15

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2011.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-09-18149 Kohtukoosseis Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas prokurör kaitsja Marge Voogma Maarika Pähklemäe Kriminaalasi Kohtuistungi aeg Süüdistatav Kaido Karu süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Avalik kohtuistung 06.,

1. ja 10.06.2011.a. Kaido Karu, isikukood 36812302217, elukoht xxxx, töökoht xxxx; Kohtu poolt karistatud
2. 03.04.1966.a. Harju Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja 141 lg 2 p 1 järgi vabaduskaotus 3 aastat, edasilükkamisega 2 aastat;
3. 19.09.1986 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, 2 ja 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat;
4. 18.06.1991 Jõgeva maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat;
5. 13.08.2003 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 järgi rahaline karistus 10000 krooni. tõkend –elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § -dest 175 lg 1 p 3,5, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 306, 311, 312, 313, 315, 317, 318, 319, 321, 322, 408 lg 1, 412 lg 2 1 Kohus Otsustas Süüdi tunnistada Kaido Karu KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 alusel karistust tingimisi mitte kohaldada katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ühes Kaido Karu allutamisega käitumiskontrollile. Kohustada Kaido Karu katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, s. o. xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 16.06.
6. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaido Karu suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 5, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel välja mõista Kaido Karult menetluskulu riigituludesse järgmiselt: - ekspertiiside maksumus 138.05 eurot -toimiku koopia valmistamise kulu 11.18 eurot -sundraha 417.03 eurot Süüdimõistetul Kaido Karul tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse- nimi, 1-09-18149, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleile. Tsiviilhagi Välja mõista Kaido Karult L Mi kasuks (a/a xxxx) kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 3044.75 eurot. Välja mõista Kaido Karult Keskkonnainspektsiooni (Keskkonnaministeeriumi 10220034796011) kasuks keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks 19.50 eurot a/a Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 2 teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 27.06.
7. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 11.07.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 26.07.2011.a. Süüdistus Kaido Karut süüdistatakse selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 11.-13.11.2005.a. organiseerides raie, metsamaterjali välja- ja äraveo, varastas xxxx A Vle ja L Mile kuuluva Xxxx maaüksuse metsa eralduselt 3, 0,61 ha suuruselt pindalalt, arvestuslikult 166,3 tm kasvavat metsa, sh 149,6 tm kuuske ja 16,7 tm kaske, kokku 171 puud, tekitades vargusega omanikele kahju kokku 105 864,6 krooni ja raiekoha koristamata jätmisega keskkonnale kahju 305 krooni. Seega Kaido Karu isikuna kes on varem toime pannud varguse, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Kaido Karu ennast kohtus süüdi ei tunnistanud, tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustest, samuti kohtus antud ütlustest nähtub, et on tegutsenud metsanduse alal u 10-20 aastat, et tutvus suvel 2005 Kohtla-Järvel K nimelise isikuga, et sama aasta oktoobri lõpus helistas K talle ja pakkus müüa juba mahavõetud metsa, K telefoninumber oli xxxx, et koos Kga käis metsa üle vaatamas, tehtud oli lageraiet, auto jätsid ühe maja hoovi, majaomanik oli U, küsis Uelt luba kasutada tema kinnistut materjali veoks, vormistas Uega kirjaliku tee kasutamise lepingu. Ta sai Klt passikoopia ja metsateatise ja andis need hiljem uurijale, oli veendunud, et metsamaterjal, mida K pakkus, oli tema seaduspärases valduses, ta ei veendunud, kas talle esitatud dokumendid olid õiged, kuid leiab, et ei peagi veenduma, kui inimene annab paberi ja paber on väljastatud riigiametniku poolt, ta ei kontrollinud, kas metsateatisel olevad isikuandmed klapivad passikoopiaga, ta sõlmis Kga metsamaterjali üleandmise–vastuvõtmise akti, seda, kas tegemist on sama metsaga, mis metsateatises, ei kontrollinud, ajalehekuulutuse kaudu leidis traktorist Ki, kellega sõlmis metsa väljaveolepingu ja näitas metsa ette, traktorist hakkas tööle, kuid traktor läks katki pärast seda, kui oli välja vedanud 60-70 tm., palgid ostis ära keegi juhututtav M, telefoninumber xxxx, esimese koorma äraveol Ue hoovist käis ise kaasas, teise koorma veol mitte, Mega ta lepingut ei teinud, lootis raha niisama kätte saada, ta ei mäleta, kas sai Melt palkide eest raha kätte. Seda, kuidas samas telefonis, mida kasutas tema, on kasutatud ka seda numbrit, mis kuulub Kle, kes talle metsamaterjali pakkus ja seda numbrit, mis kuulus Mele, kes talt palgid ära ostis, ta põhjendada ei oska. Kannatanu L Mi kohtus antud ütlustest nähtub, et tema sai Xxxx maaüksuse peale ema surma koos õe A Vga päranduseks. Raiet on teinud seal metsas ühe korra, s.o. 10-15 aastat enne seda vargust, s.o siis u 1995.a. Metsamajandamise kava anti kohe, kui metsa päranduseks said, ise ei ole nad seda kava tellinud. Kuigi kava kohaselt oli lageraie ette nähtud, siis nendel ei olnud seda plaanis. J N helistas 13.nov 2005 et metsa lõigatakse, ta helistas politseile. Politseinik Tinnuri tuli, viis neid Aga maale samal päeval, s.o. 13.11.
8. läksid metsa, metsas jäljed viisid Xxxx poole, kus looduskaitsjad olid pildistanud palgivirna, järgmisel päeval läksid metsa tagasi, Tinnuri ütles, et kõik puud on ära viidud, masinaid ka ei ole. Langile oli jäänud 3 osa kändusid, mis oli rinna kõrguselt võetud, ladvad, prahti, Tinnuri ütles, et mis jäänud, võite ise ära koristada. Tellisid traktori, tegid kütteks, oli kusagil traktori koorem, 20-30 tm. Soovib, et talle ja V Vle mõistetaks välja 105864,60 krooni puude maksumus. Kannatanu A V (surnud xxxx) kohtus avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et talle ja tema õele kuulub xxxx Xxxx maaüksus, mis on kahepeale jagatud mõtteliselt kaheks võrdseks osaks. 13.11.2005 helistas talle J N ja rääkis, et tema metsast on varastatud kasvavat metsa, lõigatud on jämedamaid puid, raie pidi olema värske ja töö tehtud hiljuti, ta läks järgmisel päeval metsa, metsa all maas oli okaspuu jäätmeid, müügikõlbmatuid palke, okse ja latvu, hiljem ta lasi metsa koristada politseiinspektor Tinnuri soovitusel, Xxxx metsast läksid sügavad jäljed Xxxx talu poole, mujale suunduvaid jälgi ei olnud. Ülekuulamisel 29.augustil 2007 esitas A V põhistatud tsiviilhagi koos õega summas 105 864,60 krooni, kahjude aluseks võttis ta keskkonnainspektsiooni koostatud sortimentatsiooni arvestuse ja 2005.a. sortimentide hinnad vahelaos, jättes välja jäätmed. Kannatanu V V kinnitas kohtus, et A V oli tema ema. Kaks õde, tema ema ja L M, pärisid maaüksuse nõukogude aja lõpus. Mõni päev pärast toimunut, s.o. novembris 2005 helistas talle ema ja teatas metsavargusest. Kohe kohapeal ei käinud, käis kuu-poolteist hiljem. Metsas oli tehtud lageraiet ja metsa oli koristatud, materjal oli nende talu taha ladustatud. Talu taha olid ladustatud jäätmed, ladvad, oksad, palgijupid, mis ei läinud müüki, tegid selle materjali kütteks, kogus oli 20-30 tm. Kinnistu oli ühisomandis tema ema ja ema õe L Miga ja kahju on tekitatud neile mõlemale. Koos Lga esitavad hagi, kuid soovivad, et kõik kantaks L Mi nimele. Nõuavad selle materjali hüvitamist, mis metsast ära viidi ja seda koguses nagu Keskkonnainspektsioon mõõtis (ise mõõtsid ka kännud üle ja said suurema koguse), hagist on välja jäetud see osa jäätmeid, mis nende talu taha viidi, seda osa ei ole nõudes sees, välja on jäetud 26.8 tm, mis on jäätmete all kirjas Keskkonnainspektsiooni dokumendis. Kahju nõue on arvutatud keskkonnainspektsiooni poolt välja arvutatud sortimentatsiooni ja tolle aja keskmiste hindade järgi. Tunnistaja V Ai (töötas xxxx) kohtus antud ütlustest nähtub, et tema tööülesanneteks oli nõustamine ja metsateatiste kontrollimine, kui oli tarvis, täitis metsateatise omakäeliselt, oli ka neid, kes oskasid ise täita vastavalt metsade majandamise kavale, koopiamasinas oli vaja teha maatükist pilt metsateatise tagaküljele teha. Toimikus olevat metsateatist ei ole tema välja andnud. See on Vinni vald, ei ole tema teeninduspiirkond, katastri nr-d algavad siin 9ga, Laekvere algas 38-ga, Rakke 66-ga ja Avanduse vald 16-ga. Keskkonnateenistus täidab alumise osa ja seal on tema allkiri aga kust see võetud on, ei tea, arvab, et on kasutatud mingit teist metsateatist, ülemine osa, kus on kirjas omaniku ja voliniku andmed, ei ole tema täidetud. Kui oli volitatud esindaja, siis peaks metsateatise juures ka volitusest koopia olema. Volituse olemasolu ei märgita teatises, kui keskkonnateenistusse tuli volitatud esindaja, siis pidi ta esitama ka volituse. Kinnistu kujutis teatise teisele poole on käsitsi joonistatud, tema käsitsi ei teinud, tegi paljundusmasinaga. Tunnistaja M S, keskkonnainspektor, andis kohtus ütlusi tema poolt
9. ja 14.11.2005.a. koostatud objekti kontrollimise protokollide koostamise kohta Xxxx maaüksusel, samuti selle kohta, et teostas raiutud metsamaterjali koguse arvestamise arvestuslikul meetodil. Tunnistaja U Xxxx kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tegi teekasutuslepingu Karuga 10.11.
10. Karu oli ta varem näinud, kuid ei tundnud teda, Karu tuli sooviga, et tahab metsamaterjali ladustada tema maale. Vedu algas 12.11.2005, vedas K J Belarus tüüpi traktoriga. Ei näinud, et õue pealt midagi ära veeti, kuid ta ei olnud ka koguaeg kodus. Tema andis politseile oma maakasutuslepingu, näitas materjali, mis ladustatud oli. Tema ei saanud aru, kas on varastatud, midagi ei arestitud. Materjal viidi ära, kui teda kodus ei olnud, tema sai aru, et Karu Kaido viis ära. A P masinad, harvester olid ka tema juures, P lõikas läheduses metsa, töö sai otsa, polnud kohta kuhu masinaid viia, sellepärast panigi tema juurde hoiule kuna tal on tugev tee ja suur hoov. Metsalõikusest Xxxx kinnistul ei tea ta midagi, peale 4 väljaveotraktori ta muid masinaid liikumas ei näinud, P masinad seisid tema hoovis ja nendega tööd ei tehtud. Tunnistaja A P kohtus antud ütlustest nähtub, et tegeles 2005 aastal metsandusega, 2005 novembris oli tal firma xxxx. Tema firma metsatöömasinad seisid 2005 novembris U Xxxx juures, seal lähedal oli 3 lanki, kui töö ära lõppes, viis Valmeti harvesteri ja Bonsse väljaveomasina treileriga oma tuttava U Xxxx juurde seisma kuna ei teadnud, kuhu uus töö tuleb. Viimase langi ja Xxxx elukoha vahe oli umbes 10 km. Masinaid hoidis seal u 2 nädalat, sealkandis toimunud metsavargusest kuulis Xxxxlt, teda kutsuti välja, taheti masinaid kontrollida, et millal masinad viimati lõikasid, viimased lõiked jäävad arvutisse, masinad plommiti kinni, oli ekspertiisi juures, kui arvuteid uuriti, kuid tema abi ei palutud. Keskkonnainspektor M S poolt 13.11.2005.a. koostatud Objekti kontrollimise protokollist nr. 331 ja fototabelitest nähtub, et Xxxx maaüksuse metsas on tehtud lageraiet umbes poole hektari suurusel alal, enamus puid on välja veetud, väike kogus materjali välja vedamata, metsamasinate jälgede järgi jõuti xxxx (U Xxxx) kinnistu hoovi, kus olid metsatöömasinad ja umbes 60-70 tm kuuse palki. Keskkonnainspektor M S poolt 14.11.2005.a. koostatud Objekti kontrollimise protokollist nr. 332 ja fototabelitest nähtub, et Xxxx maaüksuse metsas eraldusel 3 on tehtud harvesteriga lageraiet 0,61 ha suurusel alal, enamus raiutud metsamaterjali oli metsast välja veetud, väike kogus oli veel raielangil, raiejäätmed koristamata. Raielangilt lähevad tugevad ja kohati kuni 30 cm sügavused rööpad üle naaberkinnistute Teeserva kinnistu hoovi. Öö jooksul oli Teeserva kinnistu hoovist ära viidud punane MTZ tüüpi väljaveotraktor ja eelmises protokollis märgitud metsamaterjal. 29.08.2006.a. jälitusprotokollist nähtub, et teostati kõneeristused mobiiltelefonidele numbritega xxxx (K.Karu väitel Me telefoninumber) ja xxxx (K.Karu väitel K telefoninumber) ajavahemikus 01.11.2005 kuni 01.12.
11. Selgus, et mõlemaid numbreid on kasutatud ühe ja sama IMEI koodiga xxxx telefonis, Mele on helistanud Karu ja P, Kle Karu. M on helistanud Karule ja Ple. 26.09.2006.a. jälitusprotokollist nähtub, et teostati kõneeristused mobiiltelefonile IMEI koodiga xxxx ajavahemikus 15.10.-31.
12. ja 01.12-31.12.
13. Selgus, et detsembris 2005 on selles telefonis kasutatud ka numbrit xxxx (kasutaja K.Karu) Dokumentaalseteks tõenditeks kriminaalasjas on veel U Xxxx ja Kaido Karu vahel sõlmitud tee kasutuse leping, Kaido Karu poolt esitatud metsateatise nr 3670501048 ja K K passi koopiad, K K ja Kaido Karu vahel sõlmitud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt, tööettevõtuleping metsamaterjali vahelattu koondamiseks K J ja Kaido Karu vahel, keskkonnainspektsiooni akt keskkonnale 305 kroonise kahju tekitamise kohta, metsade majandamise kava, metsade plaan, raiekoha paiknemise skeem, raiutud puude arvestus, sortimentatsiooni arvestus – millede järgi on arvutatud raie-eelne tagavara ja langilt raiutud kogused, keskkonnateenistuse õiend selle kohta, et metsateatist nr. 3670501048 pole välja antud ega registreeritud, kinnistusraamatu väljavõte, surmatunnistus ja pärimisõiguse tunnistus milledest nähtub, L Mi ja V V omanikustaatus Xxxx maaüksuse suhtes. Kohtu seisukoht süüdistuse põhjendatuse kohta Prokurör vähendas kohtus süüdistuse mahtu paludes süüdistusest välja jätta kasvava metsa raie organiseerimise K.Karu poolt ja korrigeeris vähendamise suunas ka kuriteoga tekitatud kahju suurust leides, et tekitatud kahjust tuleb maha arvestada 26,8 tm jäätmeid, mis metsa 5 maha jäid samuti kannatanute poolt kütteks välja veetud 30 tm, metsamaterjali ja hüvitamisele kuulub seega kogus 109.6 tm väärtusega 81756,8 krooni so 5225.21 eurot. Kohus nõustub prokuröri seisukohtadaega süüdistuse mahu vähendamise osas ja leiab, et sellega pole rikutud K.Karu kaitseõigust kuna süüdistus kergeneb. Kuna kriminaalasjas pole kogutud usaldusväärseid tõendeid selle kohta kes ja mil viisil organiseeris ja teostas raie- s.o. puude langetamise Xxxx kinnistul, siis keskendub kohus raiutud metsamaterjaliga seonduvale ja loobub ka raiemahu arvestuslikust kindlaksmääramisest toetudes tekitatud kahju kindlakstegemisel muudele tõenditele, eelkõige süüdistatava enda ütlustele. K.Karu on ise tunnistanud kohtueelses menetluses ja on kinnitanud ka kohtuistungil, et ta organiseeris 2005.a novembris xxxx Xxxx maaüksusel raiutud metsamaterjali väljaveo ja realiseerimise, väljaveoks palkas K J, U Xxxx krundile väljaveetud 60-70 tm metsamaterjali realiseeris Me nimelisele isikule. Karu on selliseid ütlusi andnud kohtueelsel menetlusel ja kinnitas nende ütluste õigsust kohtuistungil peale nende avaldamist KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava mälu värskendamise eesmärgil. Sellist ütluste avaldamist on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-105-06 lubatavaks pidanud ja kohtu arvates pole tegemist olukorraga, kus süüdimõistev otsus tehakse olulisel märal vaid süüdistatava enda ütlustele tuginedes. K.Karu ütlustes sisalduvaid asjaolusid tema tegevuse kohta metsamaterjali väljaveo organiseerimisel, metsamaterjali realiseerimisel ja K.J tegevust metsamaterjali väljaveol tõendavad ka tunnistaja U.Xxxx ütlused, U.Xxxx ja K.Karu vahel sõlmitud teekasutusleping, K.Ji ja K.Karu vaheline tööettevõtuleping metsamaterjali vahelattu koondamise kohta, ka asjaolu, et K.Karu andis menetlejale üle ilmsete võltsimistunnustega metsateatise Xxxx maaüksuse kohta. Lääne-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna registri väljavõttest nähtub, et 14.11.2005.a. olid Xxxx kinnistu kaasomanikud võrdsetes osades A V ja L M, sama kinnitavad ka kannatanute A V, L Mi ja V V ütlused, neist ütlustest nähtub ka see, et neil polnud soovi 2005 aastal metsa raiuda ja metsamaterjali võõrandada. Eeltoodust nähtub, et K.Karu on Xxxx kinnistult omanike nõusolekuta ära võtnud võõra metsamaterjali selle erbaseadusliku omastamise eesmärgil. Eelnevale tuginedes ja arvestades karistusregistri väljavõttest nähtuvat K.Karu varasemat karistamist KarS § 199 lg 1 järgi, leiab kohus, et KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu K.Karu tegevuses on kohtus tõendamist leidnud. Varguse subjektiivse süüteokoosseis eeldab tahtlust, koosseis on realiseeritud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Samuti tuleb tõendada lisaks omastamise kavatsusele ka omastamise ebaseaduslikkus s.t. tuleb tõendada, et isikul puudus seaduslik alus asja omastamiseks. K.Karu on tunnistanud, et organiseeris metsamaterjali väljaveo ja realiseeris metsamaterjali peale seda, kui oli ostnud selle metsamaterjali K nimeliselt isikult, tehingu oli ta vormistanud metsamaterjali üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Seega väidab K.Karu, et tema tegevus metsamaterjali väljavedamise organiseerimisel ja realiseerimisel polnud ebaseaduslik. Kuni 31.12.2005 kehtinud Metsaseaduse § 33 lg 1 sätestas, et kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali üleandja peab metsamaterjali võõrandamisel vastuvõtjale tõendama kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. Metsaseaduse § 33 lg 3 sätestas, et kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumentideks on: väljavõte kinnistusraamatust; kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping; metsamaterjali võõrandamise leping või metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt; raieõiguse ja metsamaterjali üleandja ning kasvava metsa raieks 6 andja isikut tõendav dokument; kinnistu asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse lubava märkega metsateatis. Tõendatud on, et Kaido Karu nägi ainult metsateatist, kus omanikuks oli märgitud A V ja volitatud esindajaks K K ja viimase passikoopiat, mis ei ole selgelt piisav, et veenduda metsamaterjali valdamise seaduslikkuses. Kaido Karu on isik, kes oli juba enne seda vargust tegelenud metsaga aastaid ja ta ise kinnitas, et omas ja omab endiselt selles vallas suuri kogemusi. Seega pidi ta väga hästi teadma, milliseid dokumente on vaja kontrollida ja seda ta ei teinud. Samuti ei veendunud ta selles, kas tegemist on õige maaüksusega, õige eraldusega ja kas see mets üldse kuulub metsateatises kirjas olevale isikule. Samuti ei selgitanud millised volitused on tema väidetaval juhututtaval Kl metsas tööde teostamiseks ja metsamaterjali müümiseks. Ilmselgelt on siin viited kontrollikohustuse mittetäitmisele ja hoolsuskohustuse rikkumisele, kuid mitte ainult. Hoolsuskohustuse rikkumist on võimalik toime panna ka ettevaatamatusest, tunnistamaks hoolsuskohustuse rikkujat süüdi varguses, peab aga olema täiendavalt tõendatud, et ta oli teadlik sellest, et puude näol, mille väljavedu ta teostas ja hiljem maha müüs oli tegemist võõra vallasasjaga. Kohus leiab, et need tõendid on käesolevas kriminaalasjas olemas ja K.Karu pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegutsedes metsamaterjali ülestöötamisega mitmeid aastaid, pidi K.Karu juba enda kutsetegevusest olema teadlik antud valdkonda reguleerivatest seadustest, metsamaterjaliga tehtavatele tehingutele ja seonduvatele dokumentidele esitatavatest nõuetest ja selle tegevusala riskidest. Varem metsavarguse eest süüdimõistetud isikuna oli tal põhjust eriti täpselt järgida Metsaseaduse sätteid ja kontrollida oma väidetavate juhututtavate dokumente ja volitusi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et K K viibis vanglas 23.09.2004-15.09.2006 ja seega ei saanud ta teha 2005.a. sügisel K.Karule ettepanekut metsamaterjali ostmiseks, K.Karuga lepingut sõlmida ja viimasega koos Xxxx kinnistul käia. On raskestiusutav, et K.Karu ei saanud aru, et K K passikoopia esitanud isik pole K K, et ta ei pööranud tähelepanu asjaolule, et nimetatud passikoopial ja metsateatisel olid K K isikukoodid erinevad, et metsateatisel see isikukood algas numbriga 5, mis pole tavapärane. Jälitusprotokollidest nähtub K.Karu poolt nimetatud K ja Me aga ka K.Karu enda telefoninumbrite kasutamine ühes ja samas telefonis. Kriminaalasjas pole K.Karu poolt nimetatud K ja Me isikuid tuvastatud, suure tõenäosusega neid isikuid ei eksisteerigi ja varguse korraldas K.Karu üksi või koos isikutega kelle nimesid ta ei nimeta kasutades asjaajamisel oma tegevuse maskeerimiseks erinevaid telefoninumbreid. Kõike eeltoodut kogumis hinnates ja tekkinud kahtlusi süüdistatava kasuks tõlgendades leiab kohus, et K.Karu ütlused oma heausksusest on ennastõigustavad, paljasõnalised ja ebausaldusväärsed ning ta pani metsamaterjali varguse toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks ja nägi ette oma tegevuse koosseisupärasust ja saabuvat tagajärge, võttis arvesse koosseisupärase tagajärje saabumise võimalikkuse ja nõustus sellega. K.Karu tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesoleva kohtuotsusega on tõendatud Kaido Karu süü L Mile ja V Vle viimaste omandi rikkumisega kahju tekitamises ja ta peab selle hüvitama. 7 A V on esitanud tsiviilhagi juba 29.08.2007.a. summas 105864,60 krooni ja seega pole hagi aegunud. A V pärija V V on loovutanud oma nõudeõiguse L Mile kes on esitanud tsiviilhagi summas 105864,60 krooni. Kuna kriminaalasjas pole kogutud usaldusväärseid tõendeid selle kohta kes ja mil viisil organiseeris ja teostas raie- s.o. puude langetamise siis kuulub käesoleva kriminaalasja raames kannatanutele hüvitamiseks kahju määral millises ulatuses on K.Karu süü tõendamist leidnud. Eelnevat arvestades tuleb selgitada K.Karu poolt väljaveetud ja realiseeritud metsamaterjali kogus ja maksumus. Objekti kontrollimise protokoll nr. 331 13.11.2005 mis ei asenda küll sündmuskohavaatlusprotokolli kuid mis vaatamata sellele on lubatud tõend nähtub, et U.Xxxx krundil oli- 60-70 tm kuusepalki, samasugust koguse väljavedu ja mahamüümist kinnitab ka K.Karu. RMK õiendist nähtub, et 2005.a. detsembris oli kuusepalgi hind 794 eek/m. Võttes koguseks süüdistatavale soodsama 60 tm, tuleb varastatud metsamaterjali maksumuseks 47640 krooni so 3044.75 eurot. Sellises summas tuleb L Mi tsiviilhagi rahuldada. Kuivõrd metsamaterjali väljavedu on raie osa ja koristus järgneb väljaveole ja Kaido Karu jättis selle tegemata, siis kuulub Metsaseaduse §56 lg 3 p 6 alusel rahuldamisele Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi 305.00 krooni so 19.50 eurot keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Karistus Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, karistuse mõistmisel arvestatakse ka süüdistatava isikut. Kaido Karu on varem kohtu poolt karistatud, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KaRS § 169 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et ei ole otstarbekas karistada Kaido Karu rahalise karistusega. Teda on varem samalaadse kuriteo eest karistatud rahalise karistusega, kuid see ei avaldanud temale vajalikku mõju. Kohtu arvates on Kaido Karu suhtes õiglaseks ja karistuse eesmärke saavutavaks karistuseks lühiaegne vangistus, mida tema süü suurust, kuriteo tehiolusid ja tema isikut arvestades tuleks kohaldada tingimisi KarS § 74 sätteid kohaldades . Kohtukulu KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne 8 Kohtuotsus jõustus
14. oktoobril
15. a. Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2011 kohtuotsusega, millisega jäeti Viru Maakohtu
16. juuni 2011 kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Nooremreferent Lea Herne 9