KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoobril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-8081 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Raivo Solätte Kar

S § 121 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 202

lg 6 alusel lugeda kantud karistuseks Raivo Solätte poolt tehtud 100 tundi üldkasulikku tööd, s.o 50 päeva vangistust, Raivo Solätte poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Raivo Solätte ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest. 1 Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Raivo Soolättelt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel 319 (kolmsada üheksateist) eurot 56 senti K.R. (arvelduskonto XXX SEB Pank) kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Mare Lauri poolt Raivo Solättele Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

§ 180

lg 1, 3 alusel välja mõista Raivo Solättelt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 200 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu 1 (üks) euro ja 85 senti. Jätta

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi õigusabi kulud 134,23 eurot riigi kanda ja sundraha osa 217,03 eurot välja mõistmata.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Raivo Solättel on õigus menetluskulud summas 201 (kakssada üks) eurot 85 senti tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel

1. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Raivo Solättet süüdistatakse selles, et tema 12.09.
2. a kella 19.00 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas XXXX alevikus maja 19 ees tänaval, tungis kallale K.R. , rüseles kannatanuga ning lõi kannatanule rusikaga ühel korral näkku. Oma tegevusega põhjustas Raivo Solätte kannatanule K.R. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku sarnapiirkonna põrutuse. 2 Sellega pani Raivo Solätte toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Raivo Solättele karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 202lg 6 ja Kar

S § 69 lg 6 alusel lugeda karistusest kantuks Raivo Solätte poolt tehtud 100 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 1 kuu ja 20 päeva (s.o 50 päeva) vangistust ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Raivo Solätte on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Raivo Solätte süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu K.R. on esitanud Raivo Solätte vastu tsiviilhagi summas 319,56 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Raivo Solätte poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas 3 Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 5 ja 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 115,05 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu 1,85 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt

§ 180

lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Raivo Solättel puudub töökoht, ta elatub juhutöödest. Arvestades eeltoodut käib kõigi menetluskulude hüvitamine Raivo Solättele ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb

§ 180

lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Ka vähendatud menetluskulude korraga tasumine käib sissetulekute vähesuse tõttu Raivo Solättele üle jõu, mistõttu tuleb määrata nende tasumine ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4