← Eesti

1-11-6358/15

Obsah (6)§ 199§ 25§ 65§ 275§ 56§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 6358 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Me

§ 199

lg 2 p 9 ja 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.06.2011.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A P Prokurör Katrin Tron Süüdistatavad AP isikukood 37803020244, elukoht XXXXXXX X-X XXXXXXXXX, kodakondsuseta, varem kaheteistkümnel korral kohtu poolt karistatud, viimati 15.01.2011.a Harju Maakohtu poolt

§ 25

lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi 6-kuulise vangistusega, vabanes pärast karistuse kandmist 14.07.2011.a. Kaitsja Adv Merika Borunova RESOLUTSIOON Jätta Harju maakohtu 03. juuni 2011.a otsus muutmata. A P apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 03.06.2011.a otsusega tunnistati A P süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi (13.01.2011.a episood) ja karistati 6-kuulise vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks Harju maakohtu 15.01.2011 .a otsusega mõistetud 6-kuulise vangistusega ja liitkaristuseks jäi 6 kuud vangistust.

§ 275järgi tunnistati A. P süüdi ja karistati 3-kuulise vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.01.2011.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (6 kuud) võrra ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.01.2011.a. Tsiviilhagi rahuldati ja A. P mõisteti K. L kasuks välja 235.50 eurot. 14.07.2011.a A. P vabanes, kuivõrd 15.01.2011.a otsusega mõistetud karistus sai kantuks. Tõkendit maakohus ei kohaldanud. A P tunnistati süüdi selles, et olles varguste toimepanemise eest üheteistkümnel korral karistatud, taas 13.01.2011.a varastas Tallinnas Hobujaama 5 asuvast Coca Cola Plaza lastevankrite hoiukohast K L jope, salli ja kindad kokku 235.50 euro väärtuses.

§ 275

järgi tunnistati ta süüdi selles, et kandes karistust Tallinna Vanglas ja viibides 03.03.2011.a kl 12.30 kambris nr 336, ähvardas oma ametikohustusi täitvat järelevalveosakonna valvurit M P füüsilise arveteõiendamisega ja solvas teda ebatsensuurse vulgaarse väljendiga seoses M. P poolt ametikohustuste täitmisega, alandades sellega M P inimväärikust. APELLATSIOONI SISU Süüdistatav palub asja uuesti hoolikalt kaaluda ja teha õigeksmõistev otsus, kuivõrd ta ei ole süüdi. Kui aga maakohtu otsus tema süüditunnistamises muutmata jääb, taotleb mõistetud karistuse kergendamist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. A P väidab apellatsioonis, et tal oli ka varem M. P konflikt, milles M. P ületas oma ametivolitusi ja ilmselt kandis kannatanu tema peale viha. Asi on selles, et M. P provotseerib ise tihti kinnipeetavatega konflikte ja hiljem kirjutab väljamõeldisi. Ning kuna kinnipeetav on kurjategija, siis teda keegi ei usu. Nagu seegi kord – ta ei palunud endale toiduks kala ja kartulit eraldi kaussidesse panna vaid palus kala üldse mitte panna. Ta ei söö kala ja varem pole probleeme olnud. M. P aga käskis nimelt talle ka kala kaussi panna. Ta tõesti ärritus, kuid tõstis üksnes häält, ei solvanud ega ähvardanud. Sõimama hakkas ta kambris ning see ei olnud suunatud M. P. Ta pole kunagi selliseid sõnu kasutanud nagu seda M. P oma avalduses ja ütlustes väidab. Märgib, et ühtki tema kambrikaaslast üle ei kuulatud, olgugi, et nemad pidid kõike kuulma. Kambrikaaslased olid šokis, kui kuulsid, et kriminaalasi on algatatud. 2 Tema iseloomustustest nähtub, et on rahumeelne ega lasku konfliktidesse. Ta on vanglas viibinud palju ja kaua, distsiplinaarkorras on karistatud 5 korral, kolm korda neist M. P ettekannete alusel. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna ning tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. A P põhiliseks väiteks on see, et tema sõim väidetavalt valesti serveeritud toidu tõttu ei olnud suunatud M. P vaid et ta lihtsalt väljendas pahameelt omaette kambris. Samasugused väited on A. P esitanud juba kahtlustatavana ülekuulamisel ning kinnitanud kohtuistungil, et jääb nende ütluste juurde. Maakohus, analüüsinud ja hinnanud kohtus kontrollitud tõendeid kogumis, leidis, et süüdistatava väide on teiste tõenditega kummutatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ega pea kohtuotsuse põhiosa kordamist seetõttu vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib üksnes järgmist. Tallinna Vangla poolt väljastatud iseloomustus ei ole A. P süüküsimuse lahendamisel tõendiks ega saa kuidagi välistada kõne all oleva kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt. Iseloomustus on arvestatav karistuse mõistmisel. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole alust kahelda M. P ütlustes, neist tulenevalt kasutas A. P tema suhtes ebasündsaid, vulgaarseid ja ininväärikust alandavaid väljendeid, mis lähevad vastuollu komblustundega ja teiste moraalsete väärtustega ning seetõttu on A. P poolt väljaöeldu käsitatav solvanguna. Ka ei õigusta süüdistatavat mingilgi viisil kannatanu halvustamine, süüdistamine konfliktsuses ja valelikkuses, pigem vastupidi – apellatsioonis esitatud etteheited kannatanu aadressil on käsitatavad paljasõnalise eneseõigustusena. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult A. P

§ 275

järgi süüdi tunnistanud, apellatsioonis esitatud väited ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. A. P

§ 275järgi mõistetud karistus on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud ja seaduslik.

Kohtukolleegium rõhutab siinjuures, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid

§ 56väärale kohaldamisele, ei esine.

3 Mis puutub A. P taotlusse asendada vangistus üldkasuliku tööga, siis kohtukolleegium rõhutab, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu, st, et

§ 69

kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist kuidagi väita, et A. P puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel

§ 69kohaldamise eelduseks.

Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. A. Pd on varem kaheteistkümnel korral kohtu poolt karistatud. Viimati karistati teda 15.01.2011.a. Eelnevast tuleneb, et tema puhul ei saa kuidagi kujuneda veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad A. P puhul

§ 69

kohaldamiseks vajalikud materiaalsed eeldused, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud süüdistatava isikuandmetest lähtudes. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.06.2011.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 4 Urmas Reinola

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.