4-11-417 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2011, Tallinn Väärteoasja number 4-11-417 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi A Bi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.07.
- a otsus Kaebuse esitaja A B (ik: 37604225240, elukoht: XXXXXXXX X – XX, XXXXXXX) kaitsja advokaat Arina Liskmann (A. Jakobson & A. Jaroslavski Advokaadibüroo, Liivalaia 24, 10118 Tallinn) Istungil osalenud isikud Apellatsioonimenetluse pooled olid kohtuistungile kutsutud, kuid istungile ei ilmunud. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 11.07.
- a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 28.09.
- a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik R P koostas 21.01.
- a väärteoprotokolli AB1218811 selle kohta, et 21.01.
- a kell 02.01 Tallinnas Pae tn 15 juures, juhtis A B mootorsõidukit XXXXX (reg.nr XXX XXX) alkoholi tarvitanuna – tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,36 mg/l +- 0,05 mg/l (0,25-0,74 mg). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-
- 1 Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. B sellise teoga LE § 76 p 3 nõudeid ja pani sellega toime LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Leides, et A. B tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus mõistis 11.07.
- a otsusega väärteoasjas nr 4-11-417 A. B süüdi LS § 7419 lg 2 järgi ja karistas teda 10 päeva pikkuse arestiga, kohustades A. B aresti kandmisele asuma hiljemalt 01.09.
- a. LS § 7419 lg 3 p 2 alusel võttis kohus lisakaristusena A. B ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 kuuks. Kohus asus seisukohale, et menetlusalusele isikule A. B inkrimineeritud väärtegu LS § 7419 lg 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud, kohtule on esitatud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et A. B oli 21.01.
- a mootorsõidukit juhtides seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,36 mg/l +- 0,05 mg/l (0,25-0,74 mg). Kohtuistungil tunnistusi andnud politseiametnikud K. S, V. Š ja R. P andsid ühe-taolisi ja omavahel kattuvaid ütlusi, selgitades kõiki asjaolusid, mis toimus isiku kinnipidamisel ja hiljem Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonnas. Tõendamist on leidnud see, et objektiivsetel põhjustel ei ole olemas politseijaoskonnas toimunust salvestust. Väärteotoimikus olevatel menetlusdokumentidel on menetlusaluse isiku allkirjad olemas, muuhulgas ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis. Kohtu hinnangul on allkirjad dokumentidel sarnased, seega puudub alus kahtluseks, et osa menetlusdokumente on koostatud ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik V. Š selgitas ka põhjust, miks puudus allkiri Dräger Alco-test 7110 kasutamise tulemi väljatrükil. Kohus leidis, et allkirja puudumine ülalmärgitud väljatrükil ei ole tõsine menetlusnormi rikkumine, menetlusaluse isiku allkiri on olemas tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollil, kus on ära toodud tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud A. B käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ega raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, teo toimepanemise asjaolusid, isiku süüd. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pani A. B toime enamohtliku väärteo. Isikut on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, samuti kannab ta Harju Maakohtu 22.06.
- a otsusega mõistetud 6 kuu pikkust vangistust 3-aastase katseajaga KarS § 74 lg 1 alusel. A. B on selle kohtuotsusega süüdi mõistetud muuhulgas KarS § 424 järgi (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine). Seetõttu pidas kohus põhjendatuks A. B karistamist arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades kõikide asjaoludega, leidis kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leidis kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab ta ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määras selleks tähtajaks kuni 01.09.
- a. Apellatsioon ja selle põhjendused
- Harju Maakohtu 11.07.
- a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku A. B kaitsja A. Liskmann. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 alusel. Kaitsja on seisukohal, et A. B süü ei ole tõendatud ega kohtuotsuses põhjendatud, kuna kohtuotsuse motivatsioonis viitab kohus lubamatule tõendile. Väärteoprotokolli koostamisel ega kohtuliku uurimise käigus ei olnud esitatud kohtule Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükki, mis omaks seost A. 2 B või kinnitaks tema alkoholijoobe seisundit. Kohtule esitatud väljatrükk on ilma A. Bi allkirjata. Samas kohtulikul uurimisel ütlesid kõik tunnistajad, et A. B ei seganud menetlejate tööd ega keeldunud toimingutest. Kohtuistungile olid tunnistajatena kutsutud Põhja Prefektuuri patrullpolitseinikud, kes on antud väärteoasja puhul menetlejad. Põhimõtteliselt ei ole välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Ülekuulatud olid kolm politseinikku ja mitte ükski neist ei andnud ütlusi, et A. B oleks osutanud menetlustoimingute tegemisel vastupanu või häirinud neid. Kuigi mitte keegi neist ei kinnitanud otseselt Dräger Alcotest 7110 EST A. B poolt allakirjutatud väljatrüki olemasolu. See puudub ka toimikus. Väärib tähelepanu ka see, et A. B ise ei eita enda toimetamist politseijaoskonda, kuid eitab fakti, et tema teistkordselt puhus alkomeetrisse. Väga kahtlane on asjaolu, et politseijaoskonnas ei säilinud videosalvestust, mis kinnitaks A. B poolt tõendusliku alkomeetri kasutamist. Menetluse käigus esitati politseijaoskonna poolt kirjalik kinnitus selle kohta, et 20.01.
- a õhtul oli elektrikatkestus, mille tõttu ei töötanud just sündmuste toimumise ajal salvestusseadmed. A. B kaitsja tegi järelepärimise Eesti Energia AS-le. Eesti Energia Jaotusvõrgu andmetel ei ole 21.01.
- a tarbimiskohas Vikerlase 14, Tallinn, elektrikatkestust olnud. Vaatamata esitatud tõenditele ei võtnud kohus üldse salvestise puudumise asjaolu arvesse kohtuotsuse tegemisel. Lähtudes eeltoodust puudub antud väärteoasjas peamine otsene tõend, s.o. Dräger Alcotesti 7110 EST väljatrükk ning videosalvestis, mis võiks selle tõendi olemasolu kahtlemata tõendada. Kaitsja leiab, et süüdimõistev kohtuotsus sellist asjaolu arvestades on välistatud. Kohtuotsus, mida tehakse väärteomenetluse olulise rikkumisega on lubamatu ja kuulub tühistamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab 12.05.
- a otsuses nr 3-1-1-36-10, et isikut saab LS 7419 lg-te 1 või 2 alusel karistada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Kohtuotsuse tegemisel tugines maakohus allkirjastamata väljatrükile, mis ei ole tõendiks ja seega rikkus väärteomenetlusõigust. Väljatrüki allkirjastamata koopiat ei saa pidada tõendiks ega tõendi allikaks. Kogu kohtueelse uurimise eesmärk on minevikus toimunud sündmuse rekonstrueerimine. Juhul, kui toimikus olemasolevate dokumentidega pole võimalik tõendada väärteo toimepanemist konkreetse isiku poolt, tuleb vältimatult kohaldada VTMS §-i 29 ning väärteomenetlus lõpetada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Esiteks tuleb märkida, et isiku väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist reguleerivad õigusaktid ei nõua, et kontrollitav isik peab tõendusliku alkomeetri väljatrükile allkirja andma. Tõendusliku alkomeetri kasutamist reguleerib politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPS) 21 peatüki
- jao
- jaotis ja nimetatud seaduse § 724 lg 7 alusel antud siseministri 15.12.
- a määrus nr 70 „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord“ (RTL 2009, 95, 1405). Seadus ega määrus ei nõua, et kontrollitav isik annaks tõendusliku alkomeetri väljatrükile allkirja. Tõendusliku alkomeetri kasutamise dokumenteerimist reguleerib siseministri määruse §
- Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt dokumenteeritakse tõendusliku alkomeetri kasutamine väljatrükina või protokollina või protokollina, s.o määruse kohaselt võib väljatrükk asendada protokolli. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et väljatrüki või protokolli allkirjastab mõõtmist teostanud ametnik, menetlusaluse isiku allkirja osas aga nimetatud säte vaikib. Ka määruse § 5 lg 2, mis sätestab andmed, mis peavad väljatrükil või dokumendil kajastatud olema, ei nimeta loetelus kontrollitava isiku allkirja. Põhjus, miks nii väljatükil kui ka väärteotoimikus oleval tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollil on olemas lahter kontrollitava isiku allkirja 3 jaoks, on eeldatavasti see, et PPS § 724 lg 3 p 3 kohaselt on kontrollitaval isikul õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Kontrollitava isiku allkiri võimaldab võimaliku hilisema vaidluse korral tõendada, et kontrollitav isik on väljatrüki või protokolliga tutvunud. Kuivõrd käesoleval juhul on koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, on just see mõõtetulemust kinnitavaks tõendiks. Protokollist nähtuvalt on menetlusalune isik andnud allkirja nii talle õiguste tutvustamise kui protokolli kui tervikuga tutvumise kohta. Protokollis on kajastatud kõik siseministri määruses nõutud andmed. Seega on A. B väljahingatava õhu alkoholisisalduse mõõtmine nõuetekohaselt dokumenteeritud ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll on lubatav tõend. Mõõtmise teostanud politseiametnik V. Š poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et protokollile lisati pärast seda, kui A. B oli protokolli allkirjastanud, tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Nimetatud asjaolu ei muuda kohtukolleegiumi hinnangul tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli lubamatuks tõendiks, kuna väljatrükk ei sisalda sellist vajalikku informatsiooni, mis protokollis puuduks või protokolliga vastuolus olevat informatsiooni.
- Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Sten Lind Ivi Kesküla Malle Preimer 4