1-11-9339 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-9339 (10230112024) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 05 (viis) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Ožegov, 1-11-9339, kaitsjatasu“. 10. Sergei Ožegov´

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaksteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda igakuistes võrdsetes osades 34 (kolmkümmend neli) euro ja 75 (seitsekümmend viis) euro sendi kaupa kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Sergei Ožegov, 1-11-9339, sundraha“. 11. Sergei Ožegov´

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro ja 85 (kaheksakümmend viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Ožegov, 1-11-9339, koopiate tegemise kulu“. 12. Deniss Ožegov´

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 05 (viis) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2 2800049777, märkides selgitusena „Deniss Ožegov, 1-11-9339, kaitsjatasu“. 13. Deniss Ožegov´

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaksteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda igakuistes võrdsetes osades 34 (kolmkümmend neli) euro ja 75 (seitsekümmend viis) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Deniss Ožegov, 1-11-9339, sundraha“. 14. Deniss Ožegov´

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro ja 85 (kaheksakümmend viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Deniss Ožegov, 1-11-9339, koopiate tegemise kulu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Jätta Deniss Ožegovilt ja Sergei Ožegovilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetav riiklikul ekspertiisiasutusel lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi PL41-10/3756 tegemisel tekkinud kulu 430 (nelisada kolmkümmend) eurot süüdistatavatelt solidaarselt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
3. Jätta Deniss Ožegovilt ja Sergei Ošegovilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetav riiklikul ekspertiisiasutusel tulirelvaekspertiisi TB-175-10/3755 tegemisel tekkinud kulu 420 (nelisada kakskümmend) eurot süüdistatavatelt solidaarselt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
4. Asitõendid: Jahipüss BM nr 859, käsitöönduslikult valmistatud revolver, 2 jahipüssipadrunit, 664 vintpüssipadrunit kaliiber nr 7,62*54R, 1 signaalpadrun kaliiber 16, metallist kast, puidust kast, 2 kotti kartetšiga, mis on paigutatud hoidmiseks relva ja laskemoona hoiuruumi, kuuluvad kui asjad, mille omamiseks luba puudub ja mis on väärtusetud, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Sergei Ožegov`it selles, et tema hoidis ebaseaduslikult, ilma vastava loata kuni 15.07.2010 oma valduses garaažiboks nr. 77 asukohaga Xxx linnas, garaažiühistus Xxx eeluurimisega kindlakstegemata ajal omandatud laskekõlbulikku tulirelva: kaheraudse sileraudse jahipüssi BM nr. 859, kal. 16 ja laskemoona: 4 jahipüssipadrunit kal. 16, 34 vintpüssipadrunit kal. 5,6x39 mm, 35 püstolipadrunit kal. 9mm Parabellum ja 2 automaatpadrunit kal.7,62x
5. Sellise tegevusega rikkus Sergei Ožegov järgmisi Relvaseaduse sätteid: RelvaS § 32 lg.1,2, mille kohaselt tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona soetamiseks on vaja soetamisluba, mis annab isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; 3 RelvaS § 34 lg.2, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks. Seega pani Sergei Ožegov toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ehk KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sergei Ožegov`it selles, et tema hoidis ebaseaduslikult, ilma vastava loata kuni 15.07.2010 oma valduses garaažiboks nr. 77 asukohaga Xxx linnas, garaažiühistus Xxx eeluurimisega kindlakstegemata ajal omandatud lõhkeseadeldisi: 2 elektridetonaatorit. Sellise tegevusega rikkus Sergei Ožegov järgmisi Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) sätteid: LMS § 14 lg 1 p 2 ja 4, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks ja soetamiseks; LMS § 34, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Lõhkematerjali ei tohi jätta valveta. Lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis. Seega pani Sergei Ožegov toime lõhkeseadeldise ebaseadusliku käitlemise ehk KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Deniss Ožegov`it süüdistatakse selles, et tema hoidis ebaseaduslikult, ilma vastava loata kuni 15.07.2010 oma valduses garaažiboks nr. 77 asukohaga Xxx linnas, garaažiühistus Xxx eeluurimisega kindlakstegemata ajal omandatud laskekõlbulikku tulirelva: kaheraudset sileraudset jahipüssi BM nr. 859, kal. 16 ja laskemoona: 4 jahipüssipadrunit kal. 16, 34 vintpüssipadrunit kal. 5,6x39 mm, 35 püstolipadrunit kal. 9mm Parabellum ja 2 automaatpadrunit kal.7,62x
6. Sellise tegevusega rikkus Deniss Ožegov järgmisi Relvaseaduse sätteid: RelvaS § 32 lg 1, 2, mille kohaselt tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona soetamiseks on vaja soetamisluba, mis annab isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; RelvaS § 34 lg.2, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks. Seega pani Deniss Ožegov toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ehk KarS § 418 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Deniss Ožegov`it selles, et tema hoidis ebaseaduslikult, ilma vastava loata kuni 15.07.2010 oma valduses garaažiboks nr. 77 asukohaga Xxx linnas, garaažiühistus Xxx eeluurimisega kindlakstegemata ajal omandatud lõhkeseadeldisi: 2 elektridetonaatorit. Sellise tegevusega rikkus Deniss Ožegov järgmisi Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) sätteid: LMS § 14 lg 1 p 2 ja 4, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks ja soetamiseks; LMS § 34, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Lõhkematerjali ei tohi jätta valveta. Lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis. Seega pani Deniss Ožegov toime lõhkeseadeldise ebaseadusliku käitlemise ehk KarS § 415 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4 Kohtuistungil süüdistatav Sergei Ožegov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Sergei Ožegov´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav Deniss Ožegov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Deniss Ožegov´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 14.07.2010 koostatud läbiotsimismäärusest nähtuvalt määrtati läbiotsimise teostamine Sergei Ozegov´i garaažis, aadressil Harjumaa, Xxx, garaažiühistu Xxx seoses 03.07.201004.07.2010 toimepandud süüteoga KarS § 199 lg 2 p 8 järgi varastatud esemete leidmiseks. (t/l 2) • 15.07.2010 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt teostati läbiotsimist garaažiboksis nr. 77, asukohaga Xxx linnas, garaažiühistus Xxx. Deniss Ožegov andis vabatahtlikult üle sileraudse (kaheraudse) relva nr 859 kaliibriga 16x70, samuti seljakoti padrunitega kaliibriga 7,62 mm ja jahipadrunid 7 tk ning osa isevalmistatud püstolist. Boksil oli halli värvi kahe poolega metalluks. Boksiruum oli mõõtmetega umbes 4x8 m. Sisse tulles vasakul oli puust kapid ja riiulid, millel olid tööriistad, autotarvikud, rattad, olmetehnika. Seina ääres välisukse vastas oli samuti puidust kapid, diivan, riiulid, millel riideesemed, taskulamp, autotuled. Deniss Ožegov andis vabatahtlikult välja seljakoti roostetanud padrunitega kaliibriga 7,62 mm 675 tükki, mis asus diivani juures välisukse vastas, samuti diivani all olevast pesukastist sileraudse (kaheraudse) relva numbriga 859/
7. Välisuksest vasakule jääva laua ülevalt kolmandast sahtlist andis Deniss Ožegov vabatahtlikult välja osa isevalmistatud püstolist ja 7 jahipadrunit. Välisukse vastasseina ääres oleva diivani juures asus luugiga kelder, kus olid kaks poolenisti lahtivõetud jalgratast - üks sinine Greenfield 2400, raami number WOD0293124 ja teine must STARK TRIAL, raaminumber SAW
8. Sisse tulles paremale jäid puust kapid ja riiulid, millel olid tööriistad, autotarvikud, riietusesemed. Kontrollides diivani all olevat pesukasti ja avastati tumeroheline laskemoonakast, milles olid padrunid kaliibriga 9,18 35 tk, detonaatorid 5 tk, 2 padrunit kaliibriga 5,39; 2 riidest kott haavlitega, 34 pronksist kestades padrunit, mille kaliiber ei ole teada. Kast laskemoonaga fotografeeriti ja võeti kaasa. (t/l 3-7) • 19.10.2010 Põhja Prefektuuri koostatud ekspertiisimäärus, millest nähtuvalt määrati korraldada tulirelva ekspertiis seoses Dmitri Ožegov´i garaažiboksist 117 asukohaga Xxx, garaažiühistu Xxx, leitud esemetega. ( t/l 17) • 02.02.2011 koostatud lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akti nr PL-41-10/3756 eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud viiest elektridetonaatorist olid kasutuskõlblikud ehk töökorras kaks detonaatorit (vt foto 1, pos 1 ja 2). (t/l 19-21) • 23.03.2011 koostatud tulirelvaekspertiisi akti nr. TB-175-10/3755 eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud kaheraudne sileraudne jahipüss BM nr 859, kaliiber 16 kuulub tulirelvade hulka. Ekspertiisiks esitatud käsitöönduslikult valmistatud revolvri kuuluvust tulirelvade hulka ei olnud võimalik kindlaks teha. Ekspertiisiks esitatud jahipüss BM nr 859 oli laskekõlblik ja käsitöönduslikult valmistatud revolver ei olnud laskekõlblik. Ekspertiisiks esitatud 6 jahipüssipadrunit kaliiber 16, 34 vintpüssipadrunit kaliiber 5,6x39 mm, 35 püstolipadrunit kaliiber 9 mm Parabellum (Luger), 2 automaadipadrunit kaliiber 7,62x39 mm ja 664 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, neist 75 padrunit olid laskekõlblikud ja 2 jahipüssipadrunit ning 664 vintpüssipadrunit kaliiber 5 7,62x54R ei olnud laskekõlblikud. 1 signaalpadrun kaliiber 16 ei kuulu tuli- ega gaasirelva laskemoona hulka. Ekspertiisiks esitatud jahipüssist ja käsitöönduslikult valmistatud revolvrist oli tulistatud ja peale seda ei ole rauaõõnt puhastatud ega õlitatud või oli puhastatud ebapiisavalt. EKEI avastamata kuritegude kuulide ja padrunikestade kollektsioonis teisi samast jahipüssist lastud kuule ja padrunikesti ei olnud. Käsitöönduslikult valmistatud revolvrist lastud kuule ja padrunikesti ei olnud võimalik kontrollida. Ekspertiisiks esitatud padrunid olid ette nähtud laskmiseks relvadest, milliste piiratud nimistu on toodud ekspertiisiakti uurimuslikus osas. Esitatud 6 jahipüssipadrunit kaliiber 16 ja 1 signaalpadrun kaliiber 16 oli ette nähtud tulistamiseks ka esitatud jahipüssist. (t/l 23-27) • 06.06.2011 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks 742 padrunit, jahipüss ja revolver. Jahipüss: jahipüssil oli musta värvi metallist relvaraud, millel oli kaks horisontaalne asetusega rauda ja puidust poolpüstolitüüpi püssilaad. Relvaraual oli markeeringud „ЧOK 16*70 БУM П/ЧOK K700ATM У 1963г» Relvaraual, lukustuskehal ja esilael oli number
9. Relva pikkus oli 1130 mm ja sileraudsete raudade pikkus oli 720 mm. Relva löögimehhanism oli väliskukkedega, lööknõelad eraldi kukkedest. Relv oli lahtimurtav, kahe päästikuga. Raudade vahel oli nõgusa pealispinnaga sihtlatt. Vaadeldud padrunid: 4 jahipüssipadrunit, millel oli musta, rohelist ja helehalli värvi plastist silindrikujulised kestad, põhjad olid kollasest metallist, ning kollakat värvi metallist silindrikujulised kestad, mille põhjadel olid markeeringud „16 SELLIER ja BELLOT", „16 RC 16 ITALY", „16 80", „16PAWAM 16PIONKI". Padrunite pikkus oli 57,2 mm kuni 66,4 mm, põhjade läbimõõt 20,5 mm, kestade tüviosa läbimõõt 18,8 mm. 34 vintpüssipadrunit, millel oli punakat värvi metallist pudelikujulised padrunikestad, mille põhjadel oli markeering „T 65". Padrunite pikkus oli 48,2 mm, padrunikestade pikkus oli 38,5 mm, kuulide tüviosa läbimõõt oli 5,6 mm. 34 padrunit padrunipimedas. Padrunite pikkus oli 29,4 mm, padrunikestade pikkus oli 19 mm ja kuulide tüviosa läbimõõt oli 9 mm. Padrunite põhjadel oli markeering „7 070 7". 2 padrunit, mille põhjadel oli markeering ,,539 71". Padrunite pikkus oli 55,7 mm, padrunikestade pikkus oli 38,6 mm, kuulide tüviosa läbimõõt oli 7,8 mm. (t/l 29-30, 31-36) • 06.04.2011 koostatud kahtlustatava Sergei Ožegov`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et garaaži ostis
10. või
11. aasta alguses. Garaažis nägi, et seal oli puhastusvarras, roheline karp, milles olid kasutatud vanad jahipüssi padrunikestad, samuti oli seal vist 4 jahipadrunit, haavlid. Nägi neid, kuid ei visanud minema ega andnud üle politseile. Miks, ei oska seletada. Samuti oli tal garaažis jahirelv. See kuulus tema äiale JS. 70ndatel lahkus ta Eestist ja andis relva Sergei Ožegov`ile. Relva torud olid roostetanud. Miks ta seda politseile ei andnud ning toru läbi ei puurinud, ta selgitada ei oska, see seisis ja seisis. Kust said garaaži kott padrunitega, isevalmistatud püstol ja detonaatorid, ta ei tea. Samuti ei oska ta selgitada, kust said garaaži 34 padrunit kaliibriga 5,6*39mm, 35 padrunit kaliibriga 9 mm püstol Parabellumi jaoks, 2 automaatpadrunit kaliibriga 7,62*39 mm. Rohelises karbis, mille ta leidis garaažist pärast selle ostmist, ta neid padruneid ei näinud, samuti ei näinud ta neid garaažis. Garaaži kasutavad koos poja Denissiga. Rohkem kasutab garaaži Deniss. Sergei Ožegov ei uuri, mis garaažis on, asju ei kontrolli. 2007-2010 töötas Venemaal ja Ukrainas, Eestis oli vähe. Siis tegeles garaažiga ainult Deniss. Enne teda oli garaaži omanik VD. Ostis temalt garaaži, kui ta Venemaale ära sõitis. Kuulis, et ta suri Venemaal. Kahetseb oma tegu. Pani selle kuriteo toime rumalusest, mitte tahtlikult. (t/l 37-40) • 12.04.2011 koostatud kahtlustatava Deniss Ožegov`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et garaaž kuulub tema isale. Garaaži kasutavad isaga koos. Kui vanaisa JS suri Venemaal, 20 aastat tagasi sõitis Venemaale ära, jättis ta neile jahirelva padrunitega. Tal oli relvaluba. Relva ta politseile ära andnud, tahtis jätta mälestuseks vanaisast. Kui garaaži ostsid, oli selles palju igasuguseid asju, mis olid jäänud vanast omanikust, kes kolis ära Venemaale. Sorteeris garaažis asju, mõned asjad viskas minema, mõned jättis alles. Garaaži koristas üksinda ja üldse kasutas garaaži rohkem tema kui isa. Garaažis leidis asjade hulgast rohelise karbi padrunite, haavlite ja detonaatoritega. Neid ta minema ei visanud, jättis garaaži. Arvas, et prügikasti neid visata ei tohi, lapsed võivad need leida, ning need jäid garaaži seisma. Ta ei oska selgitada, miks ta neid politseile ei andnud. Karp jäi garaaži, pärast unustas selle ära. Läbiotsimise ajal leidis politsei selle üles. Isetehtud püstoli leidis 2-3 aastat tagasi. Padrunid 6 kotis leidis kuskilt mahajäetud sõjaväeosast, millal ta need leidis, ta ei mäleta. Tahtis need lahti võtta ja vanametalli anda. Relv oli roostes, tahtis teha selle kasutuskõlbmatuks, toru läbi puurida, ja jätta mälestuseks. Nimetatud relva ja padruneid kasutada ta ei kavatsenud. Oma tegu kahetseb. Ta ei soovi võtta asju (haavlid, detonaatorid jne), palub need hävitada. (t/l 4346) • Teatisest kahtlustatava Sergei Ožegov´i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 267,385 krooni ehk 17,09 eurot. (t/l 64) • Teatisest kahtlustatava Deniss Ožegov´i päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 47 krooni. (t/l 57) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate Sergei Ožegov`i ja Deniss Ožegov`i süüd tunnistavaid ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, läbiotsimismäärust, läbiotsimisprotokolli, ekspertiisimäärust, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akti, tulirelvaekspertiisi akti, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel oli süüdistatavate Sergei Ožegov`i ja Deniss Ožegovi käitumine kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt hoidsid süüdistatavad ilma vastavat loata kuni 15.07.2010 oma valduses ja ühises kasutuses olevas garaažiboksis nr. 77 asukohaga Xxx linnas, garaažiühistus Xxx eeluurimisega kindlakstegemata ajal omandatud laskekõlbulikku tulirelva kaheraudset sileraudset jahipüssi BM nr. 859 ja laskemoona, so 4 jahipüssi padrunit kal. 16, 34 vintpüssipadrunit kal. 5,6x39 mm, 35 püstolipadrunit kal. 9mm Parabellum ja 2 automaatpadrunit kal.7,62x39.
12. Garaažiboks oli süüdistatavate ühises kasutuses ning nad olid seal hoitavatest keelatud esemetest teadlikud, kuid ei võtnud tarvitusele meetmeid nende üleandmiseks politseile, jätkates süüteo toimepanemist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavatele välja antud tulirelva või laskemoona soetamise ja hoidmise eelduseks olevat relvaluba, mis oleks isikule andnud õiguse tulirelva ja laskemoona soetada ja hoida. Sellise käitumisega panid süüdistatavad toime Relvaseaduse § 32 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 nõuete rikkumised. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning nende käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatavate Sergei Ožegov`i ja Deniss Ožegovi käitumine kvalifitseeritud KarS § 415 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatavad hoidsid ebaseaduslikult ja ilma vastava loata kuni 15.07.2010 oma valduses ja ühises kasutuses olevas garaažiboksis nr. 77 asukohaga Xxx linnas, garaažiühistus Xxx eeluurimisega kindlakstegemata ajal omandatud lõhkeseadeldisi – 2 elektridetonaatorit. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavatele välja antud Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 p 2, 4 kohaselt välja antavat lõhkematerjali käitlemise luba, mistõttu puudus neil ka seaduslik õigus elektridetonaatorite hoidmiseks. Seejuures hoidsid nad neid garaažiboksis viisil, mis ei taganud nende ohutut säilimist ning arvestades asjaolu, et tegemist on garaažiboksiga, siis ei olnud kindlustatud nende säilimine viisil, mis välistab nende sattumise kõrvaliste isikute kätte, millega rikkusid süüdistatavad ka LMS § 34 nõudeid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatavate käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 415 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel Sergei Ožegov´ile arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavale KarS § 418 lg 1 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat ja KarS § 415 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 2 kuni 10 aastat. 7 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastati süüdistatava poolt kuritegude toimepanemine üheaegselt, so läbiotsimisel leiti erinevaid esemeid, milledest osade käitlemine on karistatav KarS § 418 lg 1 järgi ja osade käitlemine on karistatav KarS § 415 lg 1 järgi. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatavad on ühe teoga toime pannud teo, mis vastab mitmele erinevale süüteokoosseisule. Seetõttu tuleb ka karistus mõista KarS § 63 lg 1 sätete alusel, so seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistus. Selliseks seadusesätteks on KarS § 415 lg 1 ning karistus tuleb mõista KarS § 415 lg 1 järgi. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek ning ta avaldas kohtuistungil arvamust, et ta on ka võimeline rahalist karistust tasuma kui selle tasumine määrataks ositi. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav on varem karistamata isik ning tema süü aste võrreldes Deniss Ožegoviga on oluliselt väiksem, asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes võib kohaldada rahalist karistust ning süü suurust arvestades peab kohus võimalikuks ka karistuse mõista suhteliselt alammäära piires. Karistuse mõistmisel Deniss Ožegov´ile arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 1 kord ja seda 1997 aastal. Seejuures ilmneb karistusregistri andmetest, et karistuse kustumise tähtaeg on arvutamata. Samas puuduvad muud karistuse andmed hilisemast ajast ning kohus leiab, et tegemist on kustunud karistusega ja kohus peab võimalikuks Deniss Ožegovit lugeda varem karistamata isikuks. Karistuste mõistmisel peab kohus vajalikuks arvestada süüdistatavate süü erinevat astet. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuval on põhiliseks garaažiboksi kasutajaks olnud Deniss Ožegov ning tema ütlustest nähtuvalt on ta ka ise sinna viinud erinevaid esemeid. Seetõttu loeb kohus süüdistatava Deniss Ožegovi süüd suuremaks. Samas peab kohus oluliseks seda, et sileraudse relva ja padrunite puhul oli tegemist mõningas mõttes mälestusesemega ning muu laskemoona ja detonaatorite osas ei ole tuvastatud nende esemete sihtotstarbelise kasutamise tahtlust, kuivõrd muude padrunite jaoks kasutatava tulirelva olemasolu ei tuvastatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus võib jääda ettenähtud sanktsiooni, so KarS § 415 lg 1 alammäära piiridesse. Süüdistatava D.Ožegovi ütluste kohaselt on ta küll asunud tööle, kuid tema töötasu on väike ning tal on tasuda laen pangale. Süüdistatava enda sõnade kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades aga süüdistatava isikuandmeid, karistusandmete puudumist ja töökoha olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades süüdistatava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile lootuses, et süüdistatav kriminaalhooldaja järelevalve all saab aru, et keelatud esemete hoidmine on karistatav ka edaspidi. Arvestades süüdistatavate majanduslikku olukorda peab kohus võimalikuks välja mõistetava sundraha määrata tasumisele ositi ning kuivõrd ekspertiistasude tasumine kokku summas 850 eurot käib ilmselgelt süüdistatavatele üle jõu, siis jätab kohus need menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Märt Toming kohtunik 8