohus sellega, et karistus on vaidlustatud. Esitatud materjalidest nähtub, et isik põeb haigust ja tööst keeldumine võiks olla põhjendatud. Rikkumiste arv
(2)ja iseloom(mitteallumine) näitab, et vangistuse ajal ei ole Oliver Lääts oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on Oliver Lääts läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja Agressiivsuse treeningu. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 05.04.2016 ja EV pass kehtivusega 22.01.2013. Vabanedes on Oliver Läätsal kindel elukoht oma lähedaste juures aadressil xxx. Kinnipeetava lähedased kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabandes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxx poolt administratiivtöötaja ametikohale (garantiikiri isiklikus toimikus). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Oliver Läätsa poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas viimane I astme narkokuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( uue kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta Oliver Läätsale piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi töökoht samas ettevõttes,. Kuhu ta plaanib minema tööle peale vabanemist, kuid see ei takistanud Oliver Läätsal uut rasket narkokuritegu toime panna. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Oliver Läätsa temale Harju Maakohtu 26.08.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)