1-11-2862/22

1-11-2862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-2862 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Tatjana Derkatš Annes Peegeli süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatava Annes Peegeli kaitsja Sulev Raudsepp Svetlana Maripuu Annes Peegel 37602260055 elukoht xxxxxxxxxxx xxx x, varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 27.04.
5. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta 9 kuu vangistusega Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
6. mai
7. a kohtuotsus Annes Peegeli suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
8. septembril
9. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Pärnu Maakohtu
11. mai
12. a kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati A. Peegel süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel täielikult täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga.
13. A. Peegel mõisteti süüdi selles, et ta
14. jaanuaril
15. a kella 14:20 ajal Risti-Virtsu-KuivastuKuressaare maantee 89-nadl kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volvo alkoholijoobes (2,21 mg/g), mistõttu ei valinud teeoludele vastavat sõidukiirust ning möödasõidul riivas eesliikuvat sõidukit ning sõitis teelt välja.
16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellatsiooni motiivide kohaselt puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et sõiduautot juhtis A. Peegel. A. Peegel ei ole ise end kunagi süüdi tunnistanud ning on kinnitanud, et sõiduautot juhtis keegi Pets. Petsi isik on jäänud kohtueelsel uurimisel välja selgitamata. Auto paiskus mitu korda üle katuse ja seal olnud isikute asend võis muutuda. Samuti viitavad A. Peegeli vigastused paremal küljel sellele, et ta istus autos paremal pool. Tunnistaja M. H väidab, et tema oli niivõrd purjus, et ei mäleta midagi. Samas aga käitus ta pärast avariid küllaltki kainelt, püüdes kaasa võtta õllepudelit ja kõndis ise kiirabiauto juurde.
17. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
18. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava A. Peegeli talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. 2